ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA (0)

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid.
Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks.
0 – 1 a. – imik . 1st on vastsündinu . Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga.
Tavaline areng :
Juhtiv psüühiline protsess
0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad)
5-7a ; mälu ( piisab pildimaterjalist)
Algklassides : verbaalne mõtlemine
Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond)
0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut)
1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus)
3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. )
Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut)
Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega
Täiskasvanu : kutsealane tegevus
Areng toimub järgmistes valdkondades:

• Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika )
  
• Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid : psühhilised protsessid)
  
• Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab)
  
• Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng
  
• Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele !)
  

Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta!
Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti
0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne
4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu)
6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika)
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid ) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012).

• Kõnepuudega
  
• Spetsiifiliste arenguhäiretega
  
• Kehapuudega, kroonilise haigusega
  
• Intellektipuudega
  
• Kuulmispuudega
  
• Nägemispuudega
  
• Pervasiivse arenguhäirega
  
• Emotsionaalsete ja käitumisraskustega
  
• Andekad ( arenguhäired puuduvad)
  
• Muukeelsed
  

Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon ; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001).
Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009.
ARENGUKESKKOND
Mõjutegurid enne lapse sündi:
- Ravimid , alkohol, nikotiin , narkootikumid

• Nakkus - ja kroonilised haigused
  
• Keskkonna mürgid
  
• Ema vanus, elustiil ja traumad
  
• Sotsiaalsed suhted perekonnas
  

Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid:
1) Kodu ja perekond
0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus , füüsiline kontakt
1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja ), 5.ast sõbrad
2) Lasteaed ja õpetajad
1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid)
3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida
3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused
Polikliinikud ja haiglad
Rehabilitatsiooniasutused
Õppenõustamiskeskused
4) Huviringid
(beebikoolid, võimlemisrühmad, ujumise-, balleti- ja jalgpallitrennid, muusikastuudiod, kunstiringid, mängurühmad, keeleõpperühmad, pühapäevakoolid)
KESKKONNA MUDELID

• Üle- stimulatsioon : ei suuda leida olulist ja jääda püsima
  
• Ala-stimulatsioon : muutuvad passiivseks
  
• Liigsed käitumispiirangud : laps ei taju, kui reeglid on liiga ranged
  
• Käitumispiirangud puuduvad ; ei ole turvaline!
  
• Lapsed arengu ja vajadustega arvestamine keskkonna kujundamisel
  

Mida väiksem on laps, seda ulatuslikuma mõjuga on ümbritsev keskkond. Keskkond, kus laps areneb, on alati loodud täiskasvanute poolt. Lapse arengut mõjutab täpsemalt see, mida ta keskkonnast õpib.
VARAJANE SEKKUMINE
MÄRKAMINE – HINDAMINE – NÕUSTAMINE – SEKKUMINE
...on lapse sünnist kuni kooliminekuni (vanus oleneb riigist nt Inglismaal 0-5 a., kõige tavalisem on 0-7(8)a. ja kindlasti mitte rohkem kui 8 a.! ) osutatav multidistsiplinaarne abi, mis hõlmab:

• riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist,
  
• erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist,
  
• mahajäänud või enamarenenud valdkondade hindamist ja
  
• sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist (Shonkoff & Meisels, 1990). Lapsele tuleks lubada, soosida ja õpetada üht ja sama asja, kui arvad , et see on vajalik!
  

Sobiva arendustegevuse alustamine niipea, kui lapse erivajadust on märgatud, kuigi peab leida ka kõige paremini arenenud valdkonda.

Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased.

Lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega.

Spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö.

Ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine, Eestis on kasutusel koolivalmidus kaardid (Shonkoff & Meisels, 1990).
Edukad õppemudelid :

• õpetamine lähtub lapse olemasolevatest teadmistest ja oskustest, et lapsel ei oleks igav ja et ta ei kogeks ebaõnnestumist
  
• lapsi õpetatakse individuaalselt või väikese grupina, see on odavam ja lastel on huvitavam, nad rohkem pingutavad (Venemaa sekkumisemudel!)
  
• on soodsad õpitingimused, st kasutusel on sobivad õpetamisvõtted ja materjalid, kui lapse tase on madal, tuleb minna praktiliste ülesannete juurde sõltumata vanusest
  
• õppekavadel on selged ja läbimõeldud eesmärgid ja struktuur,
  
• on olulisel kohal sobivate käitumisviiside õpetamine (motivatsioon, tähelepanelikkus jne.), see on palju lihtsam, kui ümberõpetada
  
• laps kogeb eduelamust ja tal kujuneb positiivne maailmapilt , õppimine peab olema meeldiv ja lapsele turvaline
  

Nn. üksiklaskudega edu ei saavuta!
Ameerika Ühendriigid
1965. a püüti suurt hulka nõrga arengupotentsiaaliga lapsi nö. ette õpetada (Head Start), et nad kooliikka jõudes teistega koos õppida suudaksid. Nad on rohkem valmis õpida koos eakaaslastega ning nende seas on madal kuritegevuse tase! 4-aastaks on 90% ajust välja kujunenud!
Esmakordselt ühendati meditsiini, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnad. Eripedagoogika kujunemine.
Tänapäeval on aktuaalsed vaesuse probleemid. 0-3a lastele individuaalsed pereplaanid.
Näiteks: PEP testid autismiga ja teiste suhtlemisprobleemidega laste hindamiseks
Saksamaa
Interdistsiplinaarsed ja perekesksed varajase sekkumise keskused.
Stabiilsed, vajadusel mobiilsed meeskonnad (11 terapeuti). Katusorganisatsioon.
Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat.
Aktuaalne on töö immigrantidega .
Näiteks: Wolf -Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine.
Portugal
Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad.
Kohaliku tasandi initsiatiiv on väga oluline, mõjutanud seadusandlust.
Sekkumise sihtgrupiks on lapse perekond.
Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog .
Soome
Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada.
0-5a lastega tegeleb enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (päevahoid).
6-a lapsed saavad kohustuslikku eelõpetust.
70-85% erivajadustega lastest on tavakeskkonnas. Individuaalsed arenduskavad kõikidele lastele.
Venemaa
Suured erinevused on regioonide kaupa.
Linnades on varajase sekkumise keskused, kus pakutakse interdistsiplinaarset abi:

• hinnatakse lapse arengut,
  
• koostatakse sekkumise programm,
  
• õpetatakse lapsevanemat,
  
• lisanduvad teraapiad spetsialistidelt.
  

Näiteks: Jelena Strebeleva laste vaimse arengu hindamise ja arendamise metoodika
Eesti
Õpetajal peab olema 130 h koolitus EV kohta läbitud, kui ta rühmas käib EV laps.
EV LAPSE MÄRKAMINE: lapse areng ei vasta tema vanusele
EV LAPSE ARENGU HINDAMINE: meditsiiniline ja psühholoogilis -pedagoogiline diagnostika
LAPSEVANEMATE/ÕPETAJATE NÕUSTAMINE: koostöös sobiva õppevormi ja tugiteenuste leidmine
EV LAPSE ARENGU TOETAMINE: lapse arendamine ja õpetamine
EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE

• Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid , sünnitusabi kvaliteet.
  
• Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine.
  
• 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet.
  
• 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus.
  

Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral.
Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena.Vajadusel eriabi logopeedilt, individuaalne arenduskava, meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused. Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine ( koolivalmiduskaart ).

• Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.
  
• Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda.
  

Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost
J. A. Komensky 1592-1670
Tšehhi pedagoog , vaimulik ja humanist , teadusliku pedagoogika rajajaid.
Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks : 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele!
J. J. Rousseau 1712-1778
Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama. Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt!
J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”. Pani aluse alushariduse teooriale !
F. W. Fröbel 1782 -1852
Saksa pedagoog. Pedagoogilised vaated. Laste tähtsaimaks tegevuseks pidas mängu. Avas lasteaedu, mille sihiks oli kasvatada vabu ja mõtlevaid inimesi. Lõi lasteaednike koolitamiseks seminari. Püüdis välja töötada ka lasteaia metoodikat.
EESTIS : 1840.a. Tallinna Väikelaste Hoiuasutus eesti lastele 2-7a. I lasteaed 1905.a. Tartu Lasteaia Selts.
Õpetajakoolitus sai riiklikul tasemel alguse Tartu Õpetajate Seminari juures 1920.a. (Eesti Lasteaednike Seminar ).
Nõukogude Eestis avati rohkesti lasteaedu, sest vanemad pidid palju tööd tegema. Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes.
Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust . Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad .
1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist.
1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha. Aktiviseerus erahoolekanne, mille eestvedajateks olid naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng ).
1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus . Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes.
1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias.
1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega.
Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega.
Kui nõukogude pedagoogika pööras palju tähelepanu arengupuuetega laste avastamisele ja kokku lugemisele, seosele meditsiiniga, siis tänapäeval on levimas sekkumispedagoogika.
Sekkumispedagoogika osadeks on:

preventsioon (ärahoidmine, tõkestamine );

kompensatsioon (erivajadusi kompenseeriva mehhanismi kujunemine);

korrektsioon (abistav õpetus, kompensatsiooni-mehhanismi ja arengu toetamine) ja

sotsialisatsioon (tegurite vähendamine, mis segavad isiku täielikku ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus).
- seosed psühholoogia valdkonnaga.
1999.a ilmusid Eesti lasteaeda puudutavad seadused, kus muuhulgas oli sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus hoolitseda oma piirkonna erivajadustega laste eest ja korraldada nende õpetust.

• Kasvataja → lasteaia õpetaja.
  
• Sobitusrühmade teke.
  
• Õpetajakoolituse täiendamine.
  

Varajast sekkumist puudutav seadusandlus
Seadused ja määrused Eesti Vabariigis al. 1991.a

• Seadusloome on olnud kiire, paranduste- ja täiendusterohke.
  
• Iseloomulikud on rakendamisraskused, kuna omavalitsustel on väga erinevad finantsid , Valgamaa ja Ida-Virumaa on hädas. Tavaliselt on korras seal, kus on linnapeal vms on erivajadustega laps.
  
• Varajast sekkumist puudutav seadusandlus tuleb “kokku korjata” erinevatest valdkondadest.
  
• Vastuolud ja kattuvused erinevate valdkondade seadustes.
  

PÕHISEADUS (1992) :
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
§ 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei).
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
PEREKONNASEADUS (2009):
§ 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
(1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
§ 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
(1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (alla 7a. last üksinda jätta ei tohi!).
§ 124. Isikuhooldusõiguse sisu
(1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
(2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool).
§ 125.  Haridus
Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) .
LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“
§10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust . Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust , kas nad on terved , haiged või puudega.
§40. Õppimise vabadus. (1) Õpetamine ei või olla seotud kehalise või vaimse vägivallaga. (2) Õpetamine ei või olla ideoloogiliselt ühekülgne ega õhutada vaenu ja vägivalda.
§42. Erivajadustega laste õpetajate ja kasvatajate ettevalmistus. Erivajadustega laste õpetajad ja kasvatajad peavad vastama seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuetele ning olema selleks tööks sobivad (direktor peab kindlaks tegema, kas õpetaja on karistatud).
§52. Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele. (1) Kehalise või vaimse puudega lapsel on õigus elutingimustele, mis soodustavad väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut. (2) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks.
§53. Hoolitsus puudega lapse eest. (1) Puudega lapsel on õigus erilisele hoolitsusele lähtuvalt tema spetsiifilistest vajadustest . Temale ja tema hooldajale peab olema kättesaadav igakülgne sotsiaal-, arsti- ja hingeabi (kas kirik peab hoolitsema EV laste eest??).

§54. Puudega lapse vajaduste rahuldamine. (1) Ühiskondlikud hooned, tänavad ja sõidukid , mida kasutavad puudega lapsed, peavad olema kohandatud liikumiseks ratastooli, karkude ja muude abivahenditega. (2) Lastele kasutamiseks mõeldud hoonetes peavad olema eriruumid puudega lapse sanitaarvajaduste rahuldamiseks.
§55. Puudega lapsele tehtavad kulutused. (1) Puudega lapse vanematel on õigus tasulisele lapsehooldamisele kodus juhul, kui laps puudest tingitult ei saa või ei või käia lasteasutuses. (2) Puudega lapse kodus hooldamiseks ja õpetamiseks saavad vanemad või hooldajad lapse jaoks riigilt toetust vastavalt kehtivatele seadustele .
§ 59. Abi vajavast lapsest teatamine
(1) Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile.
SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS (1995):
§11. Rehabilitatsiooniteenus. Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames:
1) koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat (SÜNNIST SAADIK);
2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
§ 21.   Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud
(1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja .
§ 127.  Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse.
(3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus.
PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) :
§ 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise , füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle . Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:
1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi , juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Tuleb alati uurida kuidas on puuderaskusaste määratud, kuna sellest tuleneb palju lapsevanem saab toetust.
§ 21. Isiklik rehabilitatsiooniplaan. (2) Rehabilitatsiooniplaan koostatakse arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti suunamisel:
1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;
2) 16- aastasele ja vanemale inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme määramiseks või isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.
§ 22. Puude raskusastme määramine. (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:
1) terviseseisund ; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud;
7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
§ 6. Puudega lapse toetus
(1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
(2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
(3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale.
HARIDUSSEADUS (1992):
Alusharidust omandatakse põhiliselt kodus, lasteaed toetab ja täiendab. Selleks et panna 6 a. last kooli on vaja nõustamiskomisjooni kinnitust!

• Haridus- ja teadusministeeriumi pädevus (peab tellima materjale+ teste +uurimusi)
  
• Kohaliku omavalitsuse pädevus (lasteaiad ei ole riiklikud asetused!) – haridusasetuste metoodiline teenindamine. (???) Järelvalve koolikohustuse täitmisest. Omal soovil lapsevanem last koju jätta ei tohi ja tagasiminekut koolist lasteaeda Eestis ei eksisteeri!!!
  
• Hariduse tasemed
  
• Haridusasutused
  

§ 24. Koolieelsed lasteasutused
(1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.
§ 9.  Koolikohustus
(2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks.
(3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile.
§ 50. Nõustamiskomisjon
(1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni.
(2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja.
(3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.
KOOLIEELSE LASTEASETUSE SEADUS (1999) :
§ 5. Lasteasutuse liigid
(1) Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised:
 1) lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele;
 2) lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele;
 3) erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele.
(2) Lasteaed ning põhikool võivad tegutseda ühe asutusena.
§ 6. Rühmad
(5) Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.
(6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning nõustamiskomisjoni soovitusel.
Sõimerühma piirarv : 14 (+2) / alla 3 aastased
Liitrühm: 18 (+2)/ vanuses 2-7 a. (pererühmad)
Aiarühm : 20 (+4)/ eakaaslased
Erirühmad on kõik liitrühmad.
Sobitusrühmas EV laps võtab 3 kohta.
Iga lasteaeda lõppev laps saab koolivalmiduse kaarti, mida kool ei pea küsima . (MIKS??) Säilib 5 aastat.
Sobitusrühmas töötada on palju raskem, kui erirühmas. Praegu on vanemad kohustatud kirjalikult anda teada lapse erivajadusest, lasteaja töö on välja mõelda kuidas seda küsida.
§ 7. Laste arv rühmades
(2) Laste arv erirühmas on järgmine:
1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last;
2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;
4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last;
5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last;
6) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kuni 4 last.
(3) Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
§ 14. Erivajadustega lapsed
(1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.
(2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega.
(3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.
§ 3. Erivajadusega lapse erilasteaeda, lasteaia sobitus- ja erirühma vastuvõtmise kord
(1) Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi.
(2) Erilasteaeda ja lasteaia erirühma võetakse erivajadustega lapsi vastu järgmiselt:
 1) kehapuudega laste rühma füüsilise erivajadusega lapsi;
 2) tasandusrühma kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi;
 3) meelepuudega laste rühma nägemis- ja kuulmispuudega lapsi;
 4) arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lapsi;
 5) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühma autismispektri häirega lapsi.
(3) Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse sobitus- või erirühma. Liitpuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kellel esineb kaks või enam puuet.
Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord (2010)
§ 4. Erivajadusega lapse erilasteaiast, lasteaia sobitus- ja erirühmast väljaarvamise alused ja kord
(1) Erivajadusega laps arvatakse erilasteaiast, lasteaia sobitus- ja erirühmast välja:
 1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel;
 2) koolieelse lasteasutuse või nõustamiskomisjoni soovituse alusel.
MIINIMUMKOOSSEIS:
6. Lasteasutuses, kus on tasandusrühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht rühma kohta.
7. Lasteasutuses, kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta.
8. Lasteasutuses, kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta.
9. Lasteasutuses, kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta.
10. Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta.
11. Lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta.
Õppekavade tüübid ja tasandid lasteaias
Õppekava on kokkulepe, mille sisu oleneb ühiskonna ootustest ja soovidest.
Õppekava on dokument, kuhu on kirja pandud kokku lepitud haridusstandard.
Õppekava rakendamine peab tagama ühiskonnas kokku lepitud haridustasemega indiviidide kasvatamise.
Koostamine etappid :

Hetkeolukorra uurimine

Eesmärkide seadmine

Tegevusvõimaluste arutelu

Tegevuste valik ja õppekava vormistamine

Õppekava rakendamine

Protsessi ja tulemuste analüüs
Õppekava tüübid :
Jaotuse aluseks on see, milles nähakse õpetamise ja kasvatamise eesmärki.
1. Aine- kesksed õppekavad – anda lastele edasi kultuuripärand ja valmistada nad ette seda hoidma, kasutama ja edasi arendama.
Rõhk on tugevatel ainealastel eelteadmistel, õpetaja on teadmiste andja. Õppeained on selgesti piiritletud. Lapsi tohib võimete ja oskuste alusel jagada edukusrühmadesse (õpetamine allrühmades).
2. Ühiskonna-kesksed õppekavad – säilitada ühiskonda ja parandada selle tootmiseeldusi; kasvatada kodanikke , kes oskavad omavahel koostööd teha.

kompleks -õppekavad

probleemi-kesksed õppekavad
Õppeainete piirid on sujuvad – lasteaias ühendavad ainevaldkondi koduloolised nädalateemad. Õpetamises arvestatakse nii risti- kui ka pikilõiget; rõhk on harjutamisel.
3. Lapse-kesksed õppekavad – väärtustada ja arvestada iga lapse individuaalsust; toetada omanäoliste tervikisiksuste välja arenemist .
Õpetades lähtutakse laste arengutasemest, huvidest ja soovidest; õpetaja loob keskkonna ja osaleb tegevustes.
Näited: Hea Algus ( Step by Step), waldorfpedagoogika, Montessori lähenemine
Õppekava tasandid :
I Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008)
II Lasteasutuse õppekava
III Rühma õppekava
IV Individuaalne arenduskava
EV lastele?
Riiklikul tasandil:

• defineeritakse, kes on erivajadustega laps;
  
• sätestatakse, et kõikide laste, sealhulgas erivajadustega lapse, arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor;
  
• nimetatakse, et erivajadustega lapse arengu toetamine tuleb lahti kirjutada lasteasutuse ja rühma õppekavades, vajadusel rakendada individuaalset arenduskava.
  

