iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30.
Tolleks hetkeks oli kaitserelvastus rohkem arenenud kui ründerelvastus. Seda iseloomustasid hiigellahingud ja suur ohvrite arv (Marne'i lahing (I ja II); Somme'i lahing; Verduni lahing). · Idarinne Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa; Algul tungis Venemaa peale ja saavutas teatud edu, kuid sunniti sakslaste vasturünnakuga taanduma. 1915. aasta sügiseks hõivasid Saksa väed juba tänapäeva Poola, Leedu ja Läti alasid. Siis rinne stabiliseerus. · Lõuna ehk Balkani rinne Serbia pidi tõrjuma Austria-Ungarit. Türgia ja Bulgaaria sekkudes Serbia alistus. Balkan sattus Keskriikide kontrolli alla. Sõja teine pool 1917 toimus mitu olulist sündmust: 1) Sõtta astus USA sel ajal oli presidendiks W. Wilson. USA sõtta astumine tähendas eelkõige materiaalse üleoleku kindlustumist Antànti poolel. 2) Venemaa 1917 Vene ühiskonda tabas 2 suurt vapustust (revolutsiooni):
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 02.08.1945) 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Thurman, kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosaloovutamine NSV Liidule, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud aladelt, Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd
nüüd kutsuti neid Keskriikideks. Läänerinne Saksamaa plaanis väed otse Belgiast läbi viia, kuid Belgia keeldus, sest see oleks neutraliteedi rikkumine. Saksamaa otsustas siiski väed läbi Belgia viia, kuid selle peale hakkas Belgia kuningas vastu. 1914: Läänerinde piirilahingud. Toimusid Belgia-Prantsusmaa piiril, kus saksa väed ei saanud kiirelt edasi liikuda. Selle tõttu otsustasid sakslased otse Pariisi peale minna. 1914: Marne'i lahing. Sakslaste edasitungile pandi piir. Rinne jäi pidama ning algas positsioonisõda, kus mõlemad pooled ootasid kaevikutes. Kaevati 720 kilomeetrit kaevikuid. Lahingutegevus toimus suhteliselt kitsal maa-alal. Enne pealetunge toimus alati ka suur tulevahetus, kus kaevikuid tulistati suurtükkidest. Positsioonisõda kestis põhimõtteliselt sõja lõpuni. 1915: Positsioonisõda jätkus. Positsioonisõda toimus, sest mõlemad pooled olid sama tugevad ja kaitsevahendid olid ründerelvadest tõusamad
Tänapäeval pean demokraatiat kõige efektiivsemaks vormiks, sest seal on rahva ja riigi omavahelised suhted kõige läbipaistvamad ning selgemad. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Demokraatia, 11. märts 2005 2. Kuehnelt-Leddihn, E. Demokraatia analüüs. Tallinn, 2004 3. Lagerspetz, M. Kodanikuühiskonna lühisõnastik. Tallinn, 2004 4. Rinne, E. Esindusdemokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Esindusdemokraatia, oktoober 2013 5. Rinne, E. Korporatiivne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#korpdem, 21. oktoober 2013 6. Rinne. E. Liberaalne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#libedem, 21. oktoober 2013 7. Rinne, E. Otsene demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#otsedem, 21. oktoober 2013 8. Rinne, E. Rahvademokraatia. http://www.hot
2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel ja 1 2 3 4 5 6 7 kõrgus diam. T=100%T=100% rinne Relaskoobilugem proovipunktis (m) (cm) m2 tm/ha Ks I 6 6 6 6 8 7 5 30 29 33,7 450 Hb I 7 9 9 8 10 8 10 32 31 42,5 580 Mä I 2 1 3 3 3 2 2 28 27 37,1 466 Ku I 6 5 6 7 5 5 6 32 32 44 655
Serbiale ultimaatumi) 30. juulil Venemaa alustab mobilisatsiooni 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja c) Saksamaa nõuab Prantsusmaa erapooletust, kuid Prantsusmaa keeldub ning 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaal sõja d) 2. augustil esitab Saksamaa Belgiale ultimaatumi (Belgia palub abi Inglismaalt; 4. augustil kuulutab Inglismaa sõja Saksamaale) 4. Manöövri-ja positsioonisõda Manöövrisõda rinne ei ole paigal ega istuta kaevikutes, vaid tungitakse pidevalt edasi. Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel
toiduainetega.Kusjuures sjatehnika,mis sjas hvis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale sja lppu.Sellest ssteemist oli Nukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve sja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne.(Nukogude ja Saksa rinne) Teise rinde mtteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet Nukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni juti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi vike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne sjategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.Lneriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal
Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28% 1 KU 70 22,4 24,4 6,5 17,3% 18% 1 KS 70 25,9 23,0 11,9 34,1% 39% 1 HB 70 23,3 23,4 9,3 23,4% 27%
Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpustu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlvkonda on selles puistus. Järelkasv so
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
kasutamise sobivus, omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal. Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected] 3. PUISTU KIRJELDUS Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras. Kirjeldust alustatakse ülemisest rindest alanemise suunas: puurinne (I rinne lihtpuistu korral või I ja II rinne eraldi liitpuistu korral), järelkasv, alusmets (põõsarinne), puhmarinne, rohurinne, sambla- samblikurinne. Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel. Nt: I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks II rinne: 23 Ku, 1 Ta Iseseisev töö metsabotaanikast, metsamuldadest, metsatüpoloogiast 12MSÕ I kursusele Luua, 7.9.2012
b. Seejärel vägede paiskamine itta b) Prantsusmaa a. Loodeti tugevale kindlustusele Saksa-Prantsuse piiril b. Lotringi ja Elsassi tagasivõtt c. Sissetung Saksamaale c) Inglismaa a. Sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega d) Venemaa a. Üheks rünnakusuunaks oli Ida-Preisimaa Prantsusmaa palvel b. Teiseks suunaks oli löök Austria-Ungari vastu e) Austria-Ungari a. Esimene rinne oli lõunas Serbia vastu b. Teine rinne aga idas Venemaa vastu
Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. V Sõja käik Aasta, Läänerinne Idarinne Muud rinded üldiseloomustus 1914 Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta Saksamaa sõjaplaan kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, purunes, Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud kujunes välja septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa positsioonisõda lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil.
austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad Lennukid
ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
03.augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale 04.augustil tungisid sakslased Belgiasse. Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale 05.augustil kuulutas Austri-Ungari sõja Venemaale 10.augustil kuulutas Prantsusmaa sõja Austria-Ungarile 12.augustil kuulutas Suurbritannia sõja Austria-Ungarile 1914.aasta - Läänerinne 1914.aasta - Läänerinne Augustis tungis umbes miljon Saksa sõdurit läbi Belgia Prantsusmaale Nende edasi-tung peatati MARNE jõel Rinne stabiliseerus 1914.aasta - Idarinne Venemaa sundis austerlased taganema Galiitsias (tänap. Lääne-Ukrainas) Sakslased purustasid Vene väed TANNENBERGI lahingus Positsioonisõda (kaevikusõda) Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid
Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart. Kesk- ja Ida-Euroopas tekkis rohkesti uusi riike, paljud rahvad said omad riiklused.
armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a. Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga. Dets 1914 olid Austria-Ungari väed Serbiast välja löödud. Sõjategevus merel Peamiselt Põhjamerel.Helgolandi lahing augusti lõpus 1914. a. Sakslased kaotasid. Sakslased hakkasid kasutama allveelaevu. Kuulsamad U-21 ja U-9. Riikide sõttaastumised 1914. aastal: 28. juuli Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid?
14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a.juulis-augustis
Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli voodimärgaja siis Himmelstos tegi temaga nö ümberkasvatust. 3. Missugune oli Pauli jaoks rinne? Kirjelda.Pauli jaoks oli rinne üks õudne keeris. Kui oled veel kaugel tema keskpunktist, juba siis hakkad tundma tema imemisjõudu, mis sind ligi tõmbab, ilma et suudaksid mingit erilist vastuseisu osutada. 4. Missugusteks oli sõda poisid muutnud? Sõda oli muutnud poisid loomadeks. 5. Miks Paul Himmelstosi lojuseks ja seaks sõimas?Sest Himmelstos oli jäänud rünnaku ajal varjendisse haavatut simuleerima samal ajal kui nukrutid rünnakule tormasid. 6
Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud,
Serbiat toetav Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. IV Sõja algus Aasta 1914 Üldiseloomustus Läänerinne Idarinne Muud rinded Saksamaa sõjaplaan Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta purunes, kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, kujunes välja Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud positsioonisõda septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil.
Kork- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. A.Kukk- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. Sõja plaanid: 1) Saksamaa- välksõja plaan, lähevad läbi Belgia ja Luxemburgi ja suruvad prantslased vastu Lotringi liini. Peale seda kõik väed venemaa vastu. 2) Prantsusmaa- loodeti vaid oma kaitseliinile Lotring. 3) Venemaa eesmärgiks oli purustada saksa väed Ida-Preisimaal, ebaõnnestusid. 4) Inglismaa tahtis oma plaanid saavutada võõraste kätega finantseerides Prantsusmaad ja Venemaad. Lääne rinne: Sõjategevus algas sakslaste ootamatu sissetungiga Belgiasse ja luxemburgi, edutult. Augusti lõpus toimusid piirilahingud.Belgia Prantsuse piiril seisis sakslaste vastu inglaste ja prantslaste vägi kuid nad sunniti taganema. Septembri alguseks jõudsid sakslased pariisi lähedale. Peale Marne lahingut lüüakse sakslased tagasi nende välksõja plaan oli nurjunud ja algas positsiooni sõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lahingus kloori
Eesti sõdades 1914-1920 Esimene maailmasõda 1914-1918 Mobiliseeriti Vene armeesse 100 000 meest Eesti rinne oli lähitagalas Tallinnas oli mitu sõjatarvete tehast Muutis Eesti siseelu Pingestas majandust Kaartisüsteem Otsest näljahäda ei olnud Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi
Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941. detsember Moskva lahing · 1942/43 sügis ja talv Stalingradi lahing · 1943 juuli/august Kurski lahing · 1945 aprill/mai Berliini vallutamine · 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? · 1. sept 1939 algas II maailmasõda · 22. juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel · 22. juuni 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule · 7
Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, Rumeenia 7. dets 1941 – Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Havai 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude saarestikus Liiduga? 6. juuni 1944 – (Normandia dessant) avati liitlaste dessandiga Põhja- Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega Prantsusmaal teine rinne Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler 17. sept 1939 – NSVL tungis kallale Ida-Poolale vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. 30. nov 1939 – algas Soome Talvesõda 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes 8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus sõjast olid nende riikide juhid? 6. aug 1945 – USA heitis tuumapommi Hiroshimale
abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01.1919-Eesti Rahvaväe vastupealertung, vabastati Tapa, 14.01.1919- Soomusrongide abiga vabastati Tartu, Jõhvi, 18.01.1919-Utria dessant, Narva vabastamine, 30.01.1919-Paju lahing, palju ohvreid, langeb J Kuperjanov, 02esim.päevad-vabastati Valga, Võru, Petseri-Eesti oli vaba IIIetapp(03-05
Nord edukas (Leningradis ränk periood Leningradi blokaad). Mitte edukas · 06.12.1941 asusid Punaarmee üksused Moskva all vastupealetungiks. Moskva lahing. Põhjused: 1. Saksa vägede võitlusvõime halvendatud külma tõttu 2. Saksa rinnet ei suudetud varustada laskemoona ja varustusega Venemaa ränkade teeolude tõttu 3. Lääneriikide abi (Suurbritannia, USA sõjavarustuse/kütuse/toiduabi) Vaikse ookeani rinne 07.12.1941 Jaapani väeüksused ründavad USA sõjaväebaasi Vaikses ookeanis Hawaii saarestikus Pearl Harboris. Rünnak oli Usa-le ootamatu. ,'Lamava tiigri äratamine''. *Jaapan ja Usa tahtsid mõlemad olla Vaikse ookeani valitsejad. Sai alguse uus rinne 1941-1942 arendas Jaapan väga suur pealetungi (Indo-Hiina, Indoneesia saared, Uus Ginea pool saart). Põhja-Aafrika rinne Inglismaa ja Saksamaa huvisfäär. El-Alamei oli piir, kus lõppes Sakslaste jõud.
oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlasre tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahind oli jaapanlastele hävituslik. · Usa jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Aastal 1945 heitsid Ameeriklased 2 aatompommi Jaapanile. 6.august linna Hiroshima ja 9. august Nagaskile. Teine rinne · 6. juunil 1944. aastal algas operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne-Prantsusmaal Normandias. See oli Teise Maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Sõja murrang · 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga
diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit,
6. Teose mõte on näidata ühiskonnale, kui mõttetu ja julm on sõda. See teos on selgelt sõja vastu. See näitas, kuidas sõda rikub ära inimese. Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
6. Teose mõte on näidata ühiskonnale, kui mõttetu ja julm on sõda. See teos on selgelt sõja vastu. See näitas, kuidas sõda rikub ära inimese. Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
· Sept - Soome ja NSVL sõlmivad vaherahu, Soome väljub sõjast. · Sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria, koostöös kohalike partisanidega löödi S Jugoslaaviast välja. Ka Ungari üritas sõjast väljuda, ent S okupeeris selle ning kukutas seadusliku valitsuse. 1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945:
Eestil oli valik: kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 23. august 1939.a. sõlmiti vastastikkuse abistamise pakt. Sõja algus Eestis 22.06. 1941.a. Ületasid Saksa väed NL piiri algas sõda, kuhu kisuti ka Eesti. Armeegrupp NORD hõivad kiiresti Leedu, Läti ja juuli alguseks jõuti ka Eesti piiridesse. Osa mehi pages metsa-metsavennad. Juuli algul ületasid esimesed Saksa väeüksused Eesti piiri. Lõuna-Eestis võtsid võimu üle metsavennad. Juuli keskpaigaks jõudis rinne Emajõe-Põltsamaa joonele. Põhja-Eestis alustas punaarmee evakueerimist. Pandi toime massimõrvad- Tartu, Viljandi. Juuni lõpul asusid saksa väed uuele pealetungile ja jõudsid Kunda juures merele. Punaarmee oli lahutatud kaheks. 28.08 lahkus punalaevastik Tallinnast Kroonlinna poole, kaotas ühe kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared. Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad
Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil.
Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid: · Läänerinne o Prantsusmaa o Suurbritannia o Belgia Saksamaa (kõigi vastu) · Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungari Venemaa(kõigi vastu) · Balkani rinne o Austria-Ungari serbia vastu · Kaukaasia rinne o Venemaa Türgi vastu · Lähis-Ida rinne o Suurbritannia Türgi vastu 1914 läänerinne · Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale · Seialgu on Saksamaa edukas. · Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda
Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav
Prantsuse kaitset korraldas henri Patain Lahingut nimetati ,,hakklihamasinaks" Hukkub ~1 000 000 inimest o Somme'i lahing juuli kuni november 1916 Inglise-prantsuse pealetung Kasutati pommituslennuväga ja kuulipildujaid 15.09 ilmus tank Hukkus 420 000 inglast ja 680 000 sakslast · Idarinne o Septembris 1915 rinne stabiliseerub Riia-Tsernovtsõ joonel o Juunis 1916 algab nn Brussilovi pealetung Kasutas luurelennukeid, ründekaevikuid, üllatusmomenti Ründas 600 000 mehega 500 000 vaenlast Rinne liikus 80km, siis varud otsas ja taandumine · Brussilovi pealetungi tagajärjed o Sakslasi toodi läänerindelt ära -> ei murdnud Prantsusmaal läbi o Austria-Ungari armee häving -> impeeriumi lagunemine
ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C
1. Täida tabel Iims sündmuste kohta aastatel 1942-1945. Vali igast aastast 2 Kõige olulisemat sündmust. Põhjenda miks. Aasta Sündmused 1942 • Lahing stalingradi pärast • Teisel pool läks ülekaal kalduma liitlaste poolele 1943 • Kurski lahing v võit Stalingradi lahingus • Sissepiiratud Saksa väed alistusid 1944 • Therani konverentsi kohaselt avati II rinne • Elavnesid vastupanu liikumised • Euroopa vabaned 1945 • Lahingud Saksa territooriumil • Sõjalõpp Euroopas ja Aasias • Tuumapommi heitmine Jaapanile Inglismaa poolt- lõpetas sõja 2. Täida tabel II ms ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta. Konverent Aasta Tähtsamad otsused Teheran 1943 Avati II rinne
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega.
Belgiasse ja sealt pr’i. kuulutas süja suurele, sisenes pisikesteb kaudu. Pr-saksa piiril suur kaitse. Sõja algus tekitas kõikides suure vaimustuse. (saks, pr, vene, britid) Sõdurid olid vaimustunud Suur tähtis riik, kes kõrval jäi, oli Itaalia (läks hiljem) Liitusid Jaapani keisririik Antandi poolele – hakkas kohe vallutama saksa kolooniaid vaikses ookeanis. Tuli ka türgi – keskriikide poolele sõtta. Lähis-ida rinne -> ingl vastu ja Kaukaasia vene vastu. LÄÄNERINNE Algas 2.augustil, kui saksa väed hõivasid Luksemburgi, mõne päeva pärast sisenes Belgiasse. Belglased hakkasid hullult vastu, ärritas sakslasi; sakslased hakkasid belgias korda saatma sõjakuritegusid. Külade kaupa lasti belglasi maha. USA sai sellest šoki. Prantslased langesid suurte saksa rünnakute alla. Rinne jõudis üsna Pariisi lähedale, saksa väed jõudsid peaaegu Pariisi juurde, kuid vastaste jõud säilis.
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno
4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
