Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria tööõigus - 9 õppematerjali

Õigus >> Tööõigus
tööõigus - on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.
4
doc

Tööõigus kodutöö

Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepingu puhul on...

Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
346 allalaadimist
10
doc

Alustava ettevõtja tööõigus

Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA...

Tööõigus -
25 allalaadimist
26
doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuhetek...

Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
351 allalaadimist
2
doc

Töölepingu vorm

1243 Käesolev Lepingu on sõlminud 02. mai 2006 a. Viljandis. AS Kunstikoda registrikoodiga 10674253, aadressiga Pikk tn 4, Viljandi mk, 71003 (edaspidi: Tööandja) keda esindab juhatuse liikmena ................. ja Anett Sõlg, isikukoodiga 47806256014, elukohaga Kauge tn 36-57, Viljandi mk, 71002 (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu, (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Tööle asumise aeg, töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 02.09.2006a. 1.3. Pidevat tööstaazhi Tööandja juures arvutatakse alates 02. mai 2006. a. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle kunstniku ametikohale. 2.2. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mis töölepingu lisa nr. 1. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult peakunstnik. 2.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Töötaja...

Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
423 allalaadimist
7
doc

Töömotivatsioon

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-E-P-par "TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE ETTEVÕTTES JA PERSONAALNE MOTIVATSIOONIPAKETT" Kodutöö Pärnu 2009 "Töötajate motiveerimine ettevõttes ja personaalne motivatsioonipakett" Sissejuhatus Oma kodutöös analüüsin oma vanema töökohta,sest ise hetkel ei käi tööl ja puuduvad täpsemad andmed viimasest töökohast.Vajaliku informatsiooni töö koostamiseks sain emaga läbirääkides ja ettevõtte lehekülge külastades. 1. Organisatsiooni kirjeldus NOTE AB on juhtiv elektroonikafirma Skandinaavias,talle kuuluvad ettevõtted Rootsis,Norras,Soomes,Inglismaal,Baltimaades,Poolas ja samuti ka Hiinas.NOTE´ s töötab kõikide riikide peale kokku umbes 1200 töötajat.Ettevõte loodi 16 aastat tagasi Rootsis. NOTE Pärnu ettevõtte ametlik tegevusala on Elektronlampide, kineskoopide ja muude elekt...

Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
206 allalaadimist
8
rtf

Tööõiguse ülesanded

Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja...

Tööõigus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
350 allalaadimist
20
ppt

Rahalised kohustused

Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad ja kin...

Tööõigus -
8 allalaadimist
28
pptx

Töölepingu lõppemine

Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja ­ Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõt...

Tööõigus -
49 allalaadimist
11
pptx

Kollektiivleping ja kollektiivse töötüli lahendamine

Kollektiivleping Kollektiivse töötüli lahendamine Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollekti...

Tööõigus -
14 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun