tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse arengust ülevaate saamiseks on vajalik pikemaajaline lapse vaatlus ja sellest lähtuvalt märkmete tegemine. Samuti on väga oluline kaasata sellesse protsessi spetsialiste ja perekonda. Olulisem kui arstide poolt diagnoosi panemine, on tähelepanu pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõigest sellest lähtuvalt on
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed
(Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008). Vaimse alaarengu põhjuse väljaselgitamine on nii lapse kui tema perekonna seisukohalt esmase tähtsusega. Põhjuse ja selle olemuse tundmine on prognoosi ja profülaktika eelduseks. Seetõttu on isikul õigus võimalikult heale ja pädevale uurimisele tema häire iseloomu ja selle põhjuste kindlaks tegemiseks. Alaarengu põhjuste klassifitseerimisel on kasutatud mitmesuguseid jaotusi, millest ennetuse seisukohalt näib kõige ratsionaalsem olevat Leisti ja Wilska klassifikatsioon
vahel. - teenuse mitmekesisus: varajase märkamise ja sekkumisega tegelevad erialad on mitmekesised. Soomes on välja töötatud üsnagi tugev varajase sekkumise süsteem. Riigis on varajane sekkumine üks alushariduse osadest ja detsentraliseeritud mudeli kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5- aastaste lastega tegelevad enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, 6- aastastele lastele on eelõpetus kohustuslik. (Häidkind: 2012) Raporti (2010: 12) järgi on lisaks tervishoiu- ja sotsiaalsektoritele varajase sekkumisega seotud ka haridussektor. Seega, et varajase sekkumise poliitika pidevalt edasi areneks, on vastutus vastavate ministeeriumide õlul. Varajase sekkumise teenuseid osutatakse võimalikult lapse ja kodu lähedal. Kuna ka maapiirkondades elavad erivajadusega lapsed vajavad tugiteenuseid, siis riiklik maksutuludest
Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta. Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=56632)-
Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt
Kirjastus Studium ( 72 lk) Käsiraamat lasteaiaõpetajatele. Raamatus on järgmised artiklid: Lapse arengu hindamine. Marika Veisson, Kristina Nugin Lapse arengust arenguteoreetilises kontekstis, lapse kvalitatiivseid aspekte, lähtekohti ja võimalusi lapse arengu hindamiseks, lapse arengu hindamisest lasteasutuses, 3-5 aastase lapse arengu hindamise tabel Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Pille Häidkind, Ülle Kuusik Erivajadusega lapsed ja ja varajane sekkumine, varajane sekkumine Eesti lasteaedades, erivajadustega laste areng ja arengu toetamine. Raamatu lisa on näidised: Koolivalmiduse kaart. Lapse arengu põhivaldkonnad. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa. Individuaalne arenduskava lapse arengu põhivaldkondade kaupa.
jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ch2/overview.asp Riina Häidkind TÜ Psühholoogia Instituut { Bachmann, T., Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade
käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
Neid lapsi on ka keerukas uurida. (Neare, 2009) Kergema ja mõõduka alaarenguga lastel puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund
hoolika faktide ja olukordade analüüsimise. Teine suur osa hoiakutest on elu jooksul omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused. Hoiakud võivad muutuda kas teiste või enda poolt veendes
Kuid kuni pole välja toodud ja kinnitust leidnud tõde mõlema poole kohta, käib inimene hallil alal ning jääb igaühe enda otsustada, kas vaimsete võimete testimine on vajalik, eetiline ja asendamatu. Kasutatud kirjandus 1. IQ Test: Where Does It Come From and What Does It Measure? (s.a.). Külastatud 14. november 2011, aadressil http://www.audiblox2000.com/dyslexia_dyslexic/dyslexia014.htm 2. Allik, J., Häidkind, R. jt. (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Russell, K., Carter, P. (2009). IQ testid: 400 ülesannet, et panna oma vaimsed võimed proovile. Tallinn: Tänapäev 4. Valk, A. Intelligentsus. (s.a.). Külastatud 14. november 2011, aadressil http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html 5. Reynolds, C. R. & Kamphaus, R. W. (Toim). (1990). Handbook of psychological and
4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste arendamine koolieelses eas, Pille Häidkind, 2010/2011 kevad; 7. Loengumaterjalid aine ,,Arengupsühholoogia" raames. Lapse- ja noorukiea arenguhäired. Arengu hindamise meetodid, Mairi Männamaa, 28.11.2010; 8. Loengumaterjalid aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames. Laste väärkohtlemine, Kadri Soo, 31.03.2011; 9. Loengumaterjal aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames. Sotsiaalsete probleemide sotsioloogia, A. Trumm, 05.05.2011; 10
raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5
Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid ilmselt lihtsustavad ning selle teaduse lugu tõestab fakti, et teaduslikult põhjendatud järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind & Harro, 2002, lk 66) Kuigi frenoloogia teooria tunnistati hiljem valeks, on Galli oletus, et isiksus, mõtted ja emotsioonid asuvad ajus, olnud psühholoogia ajaloos oluline samm neuropsühholoogia suunas. (Wikipedia, 2013) 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia Filosoofiliste kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni XX sajandi alugseni järgmise momendid: 1. kriminaalpsühholoogia oli liigalt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises