Facebook Like

Tööõiguse konspekt (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid keeldusid 2 naist, kellel olid 10-a lapsed. Kuidas TA peab käituma ?
  • Kuidas kompenseeritakse ?
  • Keda ei või öötööle rakendada ?
  • Millised on T õigused ?
  • Millisele tagatisele ja hüvitisele on tal õigus ?
  • Millised piirangud on öötöö rakendamisel ?
  • Mida saab T teha, kui ta ei ole uue tööajaga nõus ?
  • Millised on TA õigused ?
  • Kuidas töötamine tasustatakse ?
  • Kuidas vaidlus lahendada, milliseid asjaolusid vaidluse korral arvestatakse ?
  • Millal tuleb koostada ajakava, mis liiki puhkuseid on T-l õigus saada ?
  • Mida saab TA teha sellise T-ga ?
  • Mida tähendab valveaeg ?
  • Mida tuleb kokku leppida, kui räägitakse töölepingus palgatingimustest ?
  • Mida oleks pidanud TA tegema, mida on T-l õigus nõuda ?
 
Säutsu twitteris
lühendid
TL-tööleping
T-töötaja
TLS-töölepinguseadus
TA-tööandja
KL- kollektiivleping
ATS-avaliku teenistuse seadus
TSE-töösisekorra eeskirjad
VÕS-võlaõigusseadus
tps-töö ja puhkeaja seadus
pas- palgaseadus
tvl-töövõtuleping
ti-tööinspektsioon
Töösuhted ja nende olemus
Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada – töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene – võlaõigusnormid).
Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule – tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma , ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale.
Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla:
  • pooled sõlmivad TL → TLS
  • isik nimetatakse või valitakse ametisse – teenistussuhted → ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke.
  • teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) – nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased
    Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel – puuduvad alluvussuhted – poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS.
    Töölepingu eriliigid:
  • töövõtuleping – lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping
  • käsundusleping – üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega.
  • maakleri- ja agendilepingud – ei teki töö vaid varalised suhted
    Töölepingut iseloomustavad:
  • alluvussuhted
  • tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa
  • TL esemeks on töö protsess tervikuna
    Tööleping on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool T
    • Kohustub tegema TA-le tööd
    • Alluma TA juhtimisele ja kontrollile

    Ning teine pool TA
    • Kohustub maksma tehtud töö eest tasu – perioodiliselt, kord kuus
    • Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused

    Kui pooled on otsustanud sõlmida TL, siis kõikidel nendel juhtudel laieneb pooltele TLS ja ei sõltu see sellest, et isik on seal samas osanik , liige, aktsionär (kahesugused õigusnormid). TLS on kehtestanud töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused ja neist ei saa tööandja ega töötaja kõrvale kalduda isegi siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus ja töötaja kirjutab töölepingule alla. TLS §15 kohaselt need tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või KL-s ettenähtust, on kehtetud. Töötajale võib rakendada soodsamaid sätteid, kuid nende täiendavate soodustuste rakendamine ei saa olla vastuolus TLS põhimõtetega. (NT töötajale makstakse töötaja algatusel suurt hüvitust, kui talle TLS järgi pole hüvitust ette nähtud)
    §6 kui toimub juriidilisest isikust tööandja ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine lähevad töölepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele tööandjale (alates 01.05.2004). Samuti on keelatud lõpetada TL tööandja vahetumise korral. Nii uus kui vana tööandja peavad informeerima ja konsulteerima töötajate esindajaga. TR-sse: Seoses firmade A ja B ühinemisega on uueks tööandjaks firma C.
    §8 kui on vaidlus lepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu ja vastupidist peab tõendama TA või kui lepingutekstis pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse TL. See tähendab, et TA võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ning tööandja peab täitma need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (NT maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni).
    Töötaja – TLS §2 kohaselt on töötajaks üldjuhul 18-a teovõimeline või piiratud teovõimega ( alaealised ) füüsiline isik. Erandjuhtudel alaealine (alates 01.05.2004) §2’ – 13-14-a alaealistel ja 15-16-a koolikohustuslikel alaealistel (kuni 17) on lubatud teha töid, kus
    • Täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi (Määrus – loetelu , kus võivad töötada: koristus , rohimine, teatud müük, laudade katmine jne)
    • Ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust

    Vajalik:
  • ühe vanema (ei pea koos elama) kirjalik, konkreetne nõusolek
  • 13-14-a vajalik tööinspektori nõusolek
  • tervisetõend
    Alaealist ei tohi rakendada tööl
  • mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid
  • ohustab alaealise kõlblust
  • sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu
  • takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist (suvetöö ajal)
  • ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu)
    Asutuse juht, temast kõrgemalseisev asutus või ülemus võib kehtestada täiendavaid nõudeid.
    Tööandja võib kehtestada vanuse alammäära teatud töödel:
    • kasiino – 21
    • turvamees – 20
    • bussijuht - 23

    Alaealine võib töötada ainult koolivaheajal ja tal pole lubatud töötada öösel, lammutustöödel, allmaa - ja tervist kahjustavatel töödel, kemikaalide, mürkide, alkoholi, tubaka, narkootiliste ainetega ega neid hoida või transportida; vanglas, tapamajas.
    Tööandja:
  • juriidiline isik
  • juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused
  • teovõimeline füüsiline isik
    §7 loetleb need juhtumid , millele TLS ei laiene:
  • teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna;
  • riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega;
  • kaitsejõudude tegevteenistusele;
  • töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena;
  • vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele;
  • perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele;
  • töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus;
  • töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist;
  • volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest;
  • juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega;
  • tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (käsundusleping – nt juhatuse liige - kõik punktid tuleb lepingus eraldi kokku leppida, sh sotsiaalsed garantiid ; laieneb ainult tervisekindlustus);
  • töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega;
  • seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele.
    Alates 01.05.2004 on sisse viidud uued sätted, mis puudutavad töötajate ebavõrdset kohtlemist.
    §10.  Töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld
     (1) Tööandja ei või töölesoovijaid töölevõtmise ja töölepingu sõlmimisel käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud põhjusel ebavõrdselt kohelda.
    (2) Tööandja ei või töötajaid töötasustamisel, töö- või ametialasel edutamisel, korralduste andmisel, töölepingu lõpetamisel, ümber- või täiendõppe võimaldamisel või muul viisil töösuhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud põhjusel ebavõrdselt kohelda.
     (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes keelatud ebavõrdseks kohtlemiseks loetakse töölesoovija või töötaja ebavõrdset kohtlemist soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu , perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu.
    §101. Ebavõrdse kohtlemise keelust seadusega lubatud erandid
    Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta ebavõrdseks kohtlemiseks:
    1) eeliste andmist raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute täisealiste laste ning töövõimetute vanemate eest hoolitsemise tõttu;
    2) eeliste andmist töötajaid esindavasse ühingusse kuulumise või töötajate huvide esindamise tõttu;
    3) eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas puudega töötaja erivajaduste jaoks sobiva töökeskkonna loomist;
    4) isiku soo, keeleoskuse, vanuse või puude arvestamist töölevõtmisel, tööülesannete andmisel või ümber- ja täiendõppe võimaldamisel, kui see on oluline ja määrav kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest;
    5) töötajale usuliste vajaduste rahuldamiseks sobiva töö- ja puhkeaja võimaldamist.
    §102. Otsese ja kaudse ebavõrdse kohtlemise keeld
     (1) Töötaja või töölesoovija otsene ja kaudne ebavõrdne kohtlemine on keelatud.
     (2) Otsene ebavõrdne kohtlemine leiab aset, kui ühte töölesoovijat või töötajat koheldakse §10  3. lõikes nimetatud põhjusel halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist töölesoovijat või töötajat samalaadses olukorras.
     (3) Kaudne ebavõrdne kohtlemine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab töötajad või töölesoovijad § 10  3. lõikes nimetatud põhjusel, võrreldes teiste töötajate või töölesoovijatega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel või kriteeriumil on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
     (4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse otseseks diskrimineerimiseks ka § 10 3. lõikes nimetatud põhjusel ahistamist. Ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsilise iseloomuga käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele.
     (5) Teisele isikule diskrimineerimiseks korralduste andmine loetakse diskrimineerimiseks.
    §103. Ebavõrdselt koheldud töötaja ja töölesoovija õigused
     (1) Töötajal ja töölesoovijal, keda tööandja kohtles § 10  3. lõikes nimetatud põhjustel ebavõrdselt, on õigus nõuda tööandjalt talle ebavõrdse kohtlemisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
     (2) Töölesoovija, kellega tööandja ei sõlminud töölepingut § 10  3. lõikes nimetatud põhjusel, ei või nõuda töölepingu sõlmimist.
    Töövaidlusorgan:
  • kohus
  • töövaidluskomisjon
    Töölepingu sõlmimine
    Töölepingu kohustuslikud tingimused on tingimused, milles pooled peavad igal juhul kokku leppima, et üldse saaks rääkida töölepingu olemasolust. §26 loetleb kohustuslikud tingimused (alates 01.05.2004 – tuleb kooskõlla viia)
  • poolte andmed
  • töötaja nimi, isikukood
  • tööandja asutuse nimi, asukoht, registreerimise nr
  • isiku nimi ja ametikoht, kellele on antud õigus TL sõlmida
  • TL sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg → 1 kuu aega anda töövaidluskomisjoni, kui TA ei pea kinni:
  • Õigus nõuda enda töölelubamist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudutud aja eest
  • Töötaja loobub töökohast, nõuab 3 kuu kokkulepitud palka TL sõlmimise rikkumise eest
    Kui töötaja ei ilmu tööle, on TA-l õigus leping tühistada. Kui T-l puuduvad põhjused, õigus nõuda töötajalt 2 nädala kokkulepitud palka (ka siis, kui helistab, et haige) (va ametnik – tuleb 1 nädal oodata)
  • määratud ajaks sõlmitud TL kestus ja alus – põhjus!!! §27
  • ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus – töö sisu ja nimetus (lihttöö – ei vaja tunnistusi; oskustöö – load, tunnistused; keeruline oskustöö – vastav haridus ja töökogemus) Ka materiaalse vastutuse leping! Märge, et TL lisa ja lahutamatu osa. Ka muudatused ja TL lõpetamine.
  • töötegemise koht või piirkond – töötajale parem konkreetne (maakond kuni tööpink), TA-le kasulik firma, mitte aadress. (töö ringsõitudega – eritingimus)
  • palgatingimused – palgamäär ehk põhipalk (aja- või tükipalk), mitte hinne või norm. Muuta võib ainult kokkuleppel. Võib olla ka määratud KL,
  • lisatasud – õhtuse-(mitte vähem kui 10% palgast) ja öötöö (20% palgast) eest. Kui on palgamäär, mitte tunnihinne – märge, et sisse on arvestatud lisatasu õhtuse- ja öötöö eest.
  • Preemia – vastavalt töötasustamise juhendile
  • Lisatasu, mis puudutab seda konkreetset töötajat – nt keelteoskuse eest
  • Kui tihti makstakse palka – mitte harvem, kui 1 kord kuus!!!
  • Palgapäev – konkreetne päev (NT kuu viimane reede või 30.-l kp-l) – hilinemine: viivis 0,5% /päev. Kui palgapäev on puhkepäeval või riiklikul pühal – välja maksta eelneval tööpäeval.
  • Kuidas töötaja palga kätte saab
    Ühesuguse ametijuhendi ja tööajaga töötajatel peab olema ühesugune palk.
    Ei tohi märkida TASUSTAMIST ÜLETUNDIDE EEST – alati küsida nõusolek
  • tööaja norm – nt 8 t/p, 40 t/nädal (täistööaeg); vahetuse kestus 12 t; norm – 170 t kuus. Summeritud tööaja puhul peab kuu töötundide norm vastama ettenähtule, ületundide puhul lisatasu ei maksta. Põllumajanduses nt periood terve aasta: suvel 12 t, talvel 4 t. Ei maksa panna tööaega kellaajaliselt – TSK-sse tööaja algus ja lõpp ja viide TL-sse – lihtsam vajadusel muuta. Kui töö vahetustega: märge TL-sse ja ametinimetus , kes koostab graafikud (tehakse T-le teatavaks 5 p enne arvestusperioodi algust. Kui kvartal – 1 kuu enne). Osaline tööaegnormist vähem (ka 38 t/nädal) – kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK – erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA peab teavitama töötajaid võimalusest töötada osalise tööajaga (TSK: nt teadete tahvlile teade). Lõunavaheaeg ei lähe tööaja sisse.
  • töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks – konkreetselt päevad (NT – jõulupuhkus 5 p), ka viide, et palgajuhendis. Ei või: osade kaupa – seaduses tervik, muidu saab kokkuleppel. Asutuse poolt antavatel puhkusepäevadel võib määrata aja (juhendis).
  • etteteatamistähtajad töölepingu lõpetamiseks või etteteatamistähtaja määramise alused – mõistlik kirjutada välja TLS §-d või TSK-le või KL-le viide, kus kõik loetletud, või siis kõik §-d kirja.
  • viide KL rakendatavuse kohta töölepingule – et töötaja teaks KL olemasolust. Teatud tööharudes on üldised KL-d. Kui pole olemas – kirja.
    Kui välislähetus kestab kauem kui 1 kuu, tuleb veel täiendavalt kokku leppida:
  • välisriigis töötamise kestus (juurde arvestatakse ka sõidu aeg)
  • palga maksmise vääring
  • välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused (TM seadus)
  • töötaja välisriiki suundumise ja tagasipöördumise tingimused
    Kokku saab leppida ka valikuvabad tingimused (muud tingimused olme, materiaalse kindlustatuse jms alal)
    Kokkuleppelised tingimused:
    • Katseaeg – ei ole kohustuslik, võib ainult kokkuleppel ja töö alustamisel. TL muutmisel enam kehtestada ei saa. Kui katseajal T üle viiakse – katkeb.
    • Äri- ja tootmissaladused – konkreetselt välja kirjutada. Ei saa kõigile panna sisse.
    • Mitte töötada konkurentide juures TA loata – kõik konkurendid nimeliselt välja kirjutada
    • Peale TL lõppemist mitte asuda tööle konkureerivasse firmasse – siis peab olema kirjas, kui palju selle eest makstakse ja mitte miinimumpalk – mõistlikult nt 60% igakuiselt ja tähtaeg, kaua ei või (nt 1 a). Kui T rikub, saab TA tagasi nõuda raha juhul, kui TL-s, et T peab rikkumise korral tagasi maksma, aga seda ainult juhul, kui T tekitab sellega TA-le kahju. Mingeid trahve sisse nõuda ei saa.

    EI TOHI TL-sse kirjutada: ületunnid, puhkepäevadel töötamine, puhkus osade kaupa, töötaja hüvitab kõik tekitatud kahju.
    TÖÖLEPINGU TÄHTAEG § 27 PÕHJUS!!!
    Kui sõlmitakse TL määratud ajaks, siis tuleb kokku leppida TL kehtivuse aeg kas kalendaarselt või töö valmimiseni. Max 5 aastaks. Kui kehtivuse aega ei ole kokku lepitud, siis loetakse, et leping on sõlmitud määramata ajaks. Võib pikendada kuni 5 aastat ja muuta ümber määramata tähtajaks. Ametnikega sõlmitud määratud ajaks TL lõpeb tähtajal, ei muutu määramata ajaga TL-ks. Määratud ajaks saab sõlmida lepingu:
  • teatud töö tegemiseks (või kuupäevaks)
  • ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks – (nimeliselt) töötaja naasmiseni või kuupäev
  • tööde mahu ajutisel suurenemisel
  • hooajatöödeks – ei kehti kauem kui 6 kuud!!! (nt kütja pole; peamiselt põllumajanduses)
  • kui sõlmitakse erisoodustusega TL – töötaja enne tähtaega ei saa lõpetada (NT väljaõppe kulud tasub TA) peab olema konkreetne!!
  • valitsuse määrusega ette nähtud juhud (nt koolides pedagoogide ametikohad – koolidirektor valitav 5 a)
    Kui 1. ja 3. punktis määratud tähtajaga TL on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui 2 korda järjest – loetakse see määramata tähtajaga TL-ks, kui kahe lepingu vaheline periood ei ületa 2 kuud.
    Ei saa nt rendifirma - tuua põhjuseks hoone rendiaja lõppemist.
    §132 – määratud ajaks sõlmitud TL ei või kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui määramata TL-ga.
    TL vorm: kirjalik, vähemalt 2 eksemplari, mõlemad pooled kirjutavad isiklikult alla; ka alaealine (+ vanema nõusolek lisana). Tegelikult tööle lubamine on võrdsustatud TL sõlmimisega, sõltumata TL vormistamisest. TL-s tuleb kindlasti kajastada TL kohustuslikud tingimused.
    KATSEAEG – kindlad asjad, mitte midagi muud!
    §33 selleks, et TA saaks veenduda, et töötaja oma tervise, võimete, suhtlemisoskuse ja kutseoskuste poolest sobib antud konkreetsele tööle ja töötaja omakorda võib veenduda, et see konkreetne töö talle sobib. Kui katseaeg on lühem (nt 1 kuu) võib pikendada ainult poolte kokkuleppel. Kui viimane päev reede, võib TA öelda, et esmaspäeval pole vaja tulla; töötaja peab ette teatama 3 kalendripäeva.
    TL korral katseaeg ainult poolte kokkuleppel ja ainult tööle asumisel (üleviimisel, edutamisel ei või). Haiguse korral pikeneb. Tööluus loetakse sisse. Max kestus 4 kuud (ATS 6 kuud), hakatakse lugema tööle asumise momendist – TL-sse kirja lõppkuupäev!!!
    Katseaega ei lubata määrata:
  • invaliididele neile ettenähtud ametikohtadel
  • alaealistele
    TL alusel hindab TA töötulemusi (ametnikel arenguvestlus); kui need on positiivsed, mingit eraldi dokumenti pole vaja, kui negatiivsed või ei rahulda, lõpetatakse §86 p 5 alusel – katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TL. Peab olema põhjendatud!!! Kui tulemused on negatiivsed, kui sellest ei räägita, loetakse positiivseteks. Ette teatada ega hüvitist maksta pole vaja. Õigus vaidlustada 1 kuu jooksul.
    Ei pea olema väiksem palk. Kui peale katseaega palk tõuseb – lepingusse kirja. Katseajal on õigus võtta T distsiplinaarvastutusele ja sõlmida materiaalse vastutuse leping. Puhkuste arvestamisel loetakse üldtööaja hulka.
    Näide §33 katseaeg:
    Töötaja asus tööle kokana ja personalitöötaja tegi töövõtulepingu 1 kuuks (1. juuni). Peale 1 kuud sõlmis töölepingu 4-kuulise katseajaga. Peale 4 kuud lõpetati TL §86 p 5 – ebarahuldavad katseaja tulemused – alusel; põhjus – puudujäägid. Lõpetamine vormistati 02. novembril. Töötaja vaidlustas.
  • pidev töö, puudub konkreetse töö ärategemine – ei saa teha töövõtulepingut → loetakse, et tegemist on määramata ajaks sõlmitud TL-ga
  • TL sõlmimisel poleks enam tohtinud katseaega kohaldada
  • §86 p 5 alla ei lähe puudujääk – katseaja ebarahuldavad tulemused – see on distsiplinaarkaristus, mis ei lõpeta katseaega
  • kuna katseaeg lõppes ilma teatamata, loetakse positiivseks – lõpetamine toimus järgmisel päeval.
    DOKUMENDID TÖÖLE ASUMISEL. Saab ainult neid nõuda, mingeid muid õigus küsida ei ole, aga töötaja võib ise esitada iseloomustusi, tunnistusi, soovitusi, mis iseloomustavad tema eelnevat tööalast tegevust, kui tahab. Tegelikult: kõigepealt CV jms – pole õige.
  • isikut tõendav dokument, alaealistel sünnitunnistus (16- pass)
  • tööraamat – kohustuslik. Täitmine – okt 2004 – määruses. Võib olla ka mitu. Hiljemalt töölt lahkumisel täita. Kui ei saa lahkumisel tööraamatut – keskmine päevapalk iga hilinenud päeva eest. TR tiitelleht täita dokumendi alusel. Töökoht tuleb kirjutada, kui saab sooduspensioni (nt tuuker ). Kõikidele kannetele pitser .
  • tunnistus (diplom) hariduse või kvalifikatsiooni kohta – töödel, mis eeldavad oskusi
  • terviseleht (arstitõend, sanitaarraamat) – toitlustus, töö lastega, alaealised, eelnevalt vajalik tervistkahjustava töö korral
  • alaealisel vanema luba ja 13-14a tööinspektori nõusolek
  • välismaalasel töö- või alaline elamisluba - kui elamisluba, tööluba pole vaja
    Kui tööandjaks on FIE, tuleb TL 1 nädala jooksul arvates töötaja tööle asumise päevast registreerida oma elukohajärgses tööinspektsioonis. Kui ei – töötaja jaoks tagajärgi pole, FIE-le haldustrahv.
    §55 TÖÖLEPINGU PEATUMINE
    T on ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd ja TA on vabanenud kohustusest kindlustada töötaja tööga, kusjuures TL ei lõpetata ja see jääb kehtima selles ette nähtud tingimustel.
    1. puhkus
    2. palgata puhkus – poolte kokkuleppel (NT 1a välismaale tööle – TR-sse)
    3. lapsepuhkus – ei kajastata TL ega TR-s
    4. haigus
    5. kaitseväe tegevteenistus - TR-sse, jne
    Vormistatakse TL-s, kui töötaja soovib, TR-s, kui kestab kauem kui 3 kuud ja §55 p 1: kui on nii TL-s või KL-s ette nähtud – 3 juhtu kui TR-sse. (NT hooajatööd – annab kindluse töökohale: määramata TL – kokkulepe, et hooajaperioodil palgata puhkus – peatunud)
    Juhatuse liige – mõttekas on TL peatada ajaks, kui on valitud juhatusse, siis hiljem saab töökoha tagasi, kui tagasi kutsutakse.
    TÖÖLEPINGU MUUTMINE
    Tl-s esialgselt kokkulepitud tingimustes muudatuste tegemine. Üldjuhul toimub see poolte kokkuleppel ja erandid selles põhimõttes on TLS-s täpselt fikseeritud. TL muudatused tuleb vormistada kirjalikult kahes eksemplaris.
    Üleviimisel teisele tööle poolte kokkuleppel lepitakse kokku ka palgatingimused uuel töökohal ja üldjuhul siin mingeid piire ei ole va palga alammäära piir. Kuid kui üleviimist teisele tööle taotleb TA, siis on ta kohustatud tagama T-le uuel tööl esimese kuu jooksul vähemalt endise töö keskmise palga. Kui viiakse üle ajapalgalt tükipalgale säilib samuti esimesel kuul eelmine palk. Kõige sagedamini tehakse muudatusi töö sisus. Kui töö sisu ja palk jäävad samaks, loetakse ümberpaigutamiseks (NT töötaja viiakse üle teise struktuuriüksusesse). Kui TL pole vaja muuta, pole töötaja nõusolekut selleks vaja. Kui viiakse üle teise paikkonda, siis tavaliselt kaasneb üleviimine ning töötaja nõusolek on kohustuslik.
    Kõik hüvitised ja kompensatsioonid tuleb kokku leppida ja kajastada TL-s.
    Üleviimine (näide:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tööõiguse konspekt #1 Tööõiguse konspekt #2 Tööõiguse konspekt #3 Tööõiguse konspekt #4 Tööõiguse konspekt #5 Tööõiguse konspekt #6 Tööõiguse konspekt #7 Tööõiguse konspekt #8 Tööõiguse konspekt #9 Tööõiguse konspekt #10 Tööõiguse konspekt #11 Tööõiguse konspekt #12 Tööõiguse konspekt #13 Tööõiguse konspekt #14 Tööõiguse konspekt #15 Tööõiguse konspekt #16 Tööõiguse konspekt #17 Tööõiguse konspekt #18 Tööõiguse konspekt #19 Tööõiguse konspekt #20 Tööõiguse konspekt #21 Tööõiguse konspekt #22 Tööõiguse konspekt #23 Tööõiguse konspekt #24 Tööõiguse konspekt #25 Tööõiguse konspekt #26
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 342 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stern Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Materjali ja õppjõu kommentaride põhjal koostatud konspekt. Näidisülesanded, puhkusetasu arvestamine jne. Õppejõud Riina Vään.
    tööõigus

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    stern profiilipilt
    stern: Materjal on vana tööseaduse kohta.
    18:13 12-01-2010
    lauri.veider profiilipilt
    Merili Veider: sama, mis loengus, ei ole abi
    21:55 23-01-2011
    mariann3 profiilipilt
    mariann3: Kulub marjaks ära
    10:13 28-04-2013


    Sarnased materjalid

    66
    pdf
    Tööiguse konspekt
    50
    doc
    Tööõigus
    61
    doc
    Tööõiguse seminarid
    72
    docx
    Tööõigus
    108
    docx
    TÖÖÕIGUS
    25
    doc
    Tööõigus
    98
    docx
    TÖÖÕIGUS
    25
    doc
    Õiguse alused konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun