ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 (0)

Tallinna Ülikool
Haridusteaduste Instituut
Õpetajaharidus ja kasvatusteadused
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS
Õpipäevik
Juhendaja :
Tallinn 2016
Sisukord
Lugemispäevik 3
a.Logopeedilised jutukesed 3
b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. 3
c.Erivajadusega laps lasteaias 4
d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. 4
e.Mis on autismispektri häire? 5
f.Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga 5
g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest 6
h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele 6
i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi 7
j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. 7
Loengumaterjalide lühikokkuvõtted 9
Õppefilmide ülevaated 23
a.Kuulmispuudega lapsed. 23
b.Arendusrühma tegevused 23
Lugemispäevik

Logopeedilised jutukesed
Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada . Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon . Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada.
http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.ht m

Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus.
Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom . Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi.
Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab
olema sealgi turvatud.