raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude
kujutluste täpsustamine ümbritsevast, matemaatiliste kujutluste loomine ja arendamine, kujutavate tegevuste arengu toetamine) 14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet? Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on puudulikud 15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda? Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe koostöö
(Rantala jt 2009: 119) Lisaks lasteaedadele on ka teisi varajase sekkumisega tegelevaid organisatsioone, näiteks emade- ja lastenõuandlad, kus nõustamisega alustatakse juba enne lapse sündi. Nõuandlate personali teadmiste taset ja aktiivsust püütakse tõsta koolituste, superviseerimise ja konsultatsioonide kaudu. (Tamminen, Räsänen 2006: 371) Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas
kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab väga palju erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku nõustamiskomisjoni poole ning paluda abi. Siit edasi võib kirjeldada erinevaid arendusvõimalusi, mida on võimalik pakkuda erivajadustega lastele koolieelse lasteasutuse näol. Võimalus on erivajadusega laps kaasata koolieelsesse lasteasutusse kas tavarühmas, erirühmas või sobitusrühmas. Millisesse rühma laps sobiks, annab soovitusi nõustamiskomisjon, kelle pädevuses on ka kohalikku
Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
Kirjastus Studium ( 72 lk) Käsiraamat lasteaiaõpetajatele. Raamatus on järgmised artiklid: Lapse arengu hindamine. Marika Veisson, Kristina Nugin Lapse arengust arenguteoreetilises kontekstis, lapse kvalitatiivseid aspekte, lähtekohti ja võimalusi lapse arengu hindamiseks, lapse arengu hindamisest lasteasutuses, 3-5 aastase lapse arengu hindamise tabel Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Pille Häidkind, Ülle Kuusik Erivajadusega lapsed ja ja varajane sekkumine, varajane sekkumine Eesti lasteaedades, erivajadustega laste areng ja arengu toetamine. Raamatu lisa on näidised: Koolivalmiduse kaart. Lapse arengu põhivaldkonnad. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa. Individuaalne arenduskava lapse arengu põhivaldkondade kaupa.
saavad väga vähe tähelepanu või siis jääb erivajadusega laps tähelepanuta.". Kaasava hariduse puhul tähtsustasid tugiisiku olemasolu neli õpetajat, samuti leidis üks õpetaja, et tugiisik peab olema pädev ja saanud vastavaid koolitusi, muidu pole tast abi. Samuti pidasid õpetajad oluliseks lastevanemate koostöövalmidust, probleemiks on erivajadusteta laste vanemate hirm oma lapse pärast. Enamik lasteaia õpetajaid arvavad , et vaimupuudega lapsed peaksid saama alusharidust erilasteaedades. Vaid 3 vastanut leidis, et vaimupuudega lapsed võiksid käia tavarühmades. Inglismaal suhtutakse kaasamisse pigem positiivselt (Avramidis et al., 2007). Piisava ettevalmistumise ja toe puhul suhtuvad õpetajate suhtumine on teisugune . Eesti Puuetega Inimeste Koda (1995) on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste õpetajatele tuleb tagada vajadusel täienduskoolitusi ja lapse erivajaduse eripärast sõltuvalt vajadusel ka tugiisik,
Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt
SENDA (Special Educational Needs and Disability Act 2001) järgi on puudega inimene ,,keegi, kellel on füüsiline või vaimne vaegus, millel on oluline ja pikaajaline kahjulik mõju tema võimetele saada hakkama igapäevaste tegevustega". Haridusseaduse (Education Act 1996) järgi on lapsel HEV, "kui tal on õppimisraskused, mis vajavad eripedagoogilist lähenemist". Selline lähenemine on vajalik, kui lapsel on: Suuremad raskused õppimisel, kui tema ealistel tavaliselt; Puue, mis välistab või takistab kasutamast koolis olevaid ruume, teenuseid; Alla viie aastane, kuid langeb suure tõenäosusega oma erivajaduselt kas esimese või teise punkti alla, saades vanemaks kui viis aastat. Inglismaal ei lähe HEV definitsiooni alla muukeelsus ja andekus. Haridusseaduse (1996) nõuab KOV-delt oma piirkonna laste arengu hindamist, kui kohalik omavalitus leiab et lapsel on HEV, leiab ta vastavad võimalused lapse jälgimiseks ja
1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning
kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma uute ärritajate suhtes, tähelepanu head keskendamist, eakohasest vähesemat unevajadust, varasemat puhtusepidamist ning kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks on eriti oluline lapse kokkupuude vastavate tegevusvaldkondadega – kunstitarvete kättesaadavus, muusikainstrumendi õppimine, kaaslastega koosolemine, füüsiline treening jm. (Häidkind, Kuusik 2009). Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod. Andekal lapsel on tavaliselt mõni neist omadustest: kiire õppija, hea abstraktne mõtleja, kestva tähelepanu võime (kui tegevus teda huvitab), laialdane sõnavara, väga hea mälu, hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija, tundlik ja emotsionaalne, arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 12 o Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetaks maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi
2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks. Kahjuks selle paragrahviga meil on raskusi ja puudusi. Põhikooli: Üldine alus, mida koolis tehakse ja millega tegeletakse, mis arenguvaldkondi ta toetab lapsel.