Lasteasutuse tasandil täpsustatakse:

• lasteasutuse liik ja eripära;
  
• õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
  
• õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;
  
• lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;
  
• erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;
  
• lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus.
  

Rühma tasandil:

• õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve;
  
• rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja –tegevused;
  
• rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas;
  
• tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
  

Indiviidi tasandil:

• kõikide laste, sh erivajadustega lapse ja tema perekonna toetamine, vajadusel suunamine eri-spetsialisti juurde;
  
• arengukeskkonna, sh õpetamise (meetodid, vahendid, abi) kohandamine vastavalt lapse arengutasemele;
  
• vajaduse korral individuaalse arenduskava koostamine, mis on alati meeskonnatöö;
  
• vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
  

Individuaalne arengukava (IAK):

• Koostatakse vajaduse korral rühmakaaslastest oluliselt erineva arengutasemega lapsele.
  
• Võib koostada tavarühmas (sõime-, aia-, liitrühmas), sobitusrühmas või erirühmas.
  
• Eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda kõrgema tasandi õppekavadest ja lapse arengutasemest.
  
• Koostatakse meeskonnatööna, kaasates lapsevanemad. Meeskonnatöö toimimise eest vastutab direktor.
  
• Koostatakse kindlaks ajavahemikuks, aga mitte pikemaks ajaks kui üks õppeaasta.
  
• On seotud rühma õppekavaga, tugispetsialistide tööga, isikliku rehabilitatsiooniplaaniga (kui see on tehtud).
  
• Koostamise juhend lasteaiale on soovitusliku iseloomuga .
  

1) Üldosa
2) Arendustegevuse tingimused ja eesmärgid
3) Tegevuskava
Variant 1: riikliku õppekava põhjal
Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst , Muusika , Liikumine
Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused
Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa
Kognitiivsed oskused, Sotsiaalsed oskused, Kommunikatsioon,
Üld- ja peenmotoorika, Eneseteenindus
Variant 3: imikuea iseärasuste alusel
Hooldavad tegevused lapse suhtes, Üldmotoorika arengu toetamine, Tunnetustegevuse stimuleerimine
4) Koostajad
5) Kokkuvõte
IAK koostamine :
1. Lasteaiarühmas eristub laps, kellele rühma õppekava pole jõukohane.
2. Lapse üldise arengutaseme hindamine, vajadusel suunamine lisa-uuringutele.
3. Otsus IAK koostamiseks , meeskonna moodustamine, lapsevanema kaasamine.
4. Üldeesmärk: millised valdkonnad ja kui suures ulatuses vajavad toetamist? Täielik või osaline IAK.
5. Valdkondade eesmärgid: millised oskuste rühmad ja mil määral vajavad toetamist?
6. Tegevuste planeerimine valdkondade kaupa. Näiteks: Alustab ise kiikumist, lükates end jalgadega liikuma.
7. Kokkulepped, kes meeskonnaliikmetest mida teeb. Ülesanded lapsevanematele.
8. IAK esialgne vormistamine, arutelu ja täiendamine.
9. IAK kinnitamine ja rakendamine.
10. Tulemuste kokkuvõte perioodi lõpul.
Kust saab ideid IAK koostamiseks?

• Riikliku õppekava juhendmaterjalid (2009) (Üldoskused, Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad, Lapse arengu hindamine ja toetamine)
  
• Programm Astmed , Montessori meetod, lapse arengut puudutav kirjandus.
  
• Erivajaduste-spetsiifiline materjal, näiteks LA-KU nägemispuudega lastele, TEACCH autismiga lastele, Lovaasi ja Strebeleva metoodikad intellektipuudega lastele, kõnearenduse materjalid, käitumise korrigeerimise juhendid jne.
  
• Meeskonnaliikmete kogemused
  
• Lapsevanemate soovid (?) ja võimalused
  
• Jne.