Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega. Une tekkes omistatakse suurt tähtsust just ülenevatele pidurdavatele närviimpulssidele. Ärkvelolles peaksid domineerima ülenevad aktiveerivad närviimpulsid. Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks. Spinaalšokk ?? ) SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum)
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
- pikkus: 40-45 cm - kaal: 34-38 g - läbimõõt: ~1 cm (eest taha väiksem, külgsuunas suurem) - ei ole ühtlase läbimõõduga, esineb 2 paisumust: intumescentia cervicalis (ABC1) – frontaalmõõde kuni 1.4 cm intumescentia lumbosacralis (ABC2) – frontaalmõõde kuni 1.2 cm paisumused on kohtadel, kust lähtuvad närvid jäsemetele tingitud neuronite arvu suurenemisest - conus medullaris (ABC3) seljaaaju alumine koonusekujuline ots jätkuks on umbes 25 cm pikkune 2. õndralülile kinnituv lõppniit – filum terminale - bilateraalne sümmeetria + metameersus - fissura mediana ventralis (A4) - eraldab väliselt seljaaju paremat ja vasakut poolt ventraalosas - sulcus medianus dorsalis (B5) – eraldab väliselt seljaaju paremat ja vasakut poolt dorsaalosas - kummalgi poolel on 2 külgvagu sulcus ventrolateralis (A6)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
