100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
354 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stern
Õppematerjali autor
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL
Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks · sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab. · sõlmitakse käsundusleping ( n. juhatuse liikme leping )
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007
ATS § 2 lõigetega 2 ja 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ning jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks - ATS § 6 Riigiteenistujate ametikohad on kindlaks määratud seaduse, KOV ametikohtade nimetused on kindlaks määratud VV määrusega. 3) sõlmitakse teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks kui advokaat nõustab klienti (sõlmitakse kliendileping) või notar tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, koostades varaloendeid jmt (NotS § 29) või sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu, VÕS § 635. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine
LOENGUKONSPEKT – Tööõigus ja lepingud Lisaks VÕS ja TLS 1. VÕLASUHTE MÕISTE JA TEKKIMISE ALUSED Õigussuhteid, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku e kohustatud isiku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja e õigustatud isiku) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajalt nõuda võlgnikult kohustuse täitmist – nimetatakse võlasuhteks (VÕS §2) Kohustus on kas positiivne sooritus hoiduda mingi teo sooritamisest Kohustus kohustab võlgnikku teatud käitumiseks, vastutus tähendab seda, et võlgnik peab kandma õiguslikke tagajärgi, mida tema suhtes kohaldatakse sunniviisiliselt võlausaldaja poolt. Põhikohustus; kõrvalkohustus, mis teenib põhikohustuse ettevalmistamist, läbiviimist, tagamist vms. Võlaõigusseadus (VÕS) sätestab põhimõtte, et seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seadustes nimetatud lepingutele, sh töölepingutele. VÕS kesksed põhimõtted on järgmised:
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõp
poolt määratud (auto peab olema puhas, käituma viisakalt, peab vormi kandma (Indias), peab olema vihmavari jne). Kui platvorm annab väga kindlalt ette, kuidas toimida, siis on tegemist töölepinguga. Kui on põhiline töökoht, siis on nad majanduslikult sõltuvad ja see on nende põhiine sissetulek, samas osad töötavad kõrvaltööna vaid öösel. Tööõigus peab kaitsema haavatavaid töötajaid – majanduslik sõltuvus, põhiline tasu jne. Ühesõnaga on tööõigus muutumas. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhetes (olulisim!) töötegija sõltub majanduslikult tööd andvast isikust (teoorias rõhutakse üha enam) tööd tehakse isiklikult o kodus töötades võib olla esindaja, muidu esindamist ei ole. oluline on tööprotsess o TL on tavaliselt tähtajatult sõlmitud, samas nüüd on ka projektipõhilisi töid. See kaitseb inimest paremini. Töötaja võib väga
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid