Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on autismispektri häire?
  • Mis on autismispektri häire?
  • MIS ON ERIVAJADUS?
  • Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist?
  • Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus?
  • Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini?
  • Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega?
  • Kuidas on keskkond kohandatud?
  • Milliste õppevaldkondadega tegeletakse?
  • Milline on õpetaja keelekasutus?
  • Milline on laste aktiivsus ja töötempo?
  • Kuidas arvestatakse laste individuaalsusega?
Vasakule Paremale
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #1 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #2 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #3 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #4 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #5 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #6 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #7 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #8 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #9 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #10 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #11 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #12 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #13 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #14 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #15 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #16 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #17 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #18 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #19 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #20 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #21 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #22 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #23 ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1 #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piretkala Õppematerjali autor
Õpipäevik antud aine kohustuslikust kirjandusest,artiklitest ja loengu materjalidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
docx

Vaimupuue, õpimapp

..................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS.................................................................................10 2.1.Varajane sekkumine........................................................................................................10 2.2.Arendustegevus...............................................................................................................11 2.3.Individuaalne arenduskava..............................................................................................12 2.4

Kasvatusteadus
thumbnail
8
docx

ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS

EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine

Psühholoogia
thumbnail
10
pdf

Imikuiga lapse areng ning kasvamine-lühiülevaade erivajadustest

Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul?​ ​Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. Mängul pole väliseid

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Erivajadusega laps

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
docx

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks

LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud

Lapsehoidja
thumbnail
28
docx

18 kuu kuni 5 aasta vanuste laste erivajaduste ja puuete analüüs

õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237) Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
thumbnail
9
pdf

Liitpuue

Põhipuue: PCI , teise puudena nägemispuue, liikumispuue või kuulmispuue. 3. Põhipuue: Vaimnupuue, millele lisandub näiteks liikumis-ja nägemispuue. Liitpuue ei ole haigus. Igat liitpuudega last on võimalik arendada nii spetsiaalse koolituse, arendava tegvuse kui ka abivahendite abil (liikumispuude korral). Liitpuudega lapsed on täpselt samasugused lapsed kui tavalised lapsed: omaette isiksused koos oma iseloomu ja nõrkustega, soovide ja rõõmudega. Liitpuudega laps lasteaias ja koolis Liitpuudega lapsed on väga erinevate võimetega. On nii tavakoolis edukalt hakkama saavaid lapsi, kui ka neid, kellel vaid baasoskused eluks. Enamus liitpuudega lapsi on võimelised oma individuaalsel tasemel õppima. Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun