Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks (12)

Kutsekool - Pedagoogika - Lapsehoidja
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegeleb eripsühholoogia?
  • Millega tegeleb eripedagoogika?
  • Kuidas jaguneb eripedagoogika?
  • Millega tegeleb logopeedia?
  • Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
  • Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid?
  • Mis on varajase sekkumise olemuseks?
  • Millal on vaja märgata lapse erivajadusi?
  • Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
  • Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem?
  • Miks on erivajaduste javõi puuete korral vaja eristada ka raskusastet?
  • Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse?
  • Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse?
  • Mitu erivajadustega last võetakse sobitusrühma?
  • Mis tuleb koostada igale sobitusrühma erivajadustega lapsele?
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE
  • Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim.
  • Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa.
  • Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga.
  • Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult.
  • Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest.
  • Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till , petersell , seller.
  • Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist , otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist.
  • Väikelaste käeulatusse ei tohiks jätta pähkleid, rosinaid, viinamarju, lutsukomme, närimikumme, sets ta võib neid endale hingamisteedesse tõmmata.
  • Soovitatav on toitu enne lapsele andmist ise maitsta , et kontrollida toidu tempseratuuri, maitset , värskust.
  • Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks.
  • Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada , jälle pesta, tükeldada ning panna vähese veega keema . Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks.
  • Rasvaine (või, margariin ) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.
  • Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida organism ise ei tooda.
  • Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks.
  • Leib on lapsele parim süsivesikute, valkude, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas.
  • Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke.
  • Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule.
  • Kuni viienda eluaastani peaks laps jooma 3,5% rasvasisaldusega täispiima, edaspidi piisab 2,5% rasvasisaldusega piimast.
  • Lapsele pole soovitatav ültse maiustusi pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ja tekitavad hambakaariest.
  • Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil kujunevad välja toitumisharjumused . Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks.
    ERIPSÜHHOLOOGIA JA –PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED
    1.)Millega tegeleb eripsühholoogia?
    Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega
    2.)Millega tegeleb eripedagoogika ?
    Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
    3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika?
    Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas.
    4.)Millega tegeleb logopeedia?
    Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime – suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine.
    5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
    Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist.
    6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid?
    Motoorika , sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada.
    7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud?
    Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon , motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus .
    8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel?
    Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga.
    9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks ?
    Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda. Järgida tuleks põhimõtteid: arendustegevuse alustamine niipea kui on märgatud vajadust, individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskonna võimalustele, perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna ja võrgustikutöö, lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte.
    10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi?
    Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste – tajud , sensomotoorsele arengule aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus.
    11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
    Perearst , sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, eripedagoog , vajadusel psühholoog eriarstid
    12.)Milliste puudest tingitud erivajadustega laste arengukavas peab tingimata olema mänguõpetus?
    Vaimupuudega ja autismiga lastel on mänguõpetus eriti olulised, kuna lapsed õpivad maailma tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone. Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust.
    13.)Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem?
