Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puudel" - 501 õppematerjali

puudel

Kasutaja: puudel

Faile: 0
thumbnail
11
doc

Koeratõugude leksikon

Ta kere on pikk. Saba on tal kõrgel, rõngana seljal ja sabaots hoidub vastu reit. Ta karvkate on sirge ja pikk, aluskarv tihe ja pehme. Tema kõrvadel on karvad pikemad. Ta kõrvad on rippuvad, asetsevad kõrgel ja liibuvad tihedasti vastu pead. Saba on tal kaetud väga tiheda ja pika karvaga. Ta pea on massiivne, otsmik lai ja lame. Ta silmad on suured, laia vahega, pungis, tumedad ja läikivad. Dekoratiivkoerad Puudel Puudel on üks vanimaid koeratõuge. Need koerad on taibukad, tähelepanelikud, temperamentsed, liikuvad ja kergesti dresseeritavad. Tema karvad on pikad, väga lokkis, rõngastena või palmikuteks keerdunud. Palmikud on pikad ja üksteisest lahus. Puudlite pügamiseks on palju erinevaid viise. Ta pea on piklik, üleminek otsmikult koonule sujuv. Ta kõrvad asetsevad madalal, on rippuvad ja liibuvad vastu põski. Kõrva pikkus võrdub koonu pikkusega...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Koeratõud

KOERATÕUGUDE RAAMAT Liisa Lotta Tomp 2007 1/31 Sisukord Bernhardiin........................................................................................................................................3 Puudel ................................................................................................................................................3 Taks...................................................................................................................................................4 Kollid.................................................................................................................................................5 Inglise mastiff...

Loodusõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kasekäsn ehk Must pässik

Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

- Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel . Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg)...

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia (seened)

13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel , metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia küsimuste vastused raku ja ainete teemal

Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus

Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel , hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune). Seejärel kujunesid (1,6-2) suurema ajumahuga inimeste eellased, algul osav inimene (Homo habilis; oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu), seejärel püstine inimene (Homo erectus; 1,5 m, aju suurem kui eelkäijatel, tundsid tule tegemist, arendasid suhtlemist, levisid ka Euroopasse ja Aasiasse), olid juba rohkem tänapäeva inimesega sarnased. Pärisinimene e...

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sammaltaimed

Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad ­ tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid. Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude ­ sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp ­ kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude ­ juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude ­ suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm ­ koosneb...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine"

Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi sõnu seoses loodusega, nendel on välja töötatud põhjalik süsteem kohaliku floora ja fauna eristamiseks (kusjuures puudel eristatakse sugu). Järelikult tuntakse huvi ka nende taimede vastu, millel ei ole konkreetset kasutusala, kuna metslaste suhted loodusega on väga sügavad ja tähendusrikkad. Seega hakatakse taimi kasulikuks või huvipakkuvaks pidama alles peale nende tundmaõppimist. See tundmaõppimine ei rahulda aga praktilisi, vaid intellektuaalseid vajadusi. Loodusrahvaste meditsiini puhul ei ole küsimus selles, kas rähninoka puudutus ravib hambavalu, vaid kas...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evolutsioon

Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel . Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol)....

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Jackson Pollock

Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te saate 11 musta ruudu galerii. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel , kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga. Kuid fraktalid peituvad ka abstraktses kunstis. Iga kunstnik on neid erinevalt esitanud ja nõnda põhineb fraktaalsuse leidmisel näiteks kunstivõltsingute avastamise uus matemaatiline meetod. Kuid miks ikka inimesele tundub üks abstraktne pilt ilusam kui teine...

Kunst
60 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kärbseseened

Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED ­ Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rebane

Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks. Huntide puhul on tähele pandud, et saba erinevatel hoiakutel on kindel tähendus. Küllap on ka rebase sabal mingil määral ülesandeks edasi anda informatsiooni. Saba on suhtlemise vahend. Rebane on ka uudishimulik. Rebase uudishimu ei juhtu hoopiski mitte alati tühjast kõhust. Pigem iseloomustab uudishimu rebase väga aktiivset suhet oma ümbrusega....

Loodusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsis

Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. Metsis on looduskaitsealune liik. Lisa. Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged, kes surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte. Kuid samas andnud tammele käsu jätta lehed talveks okste külge. Nii jäänud Kuradil hinged saamata. Eesti rahavasuu on üldjoontes sarnasele loole lisanud lõppu veel täienduse. Kui Kurat kevadel lõplikult taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud....

77 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3 kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek....

154 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Allergia erinevad vormid

Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund.(1) Seeneeosed Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed.(1) Bakterid...

Bioloogia
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun