Tööõiguse eksami küsimused- vastused (2)

1. Teema - Sissejuh. Ainesse
Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad.
Õigus vabalt valida tegevusala , elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus – tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus – üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus – usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad . Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine – tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.
Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid , Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee.
Töö tegemisega seotud lepingud /tegutsemisvormid.
Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping – poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööõiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti. Käsundusleping – poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja,kui lepingus tasu kirjas ei ole siis tasu nõuda ei saa, annab võimalused lepingu ajal anda juhiseid, mis on käsundisaaja kohustuseks N: kõrgkool – õppejõud. FIE – on ettevõtja ja temale tööõiguslikud garantiid ei kehti N: puhkuseõigus. Tööjõu rent – õiguslikult praktiliselt reguleerimata.
TL-i tunnused.
*Töötaja annab tööandja kasutusse oma tööjõu, ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema – töötajaks on füüsiline isik, kes teeb tööd alati isiklikult; TL-us lisaks tulemusele on tähtis ka töö protsess.
*Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine määramata aja jooksul või teatud ajaperioodil.
*Töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile.
*TL-i alusel tehtav töö on tasuline – töötajale peab maksma tasu tööandja; TL-us peavad olema palgatingimused fikseeritud.
*Töötingimused lepitakse kokku TL-u sõlmimisel – enne töö alustamist peab töötaja teadma oma kohustusi, mida ja kuidas ta tegema hakkab ja mida temalt oodatakse.
TLS EELNÕU.
Rase pole in, alla 3-aastase lapse vanema kaitse välja jäetud. Puhkust antakse kalendripäevades. Riigipüha eelne päev lühendatud kui ei ole kokkulepitud teisiti. Ületunnitöö on reguleeritud praktiliselt nii, et raha ei anta . Riigipühal töötades 1,5 kordne tasu, varem 2 kordne. Puhkuste ajakava teatamise kohustus esimese kvartali lõpuks.
2. Teema - TL.-i sõlmimine
TL.-u pooled ja sõlmimine.
Lepingu poolteks on tööandja (TA) ja töötaja (T).
Tööandjaks võib olla – juriidiline isik, füüsiline isik, FIE, tööandja struktuurüksus.
Töötajaks võib olla – täisealine isik (18.a.), alaealine (noorimad 13-14.a.).
Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala.
Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja.
Lepingu sõlmib töötaja isiklikult.
Tööleping sõlmitakse:
1) määramata ajaks;
2) määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
Alaealise töötaja puhul:
*Valitsuse määrusega kehtestatud tööde loetelud , mis on välistatud, mis lubatud. Ei tohi olla füüsiliselt raske, peab olema kõlbeline, õppimist ei tohi segada.
*Peab olema lapsevanema / eestkostja kirjalik nõusolek.
*13 – 14.a. puhul peab kohalik tööinspektor lisaks kontrollima, et kõik oleks õigusaktidega kooskõlas ja töö oleks sobilik.
*EL.-i direktiivis on lubatud töötada alates 7.-ast eluaastast teatud töödel; N: kultuuriüritused.
Tähtajaline TL.
Tähtajalise TL.-u võib sõlmida: teatud töö tegemiseks. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. Töömahu ajutisel suurenemisel. Hooajatöödeks. Kui TL.-is nähakse töötajale ette erisoodustused. Seadusega, valitsuse määrustega ettenähtudjuhtudel. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks.
MAX pikkus on 5.a., pikemaks sõlmida ei tohi, siis peab lepingut uuendama. Kahe TL.-u vahe peab olema vähemalt 2 kuud, muidu muutub TL automaatselt tähtajatuks.
TL.-u kohustuslikud tingimused.

poolte andmed (nimi, isikukood , elukoht).

TL.-u sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg.

tähtajalise TL.-u korral TL.-u kestus ja alus.

ameti-või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus.

töö tegemise koht või piirkond.

palgatingimused.

tööajanorm.

põhi-ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks .

TL.-u lõpetamise etteteatamise tähtajad või nende tähtaegade määramise alused.

viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
Katseaeg .
Maksimaalne katseaeg 4 kuud, teatud juhtudel nt. Riigiametnikul 6 kuud. Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega , siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal selgitatakse välja töötaja kutsealane sobivus , oskused, võimed. Katseaega arvestatakse esimesest päevast alates.
Katseaega ei rakendata alaealistele, invaliidide töölevõtmisel. TL.-u muutmisel katseaega teistkordselt enam kohandada ei saa. N: ametikõrgenduse puhul.
Võib peatada: kollektiiv -või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajaks. Puhkuse ajaks. Töövõimetuslehe ajaks. Ajaks, mil töötaja täitis riigi poolt pandud ülesandeid. Seadusega ettenähtud korrale vastava streigi ajaks.
TL.-u vormistamine.
Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale.
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud.
Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid . 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat;
3) tunnistus ( diplom ) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta; 4) tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll , samuti alla 21-aastase isiku tööle võtmisel erieeskirjades ettenähtud töödele. Niisuguste tööde loetelu kinnitab vabariigi valitsus ja mainitud tõendi (sanitaarraamatu) vormi kinnitab tervishoiuministeerium; 5) ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalik nõusolek 13- kuni 15-aastase alaealise töölevõtmisel; 6) ühe vanema või hooldaja kirjalik nõusolek 15-aastaseks saanud alaealise töölevõtmisel; 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel; 8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.
Kohustuslikud dokumendid:
Tööleping. Isikukaart . Tööraamat. Töösisekorraeeskirjad. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava. Tööaja arvestuse dokumentatsioon.
Muud võimalikud dokumendid.
Varalise vastutuse leping. Kollektiivleping . Tööandja poolt kehtestatud juhendid ja korrad . Puhkuse ajakava.
3. Teema - TL.-u muutmine.
TL.-u muutmise mõiste.
Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine.
Kõik muudatused tuleb vormistada kirjalikult. Saab toimuda poolte kokkuleppel, teatud juhtudel ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik.
Kui töö sisu oluliselt muudetakse, siis on see üleviimine teisele tööle. Kui töötajat on vaja üle viia teise linna, kontorisse, siis on see üleviimine teise paikkonda.
Üleviimise erinevad vormid:
*Poolte kokkuleppel – kui ettepaneku tegi tööandja, siis on ta kohustatud 1 kuu jooksul maksma eelmist keskmist palka, kui palk väheneb.
*Töötaja ettepanekul – On 2 alust : a)Alatiseks aluseks – arsti otsus. 1 kuu ette teatada , 1 kuu hüvitis maksta. Kui tööandja on süüdi töötaja tervise halvenemises, siis peab maksma vähemalt keskmist palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus , haigestumine ). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS.-i kohaselt makstakse töötajale 80% palgast 60kal.päeva, rasedale ajutise töö lõpuni 100 %.
*Tööandja algatusel – võib üle viia vaid ajutiselt ja asula piires.
a) Tootmis hädavajadus – tootmisavarii, õnnetus, tööseisak, vara hävimine jne. Ükskõik millisele tööle 1 kuuks (aastas üleviimiste arv ei ole piiratud). Töötajale tuleb säilitada keskmine palk.
b) Tööseisak – võib üle viia kogu tööseisaku ajaks. Hüvitamisel arvestatakse, kas töötaja on seisakus süüdi. Kui ei siis keskm.palk, kui ja, siis väljateenitud palk.
c) KOV otsuse alusel – Max 1 kuu, tavaliselt loodusõnnetuse esinemisel (nt. Päästeametnikud), säilitatakse keskmine palk.
Üleviimine ei ole võimalik – alaealine, rase, naine, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 16.a. last.
TL.-u muutmise muud juhud .
1) Tootmise/töö ümberkorraldamine – vaja kirjalikult ette teatada 1 kuu. Kui töötaja pole nõus siis võib ta TL lõpetada TLS § 82 alusel, etteteatamisega 5 päeva.
2) Töömahu/tellimuste ajutine vähenemine – tööandjal on õigus tööinspektsiooni kirjalikul nõusolekul rakendada osalist tööaega või saata töötajad osaliselt tasustatud puhkusele kuni 3 kuuks aastas (ka 3 x 1 kuu). Kui on osaline tööaeg siis 60% normaalsest tööajast. Puhkusetasu ei tohi olla alla 60% miinimumpalgast. Töötaja võib mitte nõustuda ja soovida leping lõpetada TLS § 82 alusel, etteteatamisega 5 päeva.
Hüvitis – Määramata ajaline TL – 2 kuu keskm.palk. Tähtajaline TL – kuni TL viimase päevani kuid mitte rohkem kui 2 kuu keskmine palk.
3) Töötajal on õigus tööandjale esitada ettepanek viimiseks osalisele tööajale või vastupidi.
4. Teema – Töölepingu lõpetamine.
TL.-u lõppemise üldalused.
Tööleping lõpeb:
1) poolte kokkuleppel – kõige vähem seadusega reguleeritud alus. Vajalik mõlema poole kirjalik nõusolek. Kasut. Siis kui seadusest muul alusel TL lõpetamist ei toimu.
2) tähtaja möödumisel – tähtajaline leping lõpeb ja 1 pooltest ei soovi enam TL pikendada. Kui leping oli pikem kui 2.a., siis peab TA ette teatama 2 ndl.t. Kui oli lühem kui 1.a., siis 5 kal.päeva. TA ei pea rakendama etteteatamist juhul, kui tegemist oli ajutiselt teise töötaja asendamisega. Töötaja peab ette teatama 5 kal.päeva olenemata TL.-i pikkusest. Kui TA unustab teatada ja töötaja tuleb tööle, siis sellest lepingust on saanud määramata ajaga tööleping.
3) töötaja algatusel – Määramata ajaks sõlmitud TL - Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine , teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Määratud ajaks sõlmitud TL - Määratud ajaks sõlmitud töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab töötaja tööandjale ette vähemalt:
1) kaks nädalat, kui lepingu tähtaeg ületab ühte aastat;
2) viis kalendripäeva, kui lepingu tähtaeg ei ületa ühte aastat;
3) viis kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kui määratud ajaks sõlmitud erisoodustustega töölepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus, teatab töötaja tööandjale lepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva ette. Muudel põhjustel niisugust töölepingut töötaja algatusel ei lõpetata.
4) tööandja algatusel – 4 erandit , millal ei tohi TL lõpetada: töötaja haigus, puhkus, seadusliku streigi ajal, töötaja esindab töökollektiivi(usaldusisik). Likvideerimise ja pankroti puhul võib ka neil juhtudel töötaja vallandada.
Likvideerimine – lõplikult likvideeritakse. Ette teatada 2 kuud. T.-ja puhkuse ajal teatatakse tähitud kirjaga. Hüvitise maksmine sõltuvuses tööstaažist antud tööandja juures : 5.a. – 2 kuu keskm.palk; 5 – 10.a. – 3 kuu keskm.palk; Üle 10.a. – 4 kuu keskm.palk. Rasedat ja alla 3.a. last kasvatavat naist võib lahti lasta vaid tööinspektori nõusolekul.
Pankrot – a) Jõustuva kohtu otsusega kuulut.välja pankrot. b) pankrot raugeb, aluseks kohtumäärus. 1.01.2007 hüvitise maksmise kohustus: 5.a. – 2 kuu keskm.palk; 5 – 10.a. – 3 kuu keskm.palk; Üle 10.a. – 4 kuu keskm.palk. Kaitstakse rasedat ja alla 3.a. last kasvatavat naist.
Koondamine - *töömaht väheneb, *töötmises ümberkorraldused,*2 töötajat omavad õigust 1.-le ametikohale. Pakkuda teist tööd, ükskõik milline vaba töökoht. Eelisõigus mitte koondamiseks: *T.-te usaldusisik, kes töötavad põhikohaga, paremad tööalased näitajad, peres ülalpeetavate arv loeb, koolitustel osalenud, loeb ka tööstaaž. PÄEVAPEALT
Hüvitamine - 5.a. – 2 kuud etteteatamist + 2 kuu keskm.palk / 4 keskm.palka
5 – 10.a. – 3 kuud ette + 3 kuu keskm.palk / 6 keskm.palk
Üle 10.a. – 4 kuud ette + 4 kuu keskm.palk / 8 keskm palk
Ei tohi koondada: Rasedat, alla 3.a. last kasvatavat isikut, alaealist(ainult tööinspektori nõusolekul)
Mittevastavus ametikohale - Tööandjal on õigus lõpetada tööleping, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka siis, kui:
1) töötajal puudub dokument või õigus, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus;
2) töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu;
3) töötaja ei täienda erialaseid teadmisi (sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskust), kui see on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale.
4) Töötaja tervise halvenemine võib olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui see on püsiva iseloomuga ja takistab senise töö jätkamist või välistab senise töö jätkamise. Ette teatada 1 kuu, hüvitis 1 kuu keskm.palk.
5) Töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle hindab tööandja. Töötaja tervise vastavus määratakse kindlaks arsti otsusega.
Ei tohi lõpetada rasedaga ja alla 3.a. last kasvatava isikuga .
Katseaja ebarahuldavad tulemused –
1) Tööandjal on õigus lõpetada TL, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Katseaja tulemusi hindab tööandja.
2) Tööandja võib töölepingu lõpetada katseaja kestel (kaasa arvatud katseaja viimane päev).
Rasedat, alla 3.a. last kasvatavat isikut, alaealist(ainult tööinspektori nõusolekul)
Töökohustuste rikkumine -
1) Tööandjal on õigus lõpetada TL, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.
2) Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.
3) Tööandjal on õigus lõpetada TL iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo.
Rasedat, alla 3.a. last kasvatavat isikut, alaealist(ainult tööinspektori nõusolekul)
Usalduse kaotus – TA-l on õigus lõpetada TL töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse.
TL võib lõpetada, kui töötaja on:
1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara;
2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise;
3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu;
4) töötab TA nõusolekuta konkurendi juures.
Vääritu tegu - Tööandjal on õigus lõpetada TL pedagoogide, alaealiste juhendajate ja muude töötajatega, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistujatega.Väärituks on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Vääritu tegu on töölepingu lõpetamise aluseks ka siis, kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist.
Pikaajaline töövõimetus -
Tööandjal on õigus lõpetada TL töötaja töövõimetuse ajal:
1) kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja kuu järjest, tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu järjest; või 5 kuud kalendriaastas.
Töövigastuse tõttu ajutiselt töövõimetuks jäänule säilitab tööandja töökoha tema tervenemiseni või invaliidsuse kindlaksmääramiseni.Töölepingu lõpetamisel töötaja töövõimetuse ajal on töölepingu lõpetamise päevaks töölepingusse kande tegemise päev.
Vanus – kehtetu alates 04.03.2006
Põhikohaga töötaja töölevõtmine – etteteatama ei pea, hüvitist maksma ei pea.
Korruptiivne tegu.
5) kolmandate isikute nõudmisel - Alaealise seaduslik esindaja või tööandja asu- või elukohajärgne tööinspektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamisel ei ole järgitud §-s 21 sätestatud nõudeid.TA lõpetab töölepingu vastava kirjaliku nõude esitamise päevale järgnevast päevast.Tööandja on kohustatud maksma alaealisele töölepingu lõpetamisel hüvitust tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.
6) pooltest sõltumatutel asjaoludel - Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel - TL lõpetatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega töötajale mõisteti kriminaalkaristus, mis teeb võimatuks senise töö jätkamise. TL lõpet vanglasse mineku päevale eelneval päeval.Eeluurimise ajaks TL peatub. Surm – TL lõpet surmale eelneva päeva seisuga.
TL.-u lõpetamise vormistamine.
TA teeb TL lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine.
TL lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.
Kui töötaja on enne TL lõpetamist lahkunud töölt omavoliliselt, siis lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus.
Kande tegemine tööraamatusse ja lõpparve maksmine
TA teeb töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. TL lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel.
TA on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kal.päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.
Töölepingu lõpetamise registreerimine - Tööandja - füüsiline isik - registreerib töölepingu lõpetamise oma elukoha tööinspektori juures ühe nädala jooksul, arvates töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast.
5. Töö-ja puhkeaeg .
Tööaeg ja tööajanorm.
Üldine tööaeg on riiklikult 8h päevas, 40h nädalas.
Tööaja liigid.
Lühendatud tööaeg - Alaealiste tööaeg on reguleeritud seadusega. Normid: 13-14.a. – 4h päevas / 20h nädalas; 15.a. – 6h päevas / 30h ndl; 16-17.a. – 7h päevas / 35h ndl.
Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas;
Osaline tööaeg - Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tundide koormus peab olema lepingus kirjas.
Ületunnitöö - on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmine ei tohi kahjustada otseselt ega kaudselt töötaja olukorda.Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui 4h.Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.
Ületunnitööle on keelatud rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul.
Ületunnitöö piirnormid - Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48h neljakuulise arvestusperioodi jooksul.Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas.
Piirnorme võib ületada:
1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ennetamiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
2) õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmiseks;
3) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks.
Riikliku tööajanormi täitmisel tuleb maksta vähemalt riiklikku min.palka.
Valveaeg. - on osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks. Võib kehtestada lisaks tööaja üldisele kestusele, kui see on vajalik ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.Valveaja kestus on kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu .Valveaja kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga. Tuleb maksta lisatasu vähemalt 1/10 keskmisest kuupalgast.
Töötamine õhtusel ja ööajal. – Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st - 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st - 6.00-ni.
Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada 13–14-aastast või koolikohustuslikku töötajat, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud juhul.
Ööajal on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhul;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada tööle ööajal üksnes tema nõusolekul.
13–14-aastast või koolikohustuslikku töötajat võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada õhtusel ajal kuni kella 20.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös.
15–17-aastast töötajat, kes ei ole koolikohustuslik, võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada ööajal kuni kella 23.00-ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses ööajal kuni kella 24.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös.
Puhkeaja mõiste ja liigid.
Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.
Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Kestus 30 minutist kuni 1 tunnini.
Katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub kolmes vahetuses, võib täisealisele töötajale puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestus olla 20 minutit. Töötajal on õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kollektiiv- või töölepingus võib teisiti kokku leppida juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks.Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Vaheajad lapse toitmiseks
Isikule, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks.
Nimetatud lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.Isiku soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra.
Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras .
Muud tööpäevasisesed vaheajad
Seaduse, muu õigusakti, kollektiivlepingu, vahetuste ajakava või töölepinguga võib tööpäeva või vahetuse jooksul lisaks ette näha muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka. N: Kuvariga töötava in puhul, kui töötab üle poole oma ajast kuvariga, siis on õigus 10% tööajast saada lisavaheaegu.
Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg
Tööpäevade ja töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on vähemalt 11 järjestikust tundi.
Tööpäevade või töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on:
1) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – vähemalt 18 järjestikust tundi;
2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 16 järjestikust tundi;
3) 16–17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 15 järjestikust tundi.
Iganädalane puhkeaeg
Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.
Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel ja need nähakse ette kollektiiv- või töölepingu või vahetuste ajakavaga.Tööaja summeeritud arvestuse korral on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi.
Töötaja töölerakendamine puhkepäeval
Töötajat võib puhkepäeval tööle rakendada tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul.
Töötaja on kohustatud tööandja korraldusel puhkepäeval tööle tulema ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.
Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kelle selline töölerakendamine on keelatud arsti otsusega.

Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib puhkepäeval tööle rakendada üksnes tema nõusolekul.
Puudega lapse vanemale on õigus anda 1 lisapuhkepäev kuus.
Doonoriks oleva töötaja töölt äralubamine
Tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere loovutamise ajaks.
Vere loovutamise aeg hõlmab järgmisi ajavahemikke:
1) doonori minek vere loovutamise kohta;
2) ettevalmistus vere loovutamiseks;
3) vere loovutamise protseduur ;
4) vere loovutamise järgne puhkus vere loovutamise kohas;
5) töökohale naasmine.
Tööpäeva lühendamine rahvuspühale ja riigipühale eelneval päeval
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Vahetustega töö puhul – summeeritud norm töötundide arv selles kuus on 3h võrra väiksem (ei pea olema õigel päeval).
Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal
Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks , katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.
Rase, alaealine, arsti ettekirjutusega EI tohi tööle rakendada ei puhkepäeval ega riigipühal. Teise grupi puhul vajalik kirjalik nõusolek.
6. Puhkused .
Puhkuste liigid.
Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel.
Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on:
1) põhipuhkus – 28 kal.päeva. Pikemat puhkust saavad: alaealised(35p), töövõimetuspension(35kal.p), riigiametnikud (35kp), pedagoogid , raviasutuste, hooldekodude pedagoogid/ spetsialistid (56kp)
2) lisapuhkus. – Teatud tööde puhul:allmaatööd – 14kp, tervist kahjustav töö – 5-7kp, muud juhud 3-14 kp. Antakse kas põhipuhkusega koos või eraldi.
3) vanemapuhkused;
4) palgata puhkus.
Iga-aastane tasuline puhkus.
Puhkuse andmine tööaasta eest
Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode , mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga.
Tööaasta arvutamine
Lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka:
1) aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu;
2) puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg;
3) osaliselt tasustatava puhkuse;
4) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise, ebaseaduslikult teenistusest vabastamise või ebaseaduslikult teisele tööle üleviimise tõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud;
5) muu aeg, mil töötaja on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.
Puhkuse kestuse arvutamine
Puhkuse kestust arvutatakse, olenemata tööajakorraldusest tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Töötajal on õigus puhkust saada kui ta on töötanud 6 kuud, õigus saada 14 kp
Õigus saada puhkust endale sobival ajal
Kuni 7.a. lapse vanem
Alaealine
Tervise kahjustuse saanud in
Naine, vahetult enne sünnituspuhkust ja selle ajal
Mees, peale lapseh.puhkust, naise sünnituspuhkuse ajal
7-10.a. lapse vanem lapse koolivaheajal.
Vanemapuhkus.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkus
Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eesti Vabariigis. Võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3.a. lapse kasvatamiseni. Ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.
Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping või teenistussuhe peatub ja töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
Täiendav lapsepuhkus
Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.
Isapuhkus
Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.
Täiendav palgata lapsepuhkus
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust:
1) kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale , samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping;
2) kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale.
Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.
Palgata puhkus.
Palgata puhkus poolte kokkuleppel
Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.
Osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul
Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel võib poolte kokkuleppel ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul anda töötajale osaliselt tasustatavat puhkust kuni 3 kuuks, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat.Osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 % palga alammäärast.
Kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga suuruses.
Palgata puhkuse andmise kohustus
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust:
1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks;
2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
Gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses, muus õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses.
Õppepuhkus.
Tasemekoolitus - Tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.; Osalemiseks antakse töötaja või teenistuja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.
Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:
1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva;
2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva;
3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva;
4) magistri - ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.
Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu 10 päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.
Lisaks õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni 7 kal.p palgata puhkust avalduses näidatud ajal.
Tööalane koolitus - võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.; Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega.
Vabahariduslik koolitus - võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt 7 kal.p aastas.
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 % töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Puhkuste andmise kord.
Puhkuse andmine esimesel tööaastal
Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.
Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses:
1) alaealisel;
2) isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele;
3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;
4) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal;
5) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
Puhkuse andmine teise ja järgmiste tööaastate eest
Antakse täies ulatuses tööaasta kestel vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale. Poolte kokkuleppel võib puhkuste ajakava muuta. Puhkuste ajakava muutmisel tuleb määrata uus puhkuse aeg.
Puhkuste ajakava
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on õigus saada puhkust neile sobival ajal. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat.
Puhkuse andmine töötajale sobival ajal
Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:
1) naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheajal;
5) alaealisele;
6) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud
1) töötaja ajutine töövõimetus;
2) rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine ;
3) riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine;
4) osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras;
5) õppepuhkusel viibimine.
Puhkuse andmine osadena
Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.
Puhkuse katkestamine
Puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel.
Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse poolte kokkuleppel sama tööaasta mõnel muul ajal, liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal.
Kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta, on töötajal õigus jääda puhkusele kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette 2 nädalat.
Puhkusetasu.
Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Puhkusetasu maksmine
Makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
Kasutamata puhkuse hüvitamine TL lõppemise korral - on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui 4.a. kasutamata jäänud puhkuse eest.
Puhkusetasu maksmine riigieelarve vahenditest
Riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu makstakse:
1) puhkusetasu ja kasutamata puhkuse rahalist hüvitist 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest vastavalt alaealistele ja isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel;
2) puhkusetasu täiendava lapsepuhkuse eest;
3) puhkusetasu isapuhkuse eest.
Puhkusetasu ja hüvitised maksab välja tööandja.