1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5. Fosfor allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus - Alla 2% - viljakus langeb (orgaanilise C sisaldus alla 1,5%) · Huumus - Parandab mulla omadusi - Taimetoitainete sisaldus Huumusesisaldus tõstavad: · õige viljavaheldus · orgaaniline väetis
puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune.
puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium: kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Toitainete omastamine taimede poolt Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1). Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon lehes
assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni
sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon – protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda
külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher) III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök) IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu) V Troopikaliigid. 7. Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See soodustab toiteainete liikumist ja vähendab lehtede temperatuuri. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada:
– võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: • normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%) • taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri.
Juurerõhk tekib varuainete (tärklis) hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse konsentratsiooni (suhkrud) tagajärjel. Haavapinnast väljub mahl nii floeemi kui ka ksüleemiosast. Floeemimahla vool üheidulehelistel (palmid). Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Toimub veelõhede ehk hüdatoodide kaudu, mis ehituselt sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu mullast, liiguvad juurtest ksüleemis lehtedesse. Ksüleem on taimede juhtkimbu puiduosa. Tema peaülesanne on vee ja mineraalinete transport. Vee liikumine toimub osmootse rõhu tõttu. Rakud ksüleemis on spetsiaalse ehitusega, et nad võimaldab suuri veehulki transportida. Vesi liigub traheede või trahheiidide kaudu. Vee liikumine ühes suunas.
- mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7.3 Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: * Kõik taimed, sh ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. * Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. * Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprrotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesikini abil. * Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon - füsioloogiliselt reguleeritud protsess, millekäigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede arurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab
0,02%. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks
annaabi.ee 
