Üldmetsakasvatus I osa mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2

Metsakasvatus

24

odt

Metsaökoloogia ja majandus

Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda

Metsandus

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Enn  Pärt,  Keskkonnaagentuuri  metsaosakonna  juhtivspetsialist, 20.12.2016.    Eesti  metsade  liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – ​31,4 %  (enamuspuuliigiti  metsade  pindalast),  teisel kohal on kask – ​29,5 %​; ja kolmandal kohal kuusk –  18,8%​.  Hall-lepikute  osakaal  meie  metsade  koosseisust  on  9%,  haab  ja  sanglepp  moodustavad  vastavalt ​6 % ja 3,7% ​(Aastaraamat Mets 2017).  Viimase  poolsajandi  jooksul  on  okaspuude  (kuuse,  männi)  osatähtsus  vähenenud  ja  lehtpuude  (haab,  kask,  lepad)  osatähtsus  suurenenud.  Eriti  drastiline  on  olnud  hall-lepikute  osakaalu  suurenemine  (1988.  a.  moodustasid  hall-lepikud  4,5%  ja  2016.  a.  9%  puistute  koosseisust).  Männikute  osatähtsus  on  vähenenud  ca  0,4%  e.  keskmiselt  3000  ha  aastas.  Samal  ajal  on  aga 

Eesti metsad

34

doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. IV klass - allajäänud puud. Jaotatakse kahte alamklassi: *IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega; *IVB - ühepoolse võraga. V klass - rõhutud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA – surevad; VB - surnud puud. I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 5. Mets ja keskkond: 5.1 Mets ja valgus Orgaanilise aine produtseerimiseks peavad taimed peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest. Valguse roll fotosünteesi- ning produktsiooniprotsessis. Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine

Metsandus

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue

Eesti metsad

13

docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

klassi puude tagavarast. III klass ­ kaasvalitsevad ­ keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass ­ allajäänud puud ­ kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a ­ enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ­ ühepoolse võraga) V klass ­ rõhutud puud ­ jagatakse kaheks Va ­ surevad puud; Vb ­ surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda:

Metsakasvatus

17

doc

Materjalid metsanduseks

Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna

Eestii metsa ökosüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)