kohaselt kindlast määratud hindadega. Menüüs loetakse tavaliselt emsalt toidud, seejärel joogid, vajadusel roakäigud nt: eelroad, pearoad, järelroad või suurköögis nt: salatid, supid, praed, magustoidud. Toidukaartidele kirjutatakse road kindlas järjestuses (salat,võileivad,supid) kaupa nind need koostatakse vastavalt ettevõtte järjestusele. Söögikäik: isutekitajad ja eelroad. Joogid: kuumad, külmad joogid, pagaritooted. Põhimõtted: Klientidega arvestamise põhimõte päevakohane, ajakohane kliendirühmade soovidele. Majanduslikkuse põhimõte Ettevõte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele ootuspärased tulemused. Täpsete retseptuaaride (standard reteptuuride) kasutamise põhimõte Ettevõtte äriidee ja ressurssidega arvestamine põhimõte, aastaaegade,ilmastiku j areas. Tervislikkuse põhimõttete järgi vaheldusrikas prits. 1
........................6 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................7 Tabel SÖÖGINÕU VÕI RIISTA NIMETUS KASUTUSOTSTARVE Suur taldrik ehk praetaldrik Praed, eelroasalatid. Siia võid kirjutada ka konkreetseid roogi- näiteks praetud kanafilee sooja aedvilja ananassikastmega Keskmine taldrik ehk külmtoidutaldrik Salatid , külmad suupisted, köögiviljaroad, pudrud, munaroad, kalasuupisted, liharoad Väike taldrik ehk leivataldrik Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks, magustoidud, puuviljad, marjad, tikuvõileivad, juust
Kahekäiguline menüü kooliõpilastele. I käik Pearoog. Keedetud kartul, kaste, ananassi-porgandi salat, piim, mahl. II käik Järelroog. Karamellkissell moosiga. *** I käik Pearoog. Frikadelli supp. II käik Järelroog. Mannavaht piimaga. *** I käik Pearoog. Makaronid vorstiga, mahl, piim. II käik. Järelroog. Puuvili (õun, pirn) *** I käik Pearoog. Pilaff, piim, mahl. II käik. Järelroog. Kohuke, puuvili. Kolmekäiguline menüü firma külalistele. I käik Eelroog Soojad võileivad. II käik Pearoog. Kartulipuder, valge kaste, värskekapsa-kurgi salat, piim, mahl. III käik Järelroog. Kook, kohv, tee. *** I käik Eelroog. Püreesupp. II käik Pearoog. Keedu kartul, hakkliha kaste, apelsiniporgandisalat, piim, mahl. III käik Järelroog. Apelsini jogurtitarretis. *** I käik Eelroog. Külmad suupisted kalast. II käik Pearoog. Riis, grillitud kalaga III käik Järelroog. Jäätis. Kolmekäiguline lõunamenüü turismigrupile. I käik Eelroog...
eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid) 21 Tusimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga Chikkoku tusimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole) 23 Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge) 24 Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus) 25 Kohviku terrass õhtul (kontuurid, varjud, rõõmus, elav, tajutavad pintslitõmbed, soojad toonid) 26 Tähisöö ( kontuure pole, varje pole, külmad toonid, tajutavad pintslilöögid)
Selveteenindus- Rootsi laud, fursettlaud (hotellis hommikusöök, laevarestoran) Koduses stiilis serveerimine(ühislaud)- vaagnatel laual Kandikteenindus- konverentsidel, toateenindus vms + kombineeritud viisid Taldriku- ja vaagnateenindus Koduses stiilis ja taldrikuteenindus Selveteenindus ja taldrikteenindus Abilaualt serveerimine ja taldrikteenindus 5. Toitude järjekord toidukaardis: a. külmad eelroad kalasuupisted ja salatid lihasuupisted ja salatid kodu- ja metslinnulihast suupisted ja salatid köögivilja- ja seenesuupisted ja salatid muud suupisted b. kuumad eelroad kala liha köögivili ja seened muud suupisted c. supid kuumad supid
elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3. Vajaminev A4 paber. Paigutus · värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk täiendvärvused, ehk korntrasttoonid · värviringis kõrvuti asuvas värvid on lähedased ehk kõrvaltoonid Külmad ja soojad toonid · värviringis jaotatakse värvid nende iseloomu arvestades soojadeks ja külmadeks värvideks(tuli ja jää). Soojad toonid punane kollane v.a sidrunikollane roheline pruun Külmad toonid roosa lilla värvide varjundid ja pooltoonid · kui katame värviringi õhukese valge värvikihiga saame samade värvide heledamad astmed
nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Lähispolaarne kliima Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses1 kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk, mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada
Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult. Värvide omadused: 1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist. Nii tekitavad külma tunnetust sinine ja kõik lähedased sinisega segatud toonid) Valgega segades saame külma var- jundi, aga mustaga segades sooja varjundi. 2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid. 3. Värvid aitavad luua ka ruumilist muljet, seda nimetatakse värvusperspektiiviks. Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed. Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad. soe Värvide kontrast, see on värvide mõju üksteisele. Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone
*kui kohvi pakutakse iseteenindavast termosest serveeritakse kohv enne kooki( koogi kõrvale jäetakse piisavalt ruumi koogitaldriku toetamiseks) *salatid hakitakse piisavalt peeneks, välditakse kõvast taignast korvikesi. Käitumine selvelauas *selvelaua algus on seal, kus on tühjad taldrikud, mitte seal kus on hõrgutised. *käi laua juures vähemalt 6 korda. *võta taldrikule vähe korraga, lao väikesi lühjakesi päripäeva. *söö kala enne liha ja külmad road enne kuumi roogi. *ära ole mures, kui mõni roog vaagnalt lõpeb,köök toob lisa. *söömise lõpetab järelroog,puuviljad *seejärel serveeritakse kohvi ja avec *proovi jalata klaas ja taldrik või kohvitassi ja koogitaldrik mahutada ühte kätte. *klaasihoidjat kasutades toas klaasi enda lähedal Enam levinud selvelaud on: *Furskettlaud *Rootsi laud *Puuviljalaud *Juustulaud *Kokteililaud *Eeljoogilaud *Tervitusjoogilaud Fursetlaud Pidulike sündmuste tähistamiseks:
Menüü Külmad eelroad Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee...
Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid.
Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E sügis , talv palavad, talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt temperatuur ei lange alla -5 kraadi) Lima 33...35°C 32...34°C Temperatuur 12°236S Palavvöö 151 meetrit merepinnast Aastaajad Ööpäevas langeb harva 77°142W puuduvad
Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid:
hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga
võit amalkiidide üle" 1625) "Germanicuse surm" 1627 Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Nicolas Poussin Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust Maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist, antiikmütoloogiast ja ajaloost 1630ndail võttis Poussini stiil konkreetsema ilme ja koos sellega saavutas ta ka kunstilise küpsuse Muutus värvikäsitlus (varem erksad, hiljem tagasihoidlikud, külmad toonid) Küpsust näitab ,,Poeedi inspiratsioon" "Püha perekond trepil" 1648 Maali iseloomustus: rahulik kompositsioon, külmad värvid, tugev puhas valgus. Seda hinnatakse kui omamoodi manifesti Nicolas Poussin 16601664 maalis ta oma viimase seeria "Neli aastaaega" Neil maalidel kujutab ta oma lapsepõlvemaastikke Normandias, aga mitte peamist elukohta Rooma linna 1665. aastal saab Poussin halvatuse ning sureb Ta on maetud Rooma linna
(päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e
Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ega idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele olemas, kuna sulailmu peaaegu polegi. Parasvöötme mandrilises kliimas on tihti taimede kasvuks liiga vähe vett ja talved on väga külmad. Seal esinevad suured
7,00€ Suur-Karja 17/19 10148 Tallinn Telefon: +372 680 6688 Supide koht menüüs. Supid lülitatakse tavaliselt hommiku- ja lõunasöögimenüüdesse. Hommikusöögimenüüsse sobivad piimasuppid, neid kasutatakse enam laste- ja dieetmenüüdes. Lõunasöögimenüüs võivad supid olla: eelroana: selged puljongid, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, pearoana: tükeldatud toiduainetestsupid, nt talupojasupp, seljanka, ministroone, vaheroana: selged lemed, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, järelroana: magusad supid. Võrdlesin viie toitlustusettevõtte supipakkumistega menüüdes. Leidsin, et restoranid üldse ei pakku valiku supide kohta. Menüüs on ainult üks suppi pakkumine. Tihti see on kalased ja kreemsupid. Nende pakkuvad ainult eelroana ja mitte kunagi pearoana.
sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik. Itaalia pindala on 301 230 km². Riigikeeleks itaalia, aga Põhja-Itaalias räägitakse ka saksa ning prantsuse keelt. Itaalias on kell tund aega Eesti ajast taga ning rahaühik on euro. Pealinn on Rooma kus elab umbes 3, 8 miljonit elanikku. Itaalia rahvaarv kasvab väga aeglaselt : 58 057 477 (2004.aastal) on tänapäevaks kasvanud 58 147 733 (juulis 2007). Riigi keskmine tihedus on Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Koreas, Nepalis ja Pakistanis
Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse liitvalgusest värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Soojad ja külmad toonid Värvitoonid jagatakse soojadeks ja külmadeks. Soojad on värvid, mis meenutavad tuleleeki, külmad on jääd meenutavad värvid. Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne toon. Aktiivsed ja passiivsed toonid Soojad värvitoonid tõusevad esile. Kõigepealt äratavad tähelepanu kollane, punane ja oranz.Külmad värvitoonid on passiivsed ja sobivad taustaks. Kõige suurema eemaldumisvõimega on sinine. Rasked ja kerged toonid
2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima
Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm.
Itaalia arengutegurid Essee Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad
Buffet lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua. Buffet laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Buffet laud (Rootsi laud) Kõik road ja joogid buffet lauas pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. Menüü 20-le (turismigrupile) Külmad suupisted: o Keedetud ja täidetud munad
Fursettlaud . Menüü, optimaalsed kogused. Külmad suupisted: · Liha- ja kalasuupisted väikeste tükkidena, rullikestena, tiku otsas · Erinevad salatid väikestes korvikestes · Tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest · Suupistevõileivad ehk kanapeed · Tuuletaskud erinevate täidistega · Väikesed küpsised erinevate katetega Soojad suupisted: · Suupisteviinerid või väikesed vorstikesed · Hakklihapallid · Taignas küpsetatud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad · Väikesed lehttaigna- või pärmivõitaignaküpsetised erinevate täidistega Sobivad kuumad joogid: · Kohv · Tee · Kakao Külmad joogid: vesi, karastavad joogid jne. Seistes söömisel on vaja pokaalide hoidmiseks taldriku külge kinnitatavaid pokaalirõngaid. Toitu tuleks igale inimesele arvestada 200-300g, kuid see on pelgalt soovitus. Konkreetseks sündmuseks menüüd ...
aadress Töökoht: ehitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Liikuvad masinaosad Puur Tööline 3 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad Puur, puuritav Tööline 1 (teravad, karedad jms) detail 3 Kuumad või külmad pinnad, Puur, mootor Tööline 2 materjalid jm 4 Käsi-tööriistad Puurpink Tööline 2 5 Õhus leiduvad kemikaalid tolm Tööline 3 (sealhulgas tolm) 6 Müra Puurpingi Tööline 2 mootor koos ülekande
suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Hoovuste mõju kliimale hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas. Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Kõrgem vee temp. soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas. Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning põhjustavad kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest.
soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi
sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed Komplementaarvärvid Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANEROHELINE (S+K) KOLLANEVIOLETT (P+S) SININEORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas Soojad ja külmad värvid SOOJAD KÜLMAD Värvikontrastid Värv värvis Vastandvärvid Hele tume Soe külm Simultaankontrast Ühe värvitooni mõju teisele Oranzil taustal muutub hall toon külmemaks, sinisel soojemaks Punane ruut tundub valgel taustal tumedam, mustal heledam Spektrivärvid
moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Jahedama ilmaga sajab seal isegi lund. Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab
Jook: klaasike majavürtsidega valmistatud hõõgveini (pakutakse kohe saabudes), morss, vesi (kaunistatud melissilehtede ja pohlamarjadega), kohv või tee (magustoidu kõrvale). Snäkilauale: juustuviinamarjaoliivi tikusuupiste, shampinjon sinihallitusjuustuga, õrnalt soolatud lõhelõigud jõhvikakattega, küpsisevalik, puuviljavalik. Külmlaud: metsaseenekartulisalat, külmad sealiha lõigud hapukurgi, rohelise sibula chutney ja musta rukkileivaga, singirullid juustukreemiga, rosolje rosolje, marineeritud kanafilee, soolakurk meega, koorimata krevetid, leib, sai. Praad: seafilee tournedos pohlakadakamarja täidisega, punase veini kastme, kartuli, kõrvitsasalati ja hapukapsaga. Dessert: piparkoogimaitseline sokolaadi kook. Kalkulatsioon
Keetmise lõpus lisatakse alati rõõskakoort, samuti munarebu. 13. veloute-supid- põhja keetmiseks võetakse 88% heledat puljongit, 6%rasvainet, 6%nisujahu. Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid. Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted. Koostisaineid tükeldatakse ühtlase suuruse ja kujuga tükkideks. Täiteaineid segatakse supileeme sisse. Supp maitsestatakse soola ja suhkruga. Kasutatakse ka muskaati ja maitsesoolasid, mitmesuguseid maitsetaimi. Serveeritakse 6-8kraadi juures. 15. köögiviljade tükelduskujud- Mirepoix kuup 1-3cm Paysane kuup 1-1,5cm Brunoise kuup 3-5mm Julienne ribad (tuletikk) 16. bechamel kaset- ROUX 160
Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Mandriline Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Parasvöötme mandrilises kliimas on temperatuuri erinevused väga suured. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva
4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele. 16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi. RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab
Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Parasvöötme mereline kliima on soodne inimese eluks. 8 Lähispolaarne vööde Seda nimetatakse ka lähisarktiliseks vöötmeks. Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral
kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm
Kansase niisutuspõllundus Geograafiline asukoht Kliimast - Niiske subtroopiline, poolpõuane ja niiske kontinentaalne - Sagedased äikesetormid, tornaadod - Suved soojad või koguni kuumad - Talved soojad või väga külmad Põllumajandusest - Muldadel on ideaalsed preeriamuldade omadused - Mustmullad - Kasvatatakse nisu Mis on niisutuspõllundus ?
Üks pesakond aastas, kuid kui esimene pesakond hukkub, siis ka teine, väiksem pesakond. Pesa asub sageli teraviljapõllul, kõige sagedamini nisupõllul, pesa eelistab teha metsa või põõsaste lähedale põlluäärele. Pojad lahkuvad pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel. Toidulaud: Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida. Vaenlased: Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks. Arvukus: Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 - 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000.
MAGUSTOIDUD KÜLMAD MAGUSROAD SOOJAD MAGUSROAD KÜLMUTATUD MAGUSROAD Värsked puuviljad ja marjad Pankoogid Jäätised Kompotid Magusad pudruk Parfeed e. Pooljäätised Kisellid Magusad pudingud Sorbetid Magusad supid Magusad vormiroad Magusad kastmed Magusad sufleed Tarretised Magusad klimbid Vahustatud tarretised Vahud ja Küpsetatud puuviljad sambukid Kreemid
.................................. 14 3.1 Roogade pakkumisjärjestus.........................................................................16 4. Erinevate toitude serveerimine........................................................................16 4.1 Liha............................................................................................................. 16 4.2 Pagaritooted................................................................................................ 16 4.3 Külmad road................................................................................................ 17 4.4 Salatid......................................................................................................... 17 4.5 Supid........................................................................................................... 17 4.6 Teraviljaroad................................................................................................ 18 4.7 Desserdid..................
o Teraviljatangud: tatar, riis; o Manna 1 4. Pastatooted o Makaronid o Spagetid o 5. Lisandite kontsentraadid: o Kapsad: hapukapsas, praekapsas, mulgikapsas o Kurgid, mais, hernes, maisi-herne segu, paprika o Tomat konserveeritud, purustatud, omas mahlas o Sampinjonid täidisega, täidiseta 4. Kastmekontsentraadid: o Külmad kastmed ketsup, majoneeskastmed o Maitseainesegud ( Latplanta, Knorr, Vegeta ) o Dipikastmed dippima - sisse kastma- paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis sisaldavad hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketsupit, tomatikastet, köögiviljatükikesi- või püreesid jm. 5. Järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid: o Kisellipulber MUSTIKAKISSELL o Pudingupulber 6. Jookide kontsentraadid : o Mahlajookide pulber
püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi
Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis
PÕHJA-KOREA Andreas Org ASUKOHT • 40 N ; 130 E • Erusaaia Maailma jaol MÄESTIKUD JA GEOLOOGIA • kõrgeim tipp Paektusan 2744 m. • orud ja kitsad tasandikud ja mäeahelikud RAHVAARV JA RASS • 22 837 000 miljonit • Kollane rass KLIIMA JA RAHVATIHEDUS • Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved • 189.4 inimest 1 ruut km kohta KLIIMA • Põhja koreas on meriline kliima • Jaapani meri • Vaikne ookean TÄNAN KUULAMAST
Teeninduse liigid toitlustuses Tiina Kallaste Majutusteenindus 2.kursus Iseteenindus Suurel laual Kliendid ise võtavad Buffet laud suuretükilised, minimaalne eelkate Fursettlaud tikusuupisted, sõrmedega või kahvliga söödav toit, söövad püsti. Teenindus iseteenindusliinilt toidud väljastusletis. Osaline teenindus Osaliselt teenindaja poolt, osaliselt klient. Rootsi laud osaline lauas teenindus. Toidud on serveerimisnõudes. Külmad toidud lauas kliendi saabudes. Täisteenindus Teenindaja serveerib kõik joogid ja söögid. Taldrikuteenindus Vaagnateenindus Teenindamine abilaualt või gueridonilt. Tänan kuulamast!
Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sise- aladele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Tavalisim taimkatte tüüp on mets, vähem on rohtlat. Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel.
Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused? *külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas *soojad hoovused- kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas *passaat hoovused idast läände *läänetuulte hoovused läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused ekvaatori poole 11. Hoovuste tähtsus Hoovused on tähtsad, sest ühtlustavad maakera temperatuuri, neid kasutavad liikumiseks kalad ja imetajad, nad mõjutavad mandrite
Salvrätid , kas siis riidest või paberist asetame vasakule taldrikust . Salv rätid võivad olla kas lauapinnal või korvides. Söömine toimub seistes! Vastuvõtt kestab 1,5 tundi , selleks vajatakse 2 teenindajat. Külastajate vastuvõtt Tervitades , naeratades , aidatakse riided seljast , juhatatakse saali. 1. Teenindajad jagavad alustuseks täiskasvanutele shampust ja lastele klouniteemalisi mahlakokteile. 2. Klientidele tutvustatakse suupisteid , külmad on laual , soojad jagatakse kandikutelt ! Kandikutelt serveerides , asetage kandik kliendi ette , tutvustage suupistet kliendile ja küsige kas ta ka seda soovib. Teenindaja ülesanded: 1. Serveerida eeljooke ja tervitusjooke 2. Hoolitsevad suupistete laua eest 3. Hoolitsevad joogilaua eest ( täidetakse jne) 4. Hoolitsetakse dessertlaua eest 5. Hoolitsevad abilaudade eest 6. Koguvad kasutatud sööginõusid ja joogiklaase 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
