Varajane sekkumine Soomes - referaat (1)

Varajane sekkumine Soomes
Sirle Veider
Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal .
Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja –abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja –abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6-aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised muudatused: 2005. aastal võeti vastu lähisugulaste hoolekandetoetuse seadus ning 2009. aastal lisati 1987. aasta puuetega inimeste tugiteenuste seadusele isikliku abistaja ja isiklike teenuskavade võimalus erivajadustega inimestele. (Raport 2010: 54)
Agentuur tegi 2010. aastal kokkuvõtte liikmesriikide varajase märkamise ja sekkumise süsteemist, antud valdkonna edusammudest ja muudatustest. Raporti (2010: 5,8) järgi on süsteemis viis olulist aspekti, mis ühtlasi kehtivad ka Soome riigis:

• teenuse kättesaadavus: igale abivajajale võimalikult varajane toe pakkumine.
  
• teenuse lähedus: tugiteenuste jõudmine kõigi abivajajateni, toe pakkumine võimalikult abivajaja kodu lähedal.
  
• teenuse rahaline kättsaadavus: teenuseid osutatakse kas tasuta või minimaalse tasu eest.
  
• teenuse interdistsiplinaarsus: infovahetus varajase sekkumise meeskonna liikmete vahel.
  
• teenuse mitmekesisus : varajase märkamise ja sekkumisega tegelevad erialad on mitmekesised.
  

Soomes on välja töötatud üsnagi tugev varajase sekkumise süsteem. Riigis on varajane sekkumine üks alushariduse osadest ja detsentraliseeritud mudeli kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5- aastaste lastega tegelevad enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, 6- aastastele lastele on eelõpetus kohustuslik. (Häidkind: 2012)
Raporti (2010: 12) järgi on lisaks tervishoiu- ja sotsiaalsektoritele varajase sekkumisega seotud ka haridussektor. Seega, et varajase sekkumise poliitika pidevalt edasi areneks, on vastutus vastavate ministeeriumide õlul.
Varajase sekkumise teenuseid osutatakse võimalikult lapse ja kodu lähedal. Kuna ka maapiirkondades elavad erivajadusega lapsed vajavad tugiteenuseid, siis riiklik maksutuludest rahastatav kindlustussüsteem hüvitab sõidu- ja meditsiini kulud, et lapse perel ei tuleks lisakulutusi teha. (Raport 2010: 17-19)
Varajase sekkumise süsteem sisaldab u 3000 lasteaeda, millest enamus on avaliku halduse all. (Rantala jt 2009: 119) Lisaks lasteaedadele on ka teisi varajase sekkumisega tegelevaid organisatsioone, näiteks emade- ja lastenõuandlad, kus nõustamisega alustatakse juba enne lapse sündi. Nõuandlate personali teadmiste taset ja aktiivsust püütakse tõsta koolituste, superviseerimise ja konsultatsioonide kaudu. (Tamminen, Räsänen 2006: 371)
Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119)
Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi:

lasteasutus

lastehaigla

sotsiaaltöö

teraapiad
Lasteaia rühmad jagunevad:

tavarühm: umbes 20 last rühmas

integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas

erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas
Tavarühmas õpetab lapsi lasteaiaõpetaja, keda toetab aeg-ajalt lasteaia eripedagoog . Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119)
Praeguseks trendiks on erivajadusega lapse kaasamine tavalaste hulka. Artiklis (Rantala jt 2009: 120) on kirjutatud, et ainult umbes 6% erivajadusega lastest käib erivajadustega laste rühmas, ülejäänud erivajadusega lapsed on kas tava- või integreeritud rühmades.
Nii igale erivajadusega lapsele kui ka tavalapsele koostatakse individuaalne arenduskava (IAK). IAK erivajadusega lapsele valmib koostöös lasteaiaõpetaja, lapse vanemate ja teiste spetsialistidega. Samuti kasutatakse selle koostamisel lapse rehabilitatsiooniplaani.
Rantala jt järgi põhineb varajane sekkumine suuresti erinevate testide tegemisel. Traditsioonilised testid informeerivad spetsialiste lapse arengutasemest, küll aga ei hõlma need testid informatsiooni, kuidas last arengus toetada. Samuti on olulisel kohal lapse vanemate hinnangud nende igapäevaelu kohta. Mõningatel juhtudel tehakse ka koduvisiite. (Rantala jt 2009: 129-130)
Väga oluliseks varajase sekkumise osaks on koostöö lapse vanematega. Soomes toonitatakse seda väga. Varajase sekkumise süsteemis on põhirõhk küll erivajadusega lapsel, kuid väga oluline osa on ka selle lapse pere toetamisel ja nõustamisel. Tähtis on perele anda informatsiooni vastava erivajaduse, ka varajase sekkumise kohta. Varajase sekkumise selgrooks on plaan, mida teha ja kuidas toimida lapse ja tema perega . Soovitatavalt tuleb koostada vaid üks plaan, mis hõlmab korraga nii lapse kui ka tema pere vajadusi, probleeme, prioriteete, ressursse, tulemusi ehk eesmärke ja teenuseid nende eesmärkide täitmiseks.
Et varajane sekkumine oleks kvaliteetne, tuleb kindlaks määrata sekkujate kindlad rollid. Esmatähtis on jõuda selgusele, kes teostavad otsest sekkumist (kas spetsialistid või lapse vanemad/hooldajad) ja kes teostavad kaudset sekkumist. Samuti tuleb paika panna sekkumise aeg ja koht. (Rantala jt 2009: 120-122)
Varajases sekkumises annab üldiselt kõige paremaid tulemusi mitmesuunaline tegevus, see tähendab, et kombineeritakse ennetavaid ja toetavaid töömeetodeid. Oluline on, et meetmeid rakendatakse üheaegselt nii lapsele kui ka tema perekonnale . (Tamminen, Räsänen 2006: 368)
Kuidas oma last vanemad näevad ja mida temalt ootavad , on ühed tähtsamatest teguritest, mis lapse psüühilist arengut mõjutavad. Lapse psüühilise seisundi uurimine ja hindamine ei ole üksnes spetsialistide pärusmaa, vaid siinkohal peaksid koostööd tegema ka lapse vanemad ja perekond. Koostöö eesmärgiks on lapse seisundi parem mõistmine ja teadvustamine tema perekonnale. (Tamminen 2006: 196)
Tammineni (2006: 196) järgi sisaldab varajane sekkumine lastepsühhiaatrias:

vanemate/perekonna lastepsühhiaatriline intervjuud (lapse saamine, rasedus , sünnitamine, lapse varajased arengustaadiumid, kiindumus- ja hoolitsussuhete kvaliteedi hindamine)

lapse arengutaseme, omaduste ja potentsiaalse arengutaseme hindamist (mitmesugused meetodid, hindamisskaalad)

lapse ja tema vanemate suhete uurimist (nt videotehnika).
Tammineni järgi on varajases sekkumises kõige olulisem varajaste suhete arendamine ja nende suhete hea/väga hea kvaliteet. Kui suhete kvaliteet pole päris see, mis ta peaks olema, tuleb kvaliteeti parandada. Lapse ja tema vanema suhete parandamine jaguneb üldjuhul kaheks: ühelt poolt üldiseks hea suhte suunamiseks ja toetamiseks, teisalt aga ema-laps ja isa-laps suhete psühhoteraapiateks. Järjest tavalisem on spetsiifilise terapeutilise tegevuse objektiks võtta lapse, ema ja isa omavaheline suhe. (Tamminen 2006: 197)
Vanemaid tuleb informeerida oma lapse märguannete ja vajaduste kohta, muuta neid tundlikumaks, kuidas ühte või teist lapse käitumismaneeri ära tunda. Psühhoteraapia abil saab vanemaid vabastada varasematest mittetoimivatest kiindumus- ja hoolitsussuhetest ning sellistest suhetest tingitud väärastumistest ja negatiivsetest mõjudest. Nii et siinkohal on oluline töö just lapse vanematega. Mitmetel konkreetsetel viisidel mõjutab väikelapse elu ja psüühilist arengut see, kuidas on ühiskonnas toimiv lastepoliitika, sealhulgas, millist ennetavat tööd teevad erinevad institutsioonid (nt lasteaiad), kuidas toimivad peredele või vanematele suunatud tegevused ja kuidas suhtutakse lastesse üldiselt (kultuur). Näiteks on lapse jaoks tähtsaim see, kuidas tema eest hoolitsetakse, mitte see, kus seda tehakse, oluline on lapse ja tema hooldaja suhete kvaliteet. Kui suhe kui selline ei toimi, mõjutab see olulisel määral lapse psüühilist tasakaalu. (Tamminen 2006: 197)
Soome on heaoluriik, kus olulisel kohal on seal elavate inimeste tervis ja hüvang. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lasteasutustel jm institutsioonidel võimalikult vara märgata laste erivajadust, seejärel seda hinnata ja lõpuks ka sekkuda, tagamaks neile lastele ja ka nende vanematele täisväärtusliku elu.
Kasutatud kirjandus
Laste- ja noortepsühhiaatria 2006. Toim. Jüri Liivamägi. Tallinn: AS Medicina.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, 2010. Varajane märkamine ja sekkumine – Edusammud ja arengusuunad 2005-2010, Odense, Taani: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur.
McWilliam, R.A., Rantala, A., Uotinen, S. 2009. Providing Early Intervention : within Natural Environments. – Infants and Young Children , vol. 22, No 2, pp 119-131.
Häidkind, P. (2012). Varajane sekkumine. SHTK.
5