"punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele Meelte uurimine nt helide äraarvamise mäng Koordinatsioon nt mänguklotsidega ehitamine Kunst ja käsitöö nt Click to edit Master text sõrmemängud Second level Keel ja jutud nt "Ma Third level Fourth level käisin poes ja ostsin.." Fifth lev Väljas nt "Tänavadetektiiv" Pildid Montessori pedagoogikast Click to edit Master text styles Second level
Erinevate ainevaldkondade lõimimine on liikumisaparaadis saab aga edukalt mõjutada spetsiaalsete kehaliste harjutuste abil ja ainult varajases liikumisõpetuses väga tavapärane. Liikumismängude käigus on võimalik edukalt lahendada ka staadiumis #Lapse rühi regulaarne jälgimine ning arengu suunamine ja toetamine kehaliste mitmesuguste teiste ainevaldkondade ülesandeid. Näiteks: kõne – ja sõrmemängud, laulmine ja harjutustega on eriti oluline eelkoolieas, sest rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. 32. MIS PÕHJUSTAB RÜHIVIGADE ARENGUT? Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud rütmitunnetus, matemaatika ja arvutamine, keskkond ja ohutus, liiklus jne. 22. MILLISEID KEHALISI VÕIMEID ON VÕIMALIK LÄBI MÄNGUDE ARENDADA
Piaget on alati rõhutanud, et mõtlemine lähtub tegutsemisest. Mõtlemine tähendab varem käega sooritatud tegevuste kordamist ajus. Jämemotoorika treeningut, mille eesmärgiks on õppida oma keha valitsema, saavad nii normaalsed kui ka vaimupuudega lapsed mängu kaudu ning organiseeritud kujul kehalise kasvatuse ja spordiga tegeldes. Spetsiifiliste liikumispuuetega lapsed saavad seda mingil määral ravivõimlemise kaudu. Tavalisteks harjutusteks on sõrmemängud, lõikamine, kleepimine, kopeerimine, ettejoonistatud kontuurkujundite värvimine, joonte vedamine läbi labürintide, õmblemine, heegeldamine, kudumine, naelte löömine, kruvikeerajaga kruvimine jne. Vaimupuudega lapse motoorika areng võib hilineda seoses tema hilisema üldise küpsemisega. Täiskasvanud, kes lapse abitust näevad, sekkuvad liiga tihti ja aitavad last, selle asemel et teda ise proovima ergutada. Praktiliselt kõik lapsed õpivad kõne valdama eelkoolieas
· sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega.
annaabi.ee 