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema
planeeritud tulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Raskused tähelepanu säilitamisega ülesandel või tegevuse juures. Liigutused sageli inertsiaalsed ning oht ennast tihti vigastada. Vähene püsivus silma - käe koostööd nõudvate tegevuste juures. Mida kujutab endast vaimne puue ja milliseid motoorseid probleeme see kaasa toob? Vaimne puue Vaimupuue on eriline toimimise seisund, mis algab lapseeas ja mida iseloomustavad piirangud nii intellektis kui ka omandatud oskustes. Vaimne alaareng sisaldab : märkimisväärselt alla keskmise üldintelligentsuse taset samaaegselt esinevaid puudujääke adaptatiivses käitumises, mis avalduvad arenguperioodi jooksul ja mõjutavad negatiivselt lapse
(Smart, 2012, lk 251) Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252) Retti sündroom Retti sündroom on neurogeenne sündroom, mis sisaldab eelnevalt omandatud kõne kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood
edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava
Kogerus kõne rütmi ja voolavuse hälve. Alalaalia ehk lapse ea afaasia kõne mõistmis ja kõnelemis raskused. Lihtsalt afaasia täiskasvanu kõne oluline või täielik kadumine. Rinolaalia suulõhe põhjustatud ninakõne. See on häälduspuue. Ehholaalia kajakõne. Grisoomia 21 e. downisündroom s.t. 21 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Ei ole pärilik. Risk saada Downi sündroomiga last (vanemas eas). Väga varakult avastatav. Neil esineb raske või mõõdukas vaimne alaareng. Elavad umbes 30 eluaastani. Esineb väga sageli südamerike. Nõrk imuunsus süsteem. Lai, lame nägu, viltused silmad, epikantsus ehk kolmas silmalaug. Neil on lühike nina, suur lõhedega keel. Lomult hästi sõbralikudja positiivse hoiakuga. Ei esine abstrakset suhtumist. Grisoomia 18 e. Edwardi sündroom s.t. 18 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb suhteliselt harva. Neil on raske füüsilise arengu mahajäävus. Esineb mikrosefaania e. pisipeasus. Neil on väga väike sünnikaal
Just niisuguste erivajadustega laste puhul on vajalik pöörata tähelepanu vahenditele ja ülesannetele - need peaksid olema huvitavad ja tegutsema kutsuvad, et tekitada ja säilitada lapse motivatsiooni koostööks uurijaga. Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt julgustama teda näitama kõiki oma võimeid. Potentsiaalsed ohukohad füüsilise puudega laste uurimisel: ➧füüsilise puudega lapsed
ning vaatab puuet kui personaalset probleemi, mille on põhjustanud haigus, trauma või tervisehäire ning mille puhul sekkumise vormiks on individuaalne ravi. Puudega toimetulek selles kontekstis tähendab inimese kohanemist puudega ning käitumise muutumist. Sotsiaalselt käsitletakse puude mõistet laiemalt. Puude sotsiaalne käsitlus hõlmab puude defineerimisel ka keskkonna mõiste ning puuet vaadeldakse eelkõige kui sotsiaalset probleemi puudeisiku ühiskonda integreerimisel, puue ei ole siinkohal niivõrd inimese omadus, kui kompleksne tingimuste kogum, mis suures osas on mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. (Kiis, 1999) Antud töös käsitletakse puude mõistet sotsiaalselt ning vaadeldakse, kuidas mõjub sellest aspektist puue nii puudega lapse vanematele kui puudega lastele endile. Puudega lapse sünd toob tema vanematele kaasa oluliselt rohkem ülesandeid ja kohustusi kui normlapse sünd. Tavalapse sünd mõjutab oluliselt perekonna senist
Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama. Nad on eriti aktiivsed, teadlikud, nõudlikud ja kriitilised. Igas peres on oma väärtuste maailm. Laps elab selles rütmis ja nende väärtushinnangute järgi.(Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus lk.51) Viimasel ajal olen täheldanud, et on väga palju neid peresid, kus lapse kodused elutingimused ja majanduslik olukord jätab palju soovida. Nendes peredes on tihti vanemad töötud, liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust. Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps enne lõunasööki tuleb küsima millal juba süüa saab, sest kõht on nii tühi. Süües kiirustavad ja vahel mitut portsjonit juurde küsivad. Paljud lapsed on sotsiaalselt ebaküpsed ning emotsionaalsete ja käitumishäiretega. Lasteaiaga
SISUKORD SISSEJUHATUS Varajase märkamise ja sekkumise korraldus Euroopa riikides on erinev. Erinevustele vaatamata pakuvad kõik riigid imikutele ja väikelastele (alates sünnist kuni 5-6 eluaastani) ja nende peredele mitmesuguseid teenuseid/võimalusi ja tuge. Mõnedes Põhjamaades näiteks külastab meditsiiniõde kõiki lapsi regulaarselt kodus maksimaalselt ühe aasta jooksul ning nõustab ja toetab vanemaid uute ülesannete täitmisel. Kui varakult tehakse kindlaks probleeme, võidakse seda tüüpi jälgimist jätkata lapse kahe ja poole aastaseks saamiseni. Teistes riikides külastavad õed kodusid üksnes juhul, kui vastsündinul on avastatud riskitegureid. Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate
korraldatakse neid edaspidi regulaarselt. Külastuse pikkus varieerub mõnest tunnist paevade või nädalateni. Teenust vahendav agentuur võtab sellest eest kindlat tasu ning kasu/tugiperele makstakse summa, mis katab nende poolt tehtavad kulutused. Sedasorti teenustes pole abi mitte üksnes vanematel, vaid lisaks on kasuperel/tugiperel võimalus lapsega suhtlemisest ja tema eest hoolitsemisest rõõmu tunda ning pere enda lapsed saavad konkreetse pildi selle kohta, mida puue endast kujutab. Paljud nii alguse saanud suhted kestavad väga pikka aega. Mõne pere jaoks on sobiva kasupere/tugipere või tugiisiku leidmine raske. Teistele ei meeldi, et nende lapse eest ei hoolitse spetsialistid. Seda, kas nimetatud teenus teile sobib või mitte, tuleb teil endal otsustada. Hooldusasutused Viimasel ajal asutatakse jarjest rohkem ja rohkem hooldusasutusi (puhkusekülad), mis pakuvad vaimupuuetega laste hooldusteenuseid
nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Põhjused. Tserebraalparalüüs on liikumispuude kõige tavalisemaks põhjuseks, mille esinemissagedus on üks juhtum kolmesaja sünni kohta. PCI avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena, vaimse arengu mahajäämust esineb 35%-l PCI-lastest. Vaimupuudega inimestel tserebraalparalüüsi esinemisest on teada, et 10%-l kerge vaimupuudega ja 20%-l raske vaimupuudega inimestest on tserebaraalparalüüs. PCI võib oma olemuselt/raskusastmelt olla kas kerge, mõõdukas või raske. Kerge PCI puhul ei pruugikõrvalseisvad inimesed aru saadagi, et inimesel on mingi puue. Kerge PCIga inimene võib ise kõndida,joosta ja hüpata, vabalt liikuda. Sümptomid ilmnevad alles lähema uurimise
Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid. Seepärast on nende nädalate jooksul saadud kahjustused väga ohtlikud (Vendelin 2007). Keskkonnategurid, mis võivad mõjutada sünnieelset arengut: · Punetised - pimedus, kurtus, südame arengu ebanormaalsus, surnultsünd, PCI. · Süüfilis - vaimne alaareng, füüsilised deformatsioonid, iseeneselik abort. 11 · Sõltuvust tekitavad ravimid - väike sünnikaal, imiku sõltuvus ravimist. · Suitsetamine - enneaegsus, madal sünnikaal ja väike kasv. · Alkohol - vaimne alaareng, väike pea, jäsemete deformatsioonid. · Kiiritus - füüsilised deformatsioonid, vaimne alaareng. · Vale dieet - aju kasvu pidurdumine, väike sünnikaal ja pikkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