    Säilitada lalinaperioodist hale tekitamisoskus, kujundada õige kõnehingamine, arendada kuulmistaju s.t. oskust kuulata ja eristada ümbritsevaid helisid), õpetada last jälgima ja matkima kõneliigutusi, kujundada kõnemotivatsioon. Laps vajab näitlikustamistsõna juurde lisatakse sõnasilt, kasutatakse sõrmendamise õpetamist.Motoorika arendamine (tasakaalu ja koordinatsiooni arendamine, peenmotoorika ), sotsiaalsed oskused ( suhtlemine eakaaslastega koostöö, rollimängud ja minapilt), kognitiivsete oskuste arendamine ( kuulmisjääkide kasutamisoskuse kujundamine, kuulmis ja rütmitaju arendamine, mõtlemise arengu toetamine, kujutluste täpsustamine ümbritsevast, matemaatiliste kujutluste loomine ja arendamine, kujutavate tegevuste arengu toetamine)
    14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet?
    Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on puudulikud
    15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda?
    Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe koostöö. Kõnemõistmisne ja kasutamine suhtluseks , oma tegevuse reguleerimine ja planeerimine , sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kujundamine, eneseteenindusoskuse arendamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on esmane põhiliigutuste, esemelise tegevusoskuste kujundamine, eneseteenindamisoskuse ja suhtlemisoskuse kujundamine.
    16.)Milliseid eriabi võimalusi on erivajadustega lastele ette nähtud koolieelse lasteasutuse seaduse järgi?
    § 14. Erivajadustega lapsed
    (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.
    (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega.
    (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.
    17.)Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse?
    tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
    18.)Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse?
    arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;
    19.)Mitu erivajadustega last võetakse sobitusrühma?
    Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
    Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine :
    1) sõimerühmas kuni 14 last;
    2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
    3) liitrühmas kuni 18 last.
    20.)Mis tuleb koostada igale sobitusrühma erivajadustega lapsele?
    IAK ehk individuaalne arenduskava
    MAJAPIDAMIS - JA KORISTUSTÖÖD
  • Koristamise põhieesmärk on saavutada soovitud puhtuseaste, tehes minimaalselt kulutusi töö, aja ja rahalises mõttes.
  • Puhastusmeetodi valiku määrab pinnakatte materjal, kasutatav aeg ja soovitud puhtuseaste.
  • Kõige kiiremini määrduvad staatilise elektriga ja poorsed pinnad.
  • Mustuse levikut saab piirata vahetusjalatsite ja porimatidega.
  • Kõige tähtsam puhastuaine on vesi.
  • 25 kraadi on puhastusvee sobivam temperatuur kloori sisaldusega puhatusainetele.
  • Aine pH näitab aine happelisust.
  • Tavaliselt polegi vaja neutraalsete puhatusainete kasutajal kanda kummikindaid, v.a. juhul kui pesed tunde neutraalsete puhastusainetega.
  • Nõrgalt aluseline ja neutraalne puhastusaine sobib emailpinna puhastamiseks .
  • Neutraalne puhatusaine sobib roostevaba terase puhatamiseks.
  • Imikupesu pesemiseks sobivad looduslikud pesuained.
  • Seepidel on eriti hea mustuse lagundamise võime pehmes vees.
  • Ühekordse kasutusega puhatuslapid on hügieenilised.
  • Mikrokiudlapid puhastavad ilma aineta ja korduskasutatavad.
  • Kuiv-ja poolniiske puhastusmeetod on kõigile vett-taluvatele pindadele kõige sobivaim.
  • Toidunõude pesemisel tuleb eemaldada toidujäägid, grupeerida (klaasid, tassid, taldrikud, noad , kahvlid, lusikad, toidu serveerimisnõud, toidu valmistamisnõud) ja puhastuvee temperatuur 40 kraadi.
  • Toidunõud peaksid olema vähemalt 1 minut loputusvees ja loputusvee temperatuur peaks olema 60-70 kraadi. Loputusvett tuleks vahetada.
  • Köögi puhtusest sõltub toidu kvaliteet ning eriti hoolikat puhastamist vajavad toiduga kokkupuutuvad pinnad.
  • Pliiti peab puhastama iga toidukorra järel.
  • Töömeetod on inimeste, materjalide ja vahendite koostöö. Ning hea töömeetod on kiire, kerge, ei väsita töötajat, ei kahjusta pinnakatte materjali ja ei ole kulukas .
    KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITE KASUTAMINE, OLMETEHNIKA KASUTAMINE JA OHUTUSNÕUETE JÄRGIMINE.
  • Lapsele saab kodu turvaliseks muuta, hoides pistikupesad kaitstud ning lahtisi nurke ei tohiks olla.
  • Väiksele lapsele saab muuta pistikupesad ohutuks turvakaitsmetega.
  • Õnnetusi elektrikannuga saab vältida mitte jättes kuuma vett kannu , eemaldada juhe pistikust ja asetada kann lapsele kättesaamatusse kohta.
  • Õnnetusi laualambi, raadio, arvuti juhtmega saab ennetada asetades need asjad kõrgemale ja kaugemale lapsele kättesaamatusse kohta, et laps ei saaks neid endale kaela tõmmata.
  • Kodu kõige ohtlikum ruum on köök. Seal peaks olema pliidil lastepiirded, turvakaane ja lukud.
  • Tüüpilised ergonoomilised vead on tolmuimejaga töötamisel küürusselg ja monotoorsed liigutused.
  • Enne pesu asetamist pesumasinasse tuleks kontrollida taskud üle ja panna kõigil riietel lukud kinni.
  • Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada.
  • Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid.
  • Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut.
    LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE
  • Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
  • Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi:
    • Lapsele suunatud vägivallateod;
    • Lapse hooletusse jätmine;
    • Lapse ülehooldamin;

  • Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides :
    • Emotsionaalne e. tundeline;
    • Füüsiline e. kehaline;
    • Psühholoogiline e. vaimne;
    • Seksuaalne e. sooline

  • Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut.
  • Psühholoogiline e. vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut.
  • Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemiseliik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavasse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust.
  • Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid.
  • Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksobjektina oma suguiha rahuldamiseks.
  • Seksuaalne vägivald on lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras, kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu.
  • Lapse hooletussejätmine on väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata.
  • Lapse füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises.
  • Emotsionaalne hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises.
  • Lapse tervise hooletussejätmine on vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel.
  • Lapse hariduslik hooletussejätmine on tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarendamist ega rakendamist.
  • Järelvalvetus on vanema- või hooldajapoolse kontrolli alanemine või puudumine lapse tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllaldane vastutustunne lapse füüsilise psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse ohusituatsioonidesse sattumiseks.
  • Ülikaitstus lapse suhtes on vöörkohtlemise liik, mille puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, laps jäetakse ilma tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisest, millega seatakse ohtu tema isuksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng.
  • Raputatud lapse sündroom
    Lapse raputamine on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi.
    Raputamine on lapsele ohtlis seetõttu, sest lapse pea on kehaga propotsionaalselt suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga.
  • Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud, mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi.
  • Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes.
  • Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega.
  • Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi tõsidust, mistõttu pedofiilijuhtumite käsitlus jäi valdavalt õigussüsteemi valdkonda. Alles viimasel ajal on hakatud pedofiiliat pidama inimese seksuaalsfääri haiguseks ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist.
    LASTEKAITSE
  • Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa.
  • Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks.
  • Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi.
  • Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu läbi KOV üksuste lastekaitse – ning laste hoolekande alaseid küsimusi.
  • Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventatsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates.
  • Lapseks loetakse igat inimest, kes on noorem kui 18 aastat või vastavalt kohtuotsusele tema teovõime laiendamise kohta.
  • Konventiooni põhiprintsiibid:
    • Kõigil lastel on võrdsed õigused;
    • Kõik lapsed on võrdväärsed;
    • Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele;
    • Igas lapsi puudutavas ettevõtmises tulebesikohale seada lapse huvid;
    • Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikkule maksimaalsele arengule;
    • Igal lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse.

  • Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid , mis edendavad Eesti elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutustest on nendeks Sotsiaalministeerium , Haridus -ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium , Siseministeerium ning rahvastikuministri büroo.
  • Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist.
  • Riiklik lastekaitse sisaldab endast laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist.
  • Maavalitsuse ülesandeks on lapsendamise korraldamine, järelvalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes.
  • Lastekaitse põhirõhk on on kohalikul omavalitsusel , kes korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse.
  • Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võetud lastekaitse töötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale.
  • Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, kellega nii riik kui ka kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel.
  • Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutseva organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond , UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
  • Fakulatiivprotokoll –käsitleb lapse õiguste konventatsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornofraafiat puudutavat ratifitseerimise seadust. See protokoll tuginedes Karistusseadustikule käsitleb järgnevaid tegusi ja toiminguid kui kuriteod:
    Lapse müümine ja ostmine
    Orjastamine
    Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine
    Doonorlusele kallutamine
    Vägistamine
    Sugulise kire vägivaldne rahuldamine
    Suguühendusele sundimine
    Sugulise kire rahuldamisele sundimine
    Suguühendus järeltulijaga
    Suguühendus lapseealisega
    Sugulise kire rahuldamine lapseealisega
    Noorema kui kümneaastase isiku arusaamisvõimetus
  • Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava võeti vastu 2006. aastal. 2007 aastal lisati arengukavasse laste müüki, prostitutsiooni ja pornograafiat ennetav ja tõkestav osa. Arengukava sisaldab alljärgnevaid lastele suunatud meetmeid:
    • järjepidev lastega töötavate spetsialistide professionaalsuse tõstmine; laste hoolekande asutuste töötajate täienduskoolituste ja lastekaitsetöötajate koolituse korraldamine;
    • osalemine Läänemeremaade Nõukogu juures asuva riskilaste töörühma töös;
    • lapse abivajaduse märkamine ja sekkumine: laste abi- ja infotelefoni käigushoidmine ja laiendamine.

  • Riskirühmaks on eelkõige lapsed, kes elavad toimetulekuprobleemidega perekondades: puudub piisav hoolitsus ja tähelepanu. Seetõttu on nad altimad sõlmima suhteid neile tähelepanu osutava täiskasvanuga. Riskirühmaks võivad olla ka need noored, kelle koduses kasvatuses on esikohale seatud tarbijalikkus ja materiaalsed väärtused, mistõttu võib noor, et saada nt paremat mobiili, sülearvutit vms nõustuda enda müümisega.
  • Vanemlike oskuste ja vastutuse puudumine on riskitegur: on esinenud juhtumeid, kus vanem oma kodus sunnib alaealist last (tütart) seksuaalsuhtesse täiskasvanuga.
  • Kõrgendatud riskis on ka institutsionaalses hoolduses olevad lapsed, keda on eelnevalt väärkoheldud.
  • Riskiteguriks on ka vanema huvipuudus lapse tegevuse ja huvide vastu, mille tõttu näiteks laps on altim sõbrunema internetis talle tähelepanu osutuva täiskasvanu või vanema noorukiga. Seetõttu on oluline avalikkusele suunatud kampaaniate läbiviimine ning vanemahariduse edendamine, et nimetatud olukorda ennetada.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 696 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #1 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #2 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #3 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #4 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #5 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #6 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #7 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #8 Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 696 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blondike1009 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Materjal sisaldab eksami jaoks kordamisküsimuste vastuseid lapsehoidja erialal.
    lapse eale vastav toitumine imik väikselaps toidupüramiid põhitoidud lisatoidud eripsühholoogia pedagoogika alused

    Sarnased õppematerjalid

    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
    18
    docx

    ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

    3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:

    Psühholoogia
    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
    12
    docx

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0

    Eripedagoogika
    ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
    48
    docx

    ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

    Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

    Alushariduse pedagoog
    Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus
    14
    docx

    Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

    Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps ­ kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis ­ kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis ­ kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus

    Pedagoogika
    Vaimupuue-õpimapp
    40
    docx

    Vaimupuue, õpimapp

    TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS

    Kasvatusteadus
    Lapse väärkohtlemine ja hooletusse jätmine
    4
    doc

    Lapse väärkohtlemine ja hooletusse jätmine

    Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine ­ väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust.

    Eripedagoogika
    LAPS-VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD
    15
    doc

    LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.

    Eelkoolipedagoogika
    Lapse väärkohtlemine
    14
    docx

    Lapse väärkohtlemine

    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamistek

    Sotsiaaltöö alused


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (12)

    Kristi11 profiilipilt
    Kristi11: Midagi on ka vajaliku siin kuid materjali küsimused on aja jooksul nii palju muutunud et endale vajaliku ei leidnud.
    12:53 20-10-2014
    minake88 profiilipilt
    minake88: Ei leidnud endale sobivaid küsimusi ja vastuseid kahjuks. Materjal liiga vana juba ilmselt.
    12:00 25-11-2015
    marka147 profiilipilt
    marka147: Kasulik materjal, tänu sellele säästan palju aega ja vaeva. Tänud!
    21:29 27-02-2013



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun