Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT (0)

LOENGUKONSPEKT – Tööõigus ja lepingud Lisaks VÕS ja TLS 1. VÕLASUHTE MÕISTE JA TEKKIMISE ALUSED Õigussuhteid,  millest tuleneb  ühe  isiku  (võlgniku  e  kohustatud   isiku)  kohustus
teha teise isiku (võlausaldaja e õigustatud isiku) kasuks teatud tegu või jätta see
tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajalt nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
– nimetatakse võlasuhteks (VÕS §2) Kohustus on kas   positiivne sooritus  hoiduda mingi teo sooritamisest Kohustus   kohustab   võlgnikku   teatud   käitumiseks,   vastutus   tähendab   seda,   et
võlgnik   peab   kandma   õiguslikke   tagajärgi,   mida   tema   suhtes   kohaldatakse
sunniviisiliselt võlausaldaja poolt.  Põhikohustus;   kõrvalkohustus, mis teenib põhikohustuse ettevalmistamist,
läbiviimist, tagamist vms. Võlaõigusseadus   (VÕS)   sätestab   põhimõtte,   et  seaduse   üldosas   sätestatut
kohaldatakse   kõikidele   seadustes   nimetatud   lepingutele,   sh
töölepingutele. VÕS kesksed põhimõtted on järgmised:  Seaduse   dispositiivsus   (§   5)   –  võlasuhtes   on   pooltel   võimalik
kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust, kui seaduses ei ole otse
sätestatud v sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvale kaldumine ei
ole   lubatud   või   kui   kõrvale   kaldumine   oleks   vastuolus   avaliku   korra   v
heade kommetega või rikuks isiklikke õigusi.  Lepinguvabadus –  lepingupooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid
sõltumata   sellest   ,   et   vastavat   liik   lepingut   ei   ole   seaduses   eraldi
reguleeritud. See seisneb sõlmimise vabaduses, sisu vabaduses ja vormi
vabaduses. Need vabadused ei ole absoluutsed, vaid on teatud juhtudel
piiratud seaduses sätestatuga Lepinguvabaduse elemendid:
1) vabadus otsustada, kas üldse lepingut sõlmida ja kellega sõlmida,
2) vabadus valida, millist liiki lepingut sõlmida,
3) vabadus valida lepingu sisu,
4) vabadus valida, millises vormis leping sõlmida.  Mõistlikkuse põhimõte (§ 7) Võlasuhtes   loetakse   mõistlikuks   seda,   mida   samas   olukorras   heas   usus
tegutsevad   isikud   loeksid   tavaliselt   mõistlikuks.     Mõistlikkuse   hindamisel
arvestatakse   võlasuhte   olemust   ja   tehingu   eesmärki,   vastava   tegevus-   või
kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.  1


 Hea usu põhimõte (§ 6)-  tuleb  käituda kui õiglaselt ja ausalt mõtlevad
inimesed,     jälgides   kõlblust,     moraali,   õiglust   -     seda   nii   kohustuste
täitmisel,   kui oma õiguste teostamisel. Kõige kõrgem põhimõte, aluseks
ühiskonna väärtushinnangud ja tavad.  Heade kommete põhimõte, s.t  et  ühiskonnas aksepteeritavaid eetilisi
piire   ületav   käitumine   on   heade   kommete   vastane.   Ka   selline,   mis   on
vastuolus   kõigi   õiglaselt   mõtlevate   inimeste   sündsustundega.  Lepingu
tingimused, mis on vastuolus heade kommete v hea usu põhimõttega –
tühised Tehingule antakse koguhinnang, mitte hinnata üksikuid aspekte. Võlasuhtes esineb alati kaks poolt: Võlgnik (V) – kes on kohustatud teatavaks teoks (või teost hoidumiseks) Võlausaldaja (VU)   – kellel on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuste täitmist Nii ühel kui teisel pool võib olla mitu isikut, vaatamata sellele räägitakse  ikka
kahest poolest.
Täitmise korrast lähtudes liigitatakse:  osavõlgnikud     (§   63)  -     osavõlgnikud     peavad   osadeks   jagatava
kohustuse   täitma  võrdsetes   osades  (kui   ei   ole   kokkulepitud
ebavõrdsetes   osades   täitmine).   Osavastutus   peab   olema   poolte   vahel
kokku lepitud, eeldatakse solidaarset kohustuste täitmist.   solidaarvõlgnikud   (§   65)   –  mitu   isikut     peavad   täitma   samasisuga
kohustuse,   VU   võib   nõuda   kohustuse   täitmist   ühe   korra   kas   kõigilt
kohustatud   isikutelt   ühiselt     v   igalt   kohustatult   isikult   eraldi.
Solidaarsusvastutus tuleneb kas tehingust v seadusest  ühisvõlgnikud (§ 64) –  ühisvõlgnikud peavad täitma sellise kohustuse,
mida saavad teha ainult ühiselt näit abikaasade ühisomand, lauluansambel
vms. 2.  LEPINGU SÕLMIMINE JA TINGIMUSED 2.1 Lepingu mõiste ja pooled   Leping   VÕS   §   8   -    on   tehing   kahe   või   enama   isiku   (lepingupooled)   vahel,
millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või
tegemata   jätma.   Leping   on   lepingupooltele   täitmiseks   kohustuslik.   Lepingu
täitmisest saab loobuda üksnes kas lepingus v seaduses toodud alustel. Lepingu   pooled   võivad   olla  füüsilised   isikud  (eeskätt   ostjana,   tarbijana)     ja
juriidilised isikud  (ettevõtluses enamikel juhtudel), kes toimivad oma kutse ja
majandustegevuses.  Tarbija § 1 lg 5    on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva
majandus-   või   kutsetegevuse   läbiviimisega,   s.t   teeb   tehingu   oma   vajaduste
rahuldamiseks.  Ettevõtja  §  1   lg   6  on   isik,   sealhulgas   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   kes  teeb
tehingu,   mis   seondub   iseseisva   majandus-   või   kutsetegevuse   läbiviimisega. 2


Kutse- majandustegevuse mõistet seadus ei anna – füüsiline või juriidiline isik,
kes tegutseb turul plaanipäraselt saavutamaks majanduslikke eesmärke. Leping   võib   olla   vastastikune,   s.t   kohustused   on   mõlemal   poolel   (   ostu-
müügileping § 208) või ühekülgne, s.t kohustused on ühel poolel (kinkeleping  §
259). Võlaõiguslikud lepingud, saab liigitada:  1) sõltuvalt nende sõlmimise eesmärgist (aluseks eriosa ülesehitusele)  võõrandamislepingud   kasutuslepingud   kindlustuslepingud  toetamislepingud  kompromissleping  seltsinguleping  teenuste osutamise lepingud 2) ajaliselt  ühekordsed  lühiajalised  pikemaajalised e. kestvuslepingud 3) tasulised - tasuta Lepingu sõlmimiseks on vajalik: TAHE (vastastikune) TAHTEAVALDUS, s.t tahe peab olema väljendatud mistahes viisil, kui seaduses v
poolte kokkuleppel ei ole ettenähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla otsene, milles
väljendub   sõnaselgelt   tahe   kaasa   tuua   õiguslik   tagajärg   (kirjalik,   suuline
ettepanek), kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua
õiguslik tagajärg (pakkumisel käe tõstmine).  Vaikimine v tegevusetus   ainult
siis, kui see tuleneb seadusest, poolte vahelisest kokkuleppest v praktikast.  KOKKULEPE   –   peab   olema   piisavalt   selge,   keeruliste   lepingute   puhul   punktide
kaupa. Kas kokkulepe on saavutatud sõltub lepingu olemusest, väljakujunenud
praktikast. Kui need kolm elementi on olemas, siis on olemas ka leping. 2.2 Lepingueelsed suhted § 14 Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega – eesmärgiga 
saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Juba läbirääkimisi alustades
tuleb lähtuda seaduses sätestatust ehki lepingut ei sõlmitagi (VÕS § 14 lg 3.)  3


Läbirääkimistest ei tulene õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi 
pidanud isikud ei saavutanud kokkulepet.  Kuid läbirääkimisi pidavad isikud on kohustatud:  mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega;  käituma heauskselt, eeskätt andma tõeseid andmeid;  teatama kõikidest asjaoludest, mille suhtes on teisel poolel äratuntav huvi;  järgima konfidentsiaalsuse kohustust;  pahauskselt   ei   tohi   pidada   ega   pahauskselt   lõpetada   läbirääkimisi.
Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping
sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes. Kui neid kohustusi  rikutakse,  tekib kannatanud poolel õigus nõuda kohustuste
rikkumisega   tehtud   kahju   hüvitamist.   Reeglina  kuulub   hüvitamisele   kahju,   mis
tekkis   lepingueelsetele   läbirääkimistele   tuginemisest   kulutuste   tegemisel   (nn
usalduskahju).   Kahju,   mis   tekib   lepingu   sõlmimata   jäämisest   (võimalik   tulu
lepingu täitmisest) reeglina hüvitamisele ei kuulu.                      Seaduses on eraldi reguleeritud tarbijaga peetavad läbirääkimised  vt §
14¹ 2.3 Lepingu sõlmimine § 9 Üldeeldus leping sõlmub pakkumuse - nõustumuse olemasolul.   Leping loetakse
sõlmituks, kui on muul viisil (peale pakkumise esitamise ja sellele nõustumise
andmisega)   vahetatud   tahteavaldusi   ja   on   piisavalt   selge,   et   kokkulepe   on
saavutatud (§ 9 lg 1). § 16. Pakkumus  (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud.   Pakkumus peab olema:   piisavalt määratletud  (sisaldama kõiki olulisi tingimusi)   väljendab oferendi tahet leping sõlmida  - piisab sellest kui teine pool ütleb
“ja” ning  leping on sõlmitud   suunatud kindlaksmääratud isikutele. Pakkumuse   võib   teha  määratud  (§17)     v  määramata  tähtajaga   (§18)   ja  kas
kohalviibijatele v eemalviibijatele. Kui on määratud tähtaeg, tuleb selleks ajaks
vastata.  Kui on määramata,  siis tuleb vastata mõistliku aja jooksul. Pakkumus
lõpeb, kui seda ei aktseptita õigeaegselt või kui sellel vastatakse eitavalt (§ 19 lg
1). 4


OFERENT  on   see   isik,  kes  määrab   ära  lepingu   sõlmimise   korra,   tahteavalduse
tegemise   vormi,   aja   ja   sisu.   Seega   igasugune   tegevus,   mis   ei   lange   kokku
oferendi tahtega, välistab ka lepingu sõlmituks lugemise.  Pakkumus  kas   võetakse   vastu   või   lükatakse   tagasi.   Tagasilükkamine   võib   olla
kategoorilises   vormis   või   tehes   pakkumuse   kohta  muudatusettepanekuid.
Vastus võib sisaldada  olulisi või ebaolulisi  muudatusi. Olulised muudatused –
s.t.   pakkumuse   tagasilükkamist   ja   samal   aja   esitatakse   uus   pakkumus
(vastuofert). Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus, on sisuliselt nõustumus, kui
pakkumuse esitaja viivitamatult ei teata, et ta ei ole muudatustega nõus. (VÕS §
21) §   20.   Nõustumus    (aktsept)   on   otsese   tahteavaldusega   või   mingi   teoga
väljendatud nõusolek sõlmida leping. Aktsept tähendab vastust  - ja. Otsene tahteavaldus – lepingu sõlmimise ettepanek aktseptitakse reeglina kas
kirjalikult või suuliselt. Majanduses v kutsetegevuses ka vastav tegu (n kauba
ärasaatmine.) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb
seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, poolte vahelisest praktikast või nende
tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Leping loetakse sõlmituks § 9 lg 2:  kui pakkumuse esitaja on nõustumuse kätte saanud   kui “jah” väljendub  teos, siis loetakse leping sõlmituks ajast, mil oferent
teo tegemisest teada sai  alates  teo tegemisest  ( n transpordi tellimine, kauba ärasaatmine) kui
see tuleneb poolte vahelisest praktikast või tavast;  kui tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut
sõlmituks enne,  kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud,
kui seadusest ei tulene teisiti 2.4  Lepingu  tingimused
Lepingu   sisu   määravad   pooled   vastastikusel   kokkuleppel   ning   see   ei   tohi   olla
vastuolus seadusega.
Võlasuhte tekkimiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe lepingu  olulistes
tingimustes, ilma milleta ei saa lepingut sõlmida.  Tavaliselt on sellisteks tingimusteks lepingu ESE ja HIND.   ESE – kas üks v mitu konkreetset tegevust, asja üleandmine, valmistamine vms.  HIND   §   28   –   kui   pooled   tahavad,   võib   hinna   kokkulepe   ka   lahtiseks   jääda.
Majandus   v   kutsetegevuses   sõlmitud   lepingute   puhul,   eeldatakse   et   need   on
tasulised. Kui hinda ei olnud määratud, siis tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu
täitmise kohas  seda lepingulise kohustuse eest  tavaliselt tasutavat hinda.
Kui seda ei ole võimalik välja selgitada, tuleb maksta mõistlik hind.  Hinna võib 5


määrata ka kohus, kui leping on täidetud ning puudub vaidlus lepingu sõlmimise
üle. Kui aga üks pooltest leiab, et hind on lepingu oluline tingimus, ei saa lepingut
lugeda sõlmituks. Tuleb järgida piiranguid, mis on kehtestatud tarbijaga sõlmitava lepingu puhul vt
§  28¹ Teise oluliste tingimuste grupi moodustavad tingimused, mida pooled ise või üks
pooltest on oluliseks pidanud ( n lepingu vorm) LEPINGU VORM § 11
Võib sõlmida suuliselt, kirjalikult, notariaalselt, kui seaduses ei ole sätestatud 
lepingu kohustuslikku vormi. Enamus VÕS  toodud lepingud on vormivabad.
 Leping peab olema sõlmitud kirjalikult kui:
- pooled on kokku leppinud, et kirjalik vorm on oluline tingimus; - lepingu objektiks olev vara kuulub registreerimisele kinnisvararegistris; - seadusega on ettenähtud lepingu sõlmimine kirjalikult ; näit:
 tarbijakrediidilepingute puhul (tarbija sooviavaldus kirjalik)  tarbijakäenduslepingud käendaja avaldus kirjalik  ehitise ajutise kasutamise leping  elurendise leping  võlatunnistus Kirjalikult on leping sõlmitud kui pooled on alla kirjutanud v on alla kirjutanud
üksnes kohustatud pool.
Elektrooniline   vorm   on   võrdsustatud   kirjaliku   vormiga,   kui   see   on   vormistatud
püsivat   taasesitamist   võimaldaval   viisil,   sisaldab   lepingupoolte   nimesid   ja   on
nende   poolt   allkirjastatud   (digitaalallkiri).   Kõik   need   tingimused   peavad   olema
täidetud. Notariaalselt tõestatud leping – pooled võivad selles kokku leppida, see võib
tuleneda seadusest.
Seaduses ettenähtud vorminõuete mitte järgimine toob kaasa lepingu tühisuse. 
Lahtised   tingimused   (§   26)   –    tingimused,   mis   jäetakse   lepingu   sõlmimisel
kokku leppimata, eesmärgiga kas täpsustada tulevikus v   jätta need tingimused
ühe   lepingupoole   või   kolmanda   isiku   määrata.   Tüüptingimused § 35 (1)Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi
läbi rääkinud  ja  mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)
kasutab   teise   lepingupoole   suhtes,   kes   ei   ole   seepärast   võimeline   mõjutama
tingimuse sisu. 
(2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. 
(3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa.
Tüüptingimus   võib   olla   lepingu   tingimuseks   sõltumata   sellest,   milline   on   selle
tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on
leping sõlmitud. 
(4)   Tüüptingimustega   lepingute   sõlmimisele   kohaldatakse   lepingute   sõlmimise
üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.  Tüüptingimuste kohaldamine ei sõltu, kas pooleks on füüsiline isik tarbija mõistes
või   subjekt,   kes   teeb   tehingu   oma   kutse-   ja   majandustegevusega   seoses.
Tüüptingimusi  kasutatakse  näiteks juhul, kui kontaktide arv on suur või poolte 6


vahel puudub isiklik kontakt.  On levinud panganduses, transpordis, kindlustuses,
aga ei saa neid kasutada perekonna- ega pärimisõiguses. Teisele   poolele   tuleb   viidata   tüüptingimuste   kasutamisest   (enne   lepingu
sõlmimist) ja peab olema võimalus nende sisuga tutvuda reaalselt ( § 37). Kui
tingimused on välja riputatud stendile, seinale jne, siis peab olema raskusteta
arusaadav,   et   tegemist   on   lepingu   tingimustega,   mis   ei   ole   läbiräägitavad.
Lepingupooled   võivad   eelnevalt   kokku   leppida,   et   tüüptingimused   kehtivad
teatud liiki lepingutele. Tüüptingimused peavad olema arusaadavad, keel selge ja täpne, s.t seal ei saa
olla   keerulisi   erialaseid   termineid,   ebatavalisi   sõnu   jms,   samuti   ei   tohi   olla
üllatuslik   (arvestatakse   mõistlikkuse   põhimõtet).   Kui   tüüptingimus   on   sisult
vastuolus poolte vahel eraldi kokku lepitud tingimusega, siis kehtib eraldi kokku
lepitud   tingimus   (§   38).   Vaidluste   korral   tõlgendatakse   tüüptingimus   kasutaja
kahjuks. § 42  Tüüptingimuse tühisus Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, 
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist 
lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis kui  tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud  tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest  tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid 
õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub 
küsitavaks.  Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu 
sõlmimise aja seisuga.  §  42 lg 3 loetleb tüüptingimused, mis on tarbija jaoks ebamõistlikult 
kahjustavad (seda tuleb  alati kõigepealt kontrollida, kui tarbija väidab, et on 
tüüptingimus).   Seega üldosas on toodud   lepingu sõlmimise põhimõtted § 8, 9  mida silmas pidada lepingueelsetel läbirääkimistel § 14 ja 14¹  mida tähendab kohustuste täitmine § 76 Nõuetekohane täitmine, s.t kohustus on täidetud: - õigele isikule,  s.t õige võlgniku poolt õigele võlausaldajale.  V võib  panna
kohustuse täitmise ka 3. isikule ja üldjuhul ei ole selleks vaja VU nõusolekut.
VU on kohustatud täitmise vastu võtma, kui ei ole lepingus kokku lepitud, et
kohustus tuleb täita isiklikult. 7


- määratud ajal (tuleneb kas lepingust v seadusest). Saab olla kas konkreetne
päev (kuupäevaliselt), mingi ajavahemik v mingi kindlalt saabuv sündmus. VU
ei või nõuda ennetähtaegset täitmist, kuid V võib täita ennetähtaegselt  ja VU
ei või keelduda vastuvõtmisest , v.a kui tal on selleks õigustatud huvi. (peab
tõendama) - õiges kohas (tuleneb lepingust, tavast ja praktikast v seadusest).  Äratoomiskohustus – VU peab ise V juurest asja ära tooma Kätteviimise kohustus –V kohustub asja üle andma v tegevuse sooritama VU
elu- v tegutsemise kohas Saatmiskohustus  –   V   peab   asja   ära   saatma   v   korraldama   saatmise
(vedamise). Täitmisekoht   oluline  –     sest   reeglina   läheb   üle   teisele   poolele   juhusliku
hävinemise riisiko. - õigel   viisil  –   selle   all   mõeldakse   korda,   milles   toimub   tegude   teostamine.
Näit: kvaliteet, ositi täitmine jms  mida kohustuste rikkumine (§  100)   ja milliseid õiguskaitse vahendeid on
võimalik kohaldada § 101 Kohustuste   rikkumine  –   täitmata   jätmine;   mittekohane   täitmine;   täitmisega
viivitamine Õiguskaitsevahendid – VU võib neid kasutada koos v eraldi, selle otsustab ta ise,
mõistlik on need lepingusse kirja panna. VÕS eriosa on üles ehitatud lepingu liikide kaupa. Lepingute juures silmas pidada:  mis liiki lepinguga on tegemist, s.t millist seadust kohaldada  kas on kirjas aeg ja koht, kus leping sõlmiti  kes on lepingu pooled – kas esindajatel on esindusõigus, n kas juhatuse
liige võib üksinda esindada  millised on antud lepinguliigi olulised tingimused, s.t  - kas lepingu ese (asi, kaup, toode)on piisavalt täpselt ja selgelt kirjeldatud - kas täitmise tähtaeg on selge - kas  tasu   ja  selle   maksmise   tingimused   on   selge   ning   kas   nendes  olulistes
tingimustes on kokkulepe saavutatud - kas kõrvalkulud on kokku lepitud (n üürilepingu puhul) 8


- kuidas ja millistel tingimustel saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada, kuidas
muuta - kuidas   on   reguleeritud   vastutus   lepingu   võimaliku   rikkumise   korral
(leppetrahvid, viivise %)  rahvusvaheliste lepingute puhu ka – millise riigi õigust kohaldatakse ja kuidas
on määratletud kohtu alluvus  Kas lepingule on lisatud muud dokumendid Lepingu olulised küsimused on mõistlik detailselt reguleerida (eriti need, mida
seadus täpselt ei reguleeri n kulude jaotus, lepingu lõpetamise alused, ettemaksu
kohaldamine). Kui leping on sõlmitud, siis on see täitmiseks kohustuslik ja ühepoolselt
seda muuta ei saa. Leping peab olema loetav  - mitte üle koormata mittevajaliku tekstiga, ei
ole vaja seadust ringi kirjutada, vältida viitamist lepingu teistele p-dele.
ALATI leping läbi lugeda, küsida teiselt poolelt kui midagi on ebaselge v
vaieldav. 3. LEPINGUTE LIIGID 3.1 Võõrandamislepingud   (müügileping,   kinkeleping, vahetusleping) Müügileping  VÕS § 208  (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, 
valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatav asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja
võtma asja vastu Müügilepingu põhitunnused on:  kahekülgne, mõlemal poolel on õigused ja kohustused  vahetub omanik. Omand on täielik võim asja üle, s.t.  omanik võib asja 
kasutada, käsutada ja vallata, tal on ka nõudeõigus.  asjad ja õigused antakse üle raha eest  müügilepingu objekt on asi Müügilepingu pooled: võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud, aga ka riik,  
KOV. VÕS toob eraldi välja  tarbijamüügi lepingu  – asja müük müügilepingu alusel,
mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-
või   kutsetegevuses.     Seega   ei   saa   tarbijamüügi   sätete   alusel   kaitset   need 9


tarbijad,   kes   on   asja   ostnud   teise   tarbija   käest.   Tarbija   rahuldab   kaupu
omandades isiklikke või perekondlikke vajadusi.  Eraldi reguleerib tarbijate õigusi ja kaitset, vaidluste lahendamist nii kaupluses
kui tarbijavaidluskomisjonis ka tarbijakaitseseadus . Müügilepingu olulised tingimused  Ese, selle võimalikult täpne kirjeldus  Hind    ,    VÕS ei sisalda aga mingeid eritingimusi tasu suuruse kohta ja hinna suuruse määramist võib pidada poolte vaba kokkuleppe küsimuseks, hind
võib olla ka lahtine tingimus e lepitakse hiljem kokku. Saab kokku leppida,
kas tehakse ettemaks, kui suur (ka maksmise tähtajad)  Eseme üleandmine, sh tähtaeg, täitmiskoht, omandi üleminek  Tehinguga   seotud   kulud.  Üldiselt   müüja   kannab   asja   üleandmisega
seotud   kulud   ja   ostja   asja   vastuvõtmise   ja   tasumise   kulud,   sh.
müügilepingu koostamise v tõestamise kulud Kui müügileping sõlmitakse tüüptingimustel, tuleb arvestada ka VÕS § 42 lg. 3
sätestatut,   eelkõige   punkt    15.   Selle   kohaselt   on   lepingu   tüüptingimus
ebamõistlikult kahjustav, kui müüjale antakse õigus müügihinna määramiseks või
tõstmiseks   üleandmise   ajal   ilma   teise   poole   võimaluseta   sellisel   juhul   leping
lõpetada
VÕS § 42 lg 3 p 21 - loetakse tarbija huve ebamõistlikult kahjustavaks ja seega
tühiseks   müüja   poolt  kohaldatav   tüüptingimus,   millega   nähakse   ette   tarbijast
ostja kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse
kasutaja oma kohustuse täidab. Müüjal kaks põhikohustust:  Anda asi üle  § 209,  asi peab vastama lepingu tingimustele (§ 217) ja 
selle eest vastutab müüja. Asja üleandmise aeg ja koht – kui need lepingus
fikseeritud ei ole, siis kohaldatakse üldosa sätteid (§85).  Äratoomiskohustus: siis  peab müüja asja valmis panema ja teatama sellest 
ostjale, liigitunnustega asi tuleb selgelt eristada (veodokumentidega v muul 
viisil). Kui asi valmis pandud ja teatatud, kohustus on täidetud. Kättetoimetamiskohustus: müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab
ta asja üle andma ostja valdusse. Kohustus on täidetud hetkest, mil asi on antud
ostja valdusse (VÕS § 209 lg 4).  Võimaldada    sellele asjale   omand § 208 lg 3.     Alati kontrollida,
millal läheb omand üle. Ostjal on kaks põhikohustust :   asi vastu võtta   maksta selle eest tasu rahas § 213. 10


 Asja vastuvõtmine ja ülevaatamine:
Ostjal   on   kohustus   müüdud   asi   vastu   võtta.   Selleks   peab   ostja   tegema   kõik
lepingus   ette   nähtud   teod,   samuti   muud   teod,   mida   võib   temalt   mõistlikult
oodata,   et   võimaldada   müüjal   ese   üle   anda,   muu   hulgas   asja   ülevõtmine   ja
äraviimine.   Kui   ostja   ei   võta   asja   vastu,   satub   ta   vastuvõtuviivitusse,   mille
tagajärgi käsitleb VÕS § 119. Ostja on kohustatud asja üle vaatama.  Seejuures majandus- või kutsetegevuses
toimiv ostja peab ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma
(VÕS § 219 lg 1),   välja arvatud juhul, kui seda ei võimalda üleandmise – või
maksmisviis (näiteks makse dokumentide vastu – akreditiiv).  Kui asi tuli ostjani
vedada, võib ostja asja üle vaadata sihtpunktis.   Ostja   peab   müüjale   teatama   puudustest   §   220  Asja   lepingutingimustele
mittevastavusest tuleb teatada mõistliku aja jooksul ja mittevastavust tuleb   ka
piisavalt täpselt kirjeldada.   Tarbijale müügi korral peab tarbija teatama mittevastavusest 2 kuu jooksul 
pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada ja siin mingit kirjeldamist ei ole 
vaja. (§ 220 lg 1) Asi ei vasta lepingutingimustele, kui (VÕS § 217):  asjal ei ole kokkulepitud omadusi.  asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida
müüja   lepingusõlmimise   ajal   teadis   või   pidi   teadma,   kui   ostja   võis
mõistlikult tugineda müüja erilastele oskustele või teadmistele,   asja   kasutamist   takistavad   õigusakti   sätted,   mida   müüja   lepingu
sõlmimisel   teadis   või   pidi   teadma   (näiteks   avalik   –   õiguslikud
ehituspiirangud).  kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada   vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel  viisil  tarbijamüügil ei ole asi seda liiki asjadele omase kvaliteediga, mida ostja 
võis mõistlikult eeldada (n mida reklaamiti) Ostuhinna tasumine: § 213
 Üldjuhul on teistsuguse kokkuleppe puudumisel ostuhinna tasumise aeg seotud
müüja asja üleandmise kohustuse täitmisega.
  VÕS   §   213   lg   3   näeb     ette   ostja   eriõiguse   viivitada   ostuhinna   tasumisega
senikaua, kuni ta ei ole saanud võimalust asja üle vaadata, välja arvatud juhul,
kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. 
Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või
kahjustunud   pärast   asja   juhusliku   hävimise   ja   kahjustumise   riisiko   üleminekut
temale.  Müüja vastutus         § 218 Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, s.t kui asi lepingu
tingimustele   ei   vasta,   siis   müüja   vastutab   tingimustele   mittevastava   asja   üle
andmise eest. 11


Tarbijamüügi puhul ei eeldata, et  tarbija asja koheselt üle vaataks ja seetõttu on
seadusandja   andnud   pretensioonide   esitamiseks   küllalt   pika   aja.   Tarbijamüügi
puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,  mis   on   olemas   asja   ostjale   üleandmisel,   isegi   kui   juhusliku   hävimise   ja
kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.   mis ilmnevad kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.  Tarbijamüügi   puhul   eeldatakse,   et  kuue   kuu  jooksul   asja   ostjale   üleandmise
päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise
ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Sellisel juhul
peab ekspertiisi tellima müüja, sest eeldatakse müüja tegevuse õigusvastasust.  Kui   esimese   kuue   kuu   jooksul   eeldatakse   mittevastavuse   ilmnemisel   müüja
kohustuse rikkumist, siis  hilisemal mittevastavuse ilmnemisel peab esitaja ise
tõendama, et talle müüdi   mittevastav asi. Hea tava nõuab aga siiski, et
ekspertiisi telliks müüja, sest temalt eeldatakse teadmist ekspertiisi teostamise
võimaluste kohta. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu
sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (§ 218
lg 4).  §   222   Kui   asi   ei   vasta   lepingutingimustele,   võib   ostja   nõuda   müüjalt  asja parandamist või asendamist, kui:  see on võimalik     sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid
ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele
mittevastavuse olulisust  Müüja   võib   parandamise   asemel   asendada   asja   lepingutingimustele   vastava
asjaga.  Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta
nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Müüja kannab asja parandamisega või
asja   asendamisega   seotud   kulud,   eelkõige   veo-,   posti-,   töö-,   reisi-   ja
materjalikulud.  Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis,  kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub    kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast    või   ei   tee   seda   mõistliku   aja   jooksul   pärast   talle   lepingutingimustele
mittevastavusest teatamist.  3.2   KASUTUSLEPINGUD   (üüri-,   rendi-,   liisingu-,   laenu-   ja
krediidilepingud) VŌS § 271. Üürilepingu mõiste 12


Üürilepinguga  kohustub  üks  isik  (üürileandja)  andma  teisele  isikule (üürnikule)
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingus   kohustub   üürileandja   andma   kasutamiseks   üle   asja,   s.o.   füüsilise
eseme (ei pea olema ainult eluruum).  Füüsilistele isikutele on tähtis eluruumide
üürimine (oluline on üürniku kui nõrgema poole kaitse, s.t seadusest erinevalt
saab   kokku   leppida   ainult   üürnikule   soodsamalt).     Eluruumi   määramise
kriteeriumiks on alalise elamise võimalus.  Oluline on täpselt kindlaks määrata nii
üürileandja   kui   üürniku   õigused   ja   kohustused,   sest     üürilepingu   õiguslik
regulatsioon sisaldab palju dispositiivseid sätteid.   Kutse-   ja   majandustegevuses   tegutsevad   isikud   üürivad  äriruume.    Elu-   ja
äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille
üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. Üürilepingu olulised tingimused:  Üürnikule   üleantava    asja  täpne   kirjeldus  ja   seisund   asja
üleandmisel (puudused kirja). ÜA   kohustus  anda     asi   üürnikule  üle   kokkulepitud   ajaks    ja  sobivas
seisundis  (§276), kui ta seda ei tee, on Ü-l õigus lepingust taganeda § 277.
  Üürnikul kohtustus  asja kasutamisel  on hoolsus, sihipärasus, majaelanike ja
naabrite huvide arvestamine § 276 lg 2, 3, kui Ü seda rikub, siis järgneb vastutus.
Üürnik peab omal kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada
asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega § 280.
 § 278 kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik
ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne
kasutamine on takistatud, peab üürnik sellest ÜA teavitama ja ta võib nõuda
üürileandjalt: puuduse või takistuse kõrvaldamist ( § 279) ja ÜA on kohustus seda
teha.  Kas tähtajaline v tähtajatu leping.  Tähtajalist lepingut ei saa korraliselt üles öelda, ainult erakorraliselt  mõjuvatel
põhjustel, üldjuhul leping lõpeb tähtaja saabumisel. Tähtajalise lepingu korral on
võimalik üüri suurendamine, kui leping on sõlmitud vähemalt 3 aastaks ning  kui
tasu   muudetakse   mitte   tihedamalt   kui   kord   aastas   ning   üüritasu   suurenemise
summa on täpselt kindlaks määratud § 300. Tähtajatut   üürilepingut   saab   nii   korraliselt   ja   erakorraliselt   üles   öelda,   tuleb
jälgida etteteatamistähtaegu. On võimalik ka üüri perioodiline suurendamine,  ÜA
peab ette teatama 30 p ja üüri tõstmist põhjendama, näitama ära arvestuse
§  299, Üüri tõstmise arvestuses peab nähtuma, milliseid töid ja millises ulatuses tehakse
kapitaalremondi ajal, et üürnik saaks hinnata, kas üüri suurus on ülemäärane v
mitte (§ 301). Ülemääraselt suur, kui saadakse ebamõistlikku kasu  Kasutusviisi   osas   piirangute   välja   toomine,   näit   ei   tohi   tuua
koduloomi, suitseda toas jms. 13


 Tasu maksmise tingimused, tähtajad. Üürnikul  üüri   maksmise   kohustus   kokkulepitud   ajavahemike   järel   või   lepingu
lõppemisel. Kõrvalkulud peab üürnik maksma üksnes juhul, kui see on selliselt
kokku lepitud (üürnikul õigus nõuda tõendavaid dokumente). Elu ja äriruumide
üüri korral on sellisteks kõrvalkulutusteks eelkõige nende ruumide kasutamisega
seonduvad kulud, nagu vee-, elektri- või küttekulud.   Mõistlik lepingusse täpselt
kirja   panna,   mitte   üldiselt.   Üürnikul   ei   ole   kohustust   maksta   vara   säilimiseks
tehtavaid   sihtotstarbelisi   makse   (näit   remondifondi,   reservkapital)   –   nende
maksmises tuleb eelnevalt kokku leppida ja selle arvelt on ÜA üüri vähendanud. Kui üürnik viivitab üüri tasumisega, on üürileandjal õigus leping erakorraliselt
üles öelda § 316  kui: - võlgnetava üüri summa ületab  kolme kuu  eest maksmisele kuuluva
üüri summa - üürnik   on   viivituses   kolmel   üksteisele   järgneval   maksetähtpäeval
tasumisele   kuuluva   üüri,   kõrvalkulude   või   nende   olulise   osa
maksmisega - võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele
kuuluvate kõrvalkulude summa. ÜA õigus nõuda  tagatisena kuni kolme kuu üüri,  esimene osa tuleb maksta
pärast üürilepingu sõlmimist. Ta peab selle hoiustama pangas oma varast eraldi
ja vähemalt kohaliku keskmise intressiga. (see kuulub üürnikule)  Mida loetakse oluliseks rikkumiseks, millal saab lepingu erikorraliselt üles
öelda Kumbki pool võib nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu seadusjärgseid tähtaegu
ja tähtpäevasid järgimata (erakorraliselt) üles öelda olulisel mõjuval põhjusel,
mis   muudab   lepingu   täitmise   jätkamise   ülesütlemist   soovivale   poolele   kõiki
asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes mitteeeldatavaks     §
313. Vaidluse korral kohus kaalub, kas põhjus oli piisavalt mõjuv. §  314 – 319 loetletud põhjused:   Üürnik ei saa üüritud asja kasutada § 314, enne tuleb ÜA-le anda mõistlik
tähtaeg kasutamise võimaldamiseks  Üürnik  kasutab hoiatusest hoolimata asja lepinguvastaselt § 315, v rikub
kohustusi  olulisel  määral   v  tahtlikult,   v   annab   asja   õigustamatult
kolmanda isiku kasutusse.  Ette tuleb teatada 30 p (seda tähtaega ei
pea järgima, kui rikub tahtlikult)  Üürnik viivitab üüri tasumisega § 316  Eluruumi   kasutamine   on   eluohtlik   §   317   (mõlemad   nii   üürnik   kui   üürile
andja),s.t eluruum on sellises seisukorras, et see on ohtlik (olulise ohuga)
inimese tervisele  pikaajaliste (tähtajaga üle kolmekümne aasta) üürilepingute ülesütlemine,
kui järgitakse ülesütlemise tähtaegu(VŌS § 318)   üürniku pankroti korral, kui ei tagata üüri maksmist (VŌS § 319).  14


Üürileping ei lõpe ühe poole surmaga. Üürniku surma korral on tema abikaasal
või pereliikmetel ühe kuu jooksul õigus astuda lepingusse üürniku asemele § 321.
Avaldus tuleb ÜA-le esitada 1 kuu jooksul, kui esita läheb õigus üle pärijatele.  Kui vahetub üürileandja, siis on uuel omanikul ülesütlemisõigus kolme kuulist
etteteatamisaega järgides ainult juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise
(VŌS §  323). Eluruumide   ja   äriruumide   üürilepingu   ülesütlemiseks   on   vajalik  kirjalikku
taasesitamist võimaldav teade,  mis sisaldab vähemalt seaduses ettenähtud
andmeid   (  §  325),   sh.   ülesütlemise  alus  ja   lõppemise   päev.   Üürnik   peab   aru
saama, mis asjaolude tõttu leping üles öeldakse, et ta saaks hinnata – on see
seaduslik. Rendilepingu mõiste § 339  Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest
korrapärase majandamise reeglite järgi  saadava vilja. Rentnik on kohustatud
maksma selle eest tasu (renti). Erinevus üürilepingust on see, et rentnikul tekib õigus kasutamisel saadavatele
viljadele,   seda   ei   ole   vaja   eraldi   kokku   leppida.   Vili   võib   olla  loodusvili,  s.o
loodusjõul   v   inimese   kaasabil   saadav   saadus     aga  õigusvili  on   õigussuhte
tulemusena saadav tulu. 3.3 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Millise lepinguga tööd teha? Töö tegemiseks on seadusandja andnud erinevaid võimalusi:  Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma
tööd   korraldada   ning   töötulemus   kuulub   talle.  Tal   ei   teki   töösuhteid
teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud
suhted.  Selliselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele ei laiene
TLS vaid kohaldatakse VÕS-i.   Kui tekivad tööalased suhted (alluvussuhted) töötegija ja tööandja
vahel,   siis  üldjuhul   sõlmitakse  tööleping,   s.t  kahepoolne   kokkulepe,
mille alusel  üks pool TÖÖTAJA (T) teeb  teisele isikule tööandjale (TA) tööd
ja   allub   TA   juhtimisele   ja   kontrollile  ning   teine   pool   TÖÖANDJA   maksab
tehtud   töö   eest   tasu   (TLS   §   1).   Töösuhete   puhul   on   töötegijal   suurem
sotsiaalne kaitse ja neid suhteid reguleerib töölepingu seadus (TLS).  töövõtuleping,  üks   pool   (töövõtja)   kohustub   tegema   mingi   konkreetse
töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle
eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine.   Ei   ole   alluvussuhet,     töö   tegija   ise   otsustab,   kuidas   kokkulepitud   tulemuse
saavutab. Ei laiene töölepingu seadus, vaid VÕS vt  §  635.  Eraldi reguleeritakse
tarbija töövõtuleping, kus poolteks on majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik
ja tellija on tarbija. Ehitus – ei ole selleks.  15


Tellija peab töö vastu võtma § 638 ja teavitama mõistliku aja jooksul puudustest,
vt § 644 lg 1; tasu lepitakse kokku ja muutub sissenõutavaks töö valmimisel §
637. Eelarve koostamise eest tasu üldiselt ei nõuta (eelarve siduv – mittesiduv),   kui tellija  ütleb lepingu  üles  arve  ületamise tõttu,   siis  ta  ei  pea maksma  eelarvet
ületavat tasu. Töö peab vastama lepingutingimustele § 642, s.t sellele otstarbele,
milleks tellija tööd vajab, töö kasutamist ei tohi takistada ka õigusakti sätted. Töö
mittevastavuse   eest   vastutab   TV.   Kui   töö   ei   vasta   lepingutingimustele,   võib tellija nõuda töövõtjalt: • töö parandamist või • uue töö tegemist. TV     võib   parandamise   asemel   teha   lepingutingimustele   vastava   uue   töö   –
valikuõigus on jäetud töövõtjale. Muu TVL  (kui tarbijatöövõtulepingu) puhul võib
tellija   töö   lepingutingimustele     mittevastavuse   puhul   nõuda   uue   töö   tegemist
üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise
lepingurikkumisega Töövõtja loetakse lepingut oluliselt rikkunuks,  • kui   töö   parandamine     või   uue   töö   tegemine  ei   ole   võimalik  või
ebaõnnestub  • TV õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või •   ei   tee   seda   mõistliku   aja   jooksul  pärast   talle   lepingutingimustele
mittevastavusest teatamist Tellija võib lepingu igal ajal üles öelda, TV võib nõuda tasu, millest arvestatakse
maha see mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis  käsundusleping,  teenuse osutamise leping, reguleerib käsundi täitmist
või tehingu tegemist. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)
vastavalt   lepingule   osutama   teisele   isikule   (käsundiandja)   teenuseid
(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles
on   kokku   lepitud.  Võib   käsundi   täitmiseks   kasutada   kolmandate   isikute
abi, kui selles on kokku lepitud (eeldatakse, et täidab käsundi isiklikult). Ei
laiene töölepingu seadus, vaid VÕS, vt § 619 .  Käsundisaaja   kohustub   käsundi   täitma   oma   erialastele   teadmistele   või   võimetele
tuginedes (kutsestandard)  ja s.t ei saa anda talle üksikasjalikke juhiseid,   ta ei allu töökorralduse reeglitele, ei ole töötajate koosseisus.     peab teatama kõikidest käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest  16


  hoidma saladuses teatavaks saanud asjaolusid    peab andma välja selle, mis ta seoses käsunditäitmisega on saanud v
loonud v mis ta käsundi täitmiseks sai ja ei kasutanud Käsundiandja • maksab tasu kas ajavahemike järgi v pärast käsundi täitmist • hüvitab käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulutused (mida saab vajalikuks pidada) • hüvitab käsundi täitmisel tekkinud kahju • teeb käsundisaaja nõudmisel mõistliku ettemaksu Käsunduslepingu puhul – lepinguvabaduse põhimõte Ka juriidilise isiku juhtorganite liikmetele ei laiene TLS, vaid nendega sõlmitakse
juhatuse   liikme   lepingud   e   käsunduslepingud.  Otstarbekas   on   juhatuse
liikme   leping   sõlmida   kirjalikult   ja   vastastikkused   õigused   ja     kohustused
võimalikult täpselt fikseerida. Juhatuse liikme tasu suurus ja selle maksmise kord
peab   olema   määratud   nõukogu   koosoleku   otsusega   nagu   ka   kõik   ülejäänud
olulised   lepingutingimused.   Äriseadustiku   kohaselt   peab   juhatuse   liikmele
makstav   tasu   olema   vastavuses   juhatuse   liikme   ülesannete   ja   äriühingu
majandusliku olukorraga.  Seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äriühingus töölepingu 
alusel täiendavat tööd, selle kohta sõlmitakse TL ja kohaldatakse TLS.  Isikule
kehtib samaaegselt 2 lepingut ja näit: kui isik kutsutakse juhatuse liikmest tagasi,
siis see ei puuduta tema töölepingut. Riigikohus   tunnistas  põhiseadusega   vastuolus   olevaks   ja   kehtetuks
piirangud,   mis   jätavad   ilma   töötuskindlustushüvitiseta   inimesed,   kes   töise
sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks ega saa selle eest tasu. 
Kohtulahend 3-4-1-17-16 Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata
üksnes tasu eest,  eeldatakse,  et tegemist on töölepinguga ja vastupidist peab
tõendama TA (NB see kehtib ka suuliste lepingute puhul) Kuna   töölepingu   alusel   töötavale   isikule   on   seadusjärgselt   tagatud   suuremad
õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele, võib
poolte vahel tekkida vaidlus lepingu olemuse üle. Töölepingut eristatakse teistest
lepingutest   juhtumipõhiselt   konkreetse   lepingu   iseloomu   väljaselgitamise   ja
seaduses nimetatud teenuse osutamise lepingute võrdlemisega.    Tööleping                                                                                    
Töövõtuleping • esemeks töötegemine • esemeks töötulemus 17


• alluvussuhe –TA määrab aja, koha viisi   •  tulemuse (asja, teenuse)  määrab                                                                                       tellija, aga tema ei 
määra kohta,                                                                                                   aega, viisi • töötasu maksmine perioodiliselt                                        •   tasu maksmine 
kokkuleppel • riskid tööandjal                                                                      •   riskid töövõtjal • vahendid üldjuhul tööandjal                                               •   vahendid töövõtjal • leping üldjuhul määramata tähtajaga                               •   leping alati 
tähtajaline Kuivõrd TVL (käsunduslepingule) ei laiene TLS, siis ei saa kohaldada katseaega,
puhkust, ei peeta töö- ega puhkeaja arvestust. See tähendab, et tööandja võib
küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu  tegelikust
sisust  (mitte   pealkirjast)  ja   tingimustest   ja   tööandja   peab   täitma   need
kohustused,   mida   tööseadusandlus   ette   näeb   (näit.   maksma   TL   lõpetamisel
hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni).   Kandev   põhimõte     ka   TL   puhul–   pooli   kohustatakse   toimima  heas   usus
(midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) ja mõistlikult (terve mõistus)
ning   kasulikult   teisele   poolele   ja   lojaalselt.  Kui   on   seaduses   väljendid
“eelkõige, muuhulgas, sealhulgas” – siis need on seaduses lahtised loetelud. Tööõiguse   põhimõtted   on   kujunenud   töötajate   kaitsmise   vajadusest   tingituna
selliseks,   nagu   nad   tänapäeval   kehtivad.   Lähtudes   Eesti   põhiseadusest   ja   EL
direktiividest on järgmised individuaalseid töösuhteid puudutavad printsiibid:  TA  peab  tagama  kokkulepitud  töötingimused,  mis tulenevad  seadustest,
muudest õigusaktidest v kollektiivlepingust. (nõrgema poole kaitse).   See
põhimõte on väljendatud TLS § 2   -     seaduses sätestatust ei või töötaja
kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale
kalduva   kokkuleppe   võimalus   on   seaduses   selgesõnaliselt   lubatud.
Lubatud   on   vaid   töötaja   kasuks   seaduses   sätestatust  soodsamad
kokkulepped.  TA   ülesandeks   on   ka   korraldada  töötajale   ohutu   ja   tervislik   töö.
Üldvastutus   lasub   tööandjal.   Tööohutusalase   töö   korraldamisel   tuleb
lähtuda  Töötervishoiu   ja   tööohutuse   seadusest  (uus   redaktsioon
01.01.2019), selle täitmist kontrollib Tööinspektsioon.  töösuhete   stabiilsus;  eeldatakse,   et   tööleping   sõlmitakse   tähtajatult.
Tähtajalise   lepingu   sõlmimiseks   peab   olema   mõistlik   põhjus   ning   selle
ennetähtaegseks lõpetamiseks samuti  võrdse kohtlemise põhimõte, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja
soolise   võrdõiguslikkuse   seadusele  võrdse   kohtlemise   põhimõte
TLS § 3,   s.t tööst mittetulenevate  seadusvastaste  eeliste ja piirangute
kehtestamise   lubamatus.  Ebavõrdne   kohtlemine   ei   ole   –   kui   antakse
eeliseid seoses raseduse,  sünnituse,  alaealiste  eest hoolitsemise tõttu  v
näit seoses puudega 18


 tööandjate   vahetumise   korral,   lähevad   üle   töölepingud   uuele
tööandjale.  Ettevõtja   üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda
ettevõtte   ülemineku   tõttu.   (§   112)   TL   tingimusi   saab   muuta   üksnes
kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113) Kõik tööd pakkuvad isikud (füüsilised ja juriidilised) peavad  oma tööd tegevad isikud kandma töötamise registrisse, s.t ei sõltu sellest, kas tööd tehakse TL vm võlaõigusliku lepingu alusel. Registreerida tuleb hiljemalt töötamise algusest. Töötamise alguseks:  töölepingu alusel on tööle asumise kuupäev  võlaõigusliku lepingu alusel, lepingu jõustumise kuupäev 4. TÖÖLEPINGU POOLED;  SÕLMIMINE JA TÖÖTINGIMUSTEST  TEAVITAMINE 4.1   TÖÖLEPINGU   POOLED    -  siin   tuleb   lähtuda   TsÜS-s     toodud   füüsilise   ja
juriidilise  isiku mõistest.  TÖÖANDJA  (TA) -  teovõimeline füüsiline isik v õigusvõimeline juriidiline isik. TÖÖTAJA (T)       -  teovõimeline või  piiratud teovõimega füüsiline isik.  § 7   - üldpõhimõte -   TA ei tohi TL sõlmida  ega tööle lubada  alla 15-aastast v
koolikohustuslikku alaealist, v.a  erandjuhtudel.  lg 2 ALAEALIST ei tohi rakendada tööl (see kehtib kõikide alaealiste suhtes)  mis ületab alaealise kehalisi v vaimseid võimeid  ohustab alaealise kõlblust  sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid
õigel ajal märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu  takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist  ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite
tõttu (eraldi loetelu, kinnitatud VV määrusega 11.06.2009 nr 94) Täiendavad piirangud: Vt Alkoholiseadus, Tubakaseadus, Hasartmänguseadus! lg 4 - 13-14 alaealistel  või 15-16 a koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha
töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ja ei nõua suurt kehalist ega
vaimset pingutust.  Silmas tuleb pidada, et : 7-12 - aastasel  on ainult lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi v
reklaamitegevuse   alal.    13-aastase  alaealisega   töölepingu   sõlmida   järgmiste
tööde tegemiseks: 19


 põllumajandustööd;  kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;    toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;  Alaealise töölevõtmiseks on vajalik:  alaealise   tahteavaldus,   millel   on   seadusliku   esindaja   nõusolek,   ei   pea
olema kirjalik, sest lubatakse ka hilisemat heakskiitu  koolikohustusliku   alaealise   vanem   ei   tohi   anda   nõusolekut     rohkem   kui
pooleks   iga   koolivaheaja   kestusest   kuid   koolikohustuslik   alaealine   võib
töötada ka väljaspool vaheaegu. 7-14 a alaealist ei tohi tööle lubada enne 10 tööpäeva möödumist töötamise
registrisse kandmisest. Kui TA neid sätteid rikub, on tööinspektoril  õigus algatada väärteomenetlus. Töötaja isikuandmete töötlemine peab toimuma isikuandmete kaitse seaduse
kohaselt,   T-l   on   õigus   tutvuda   tema   kohta   kogutavate   andmetega   ja   nõuda
tegelikkusele mittevastavate andmete parandamist v kõrvaldamist (§ 41). Lepingueelsed läbirääkimised  § 11 – TA ei või lepingueelsetel läbirääkimistel
või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses
või   töövestlusel,   nõuda   tööle   soovijalt  andmeid,   mille   vastu   tal   puudub
õigustatud huvi, s.t    küsimusi,  mis puudutavad tööle soovija eraelu v mis ei
ole seotud sobivusega pakutavale töökohale (n pereplaneerimine, veendumused,
hobi jms) T   testimine (näiteks vaimse võimekuse ning isikuomaduste testid) on lubatud
kandidaadi nõusolekul ja tingimusel, et testi tulemusel saadavate andmete vastu
on   samuti     TA-l   õigustatud   huvi.   Õigustatud   huvi   peab   hindama   lähtuvalt
konkreetsest töösuhtest ja täidetavatest tööülesannetest, samuti tuleb arvestada
isikuandmekaitse seadusega. Ka tervise kohta andmete küsimusel tuleb lähtuda
samadest   põhimõtetest   (s.t   neid   tuleb   hinnata   sobivust   konkreetse   töö
tegemiseks) Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus
avaldada   eelläbirääkimistel   räägitu   sisu   kolmandatele   isikutele.   Ka
lepingueelsetel läbirääkimistel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõtet.  Vt ka VÕS §14 - pooled peavad:  arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega  esitama vaid tõeseid andmeid  teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on
lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, s.t  T-l kohustus
teavitada tööpakkujat asjaoludest, mida ehk küll ei küsita, kuid mille
olemasolu on konkreetse töö tegemisel tähtis 20


Töötaja isikuandmete töötlemine peab toimuma isikuandmete kaitse seaduse
kohaselt,   T-l   on   õigus   tutvuda   tema   kohta   kogutavate   andmetega   ja   nõuda
tegelikkusele mittevastavate andmete parandamist v kõrvaldamist (§ 41). 4.2 TL SÕLMIMINE JA TINGIMUSTEST TEAVITAMINE Töölepingu   sõlmimisele   kohaldatakse   TLS   §   4   lg   1   kohaselt   VÕS-s   lepingu
sõlmimise  kohta  sätestatut.  TL sõlmitakse  kirjalikult.  Kuid  TL puhul  erand   -
kirjaliku vormi mitte järgimine ei too kaasa töölepingu tühisust.
TLS-s on sätestatud, et töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu
ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (s.t 
need tingimused ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes 
teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T 
nõudmist. (TI-l õigus seda kontrollida) TA peab andmed esitama heauskselt, 
selgelt ja arusaadavalt.  TA peab arvestama, et juhul kui töölepingus kokkulepitud tingimusi ei suudeta 
tõendada (näiteks on leping sõlmitud suuliselt või on kirjalikus lepingus jäetud 
mõni kokkuleppe osa fikseerimata), kohaldatakse TLS-s sätestatud tingimusi. TL 
tingimused tuleb T-ga isiklikult läbi rääkida. Tuleb eristada lepingu sõlmimist ja kohustust teavitada töötingimustest
(§ 5 lg 1).  §   5  TL   kirjalikus   dokumendis   peavad   sisalduma  järgmised   andmed   ja
tingimused (need on miinimum) 1) poolte andmed (s.t  tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht) 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;    tööle asumise ajast tekivad T-l kõik õigused ja kohustused; 3) tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa) Ülesanded peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, tagamaks, et töötaja tööle tulles
teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse.  Ametijuhendis  on
toodud töötaja positsioon tööandja struktuuris (s.t kellele allub, kes talle
alluvad,   ka   asendamised),   nõuded   ametikohale   (haridus,   eelnev
töökogemus,   keeleoskus,   erioskused)   tööülesanded   (küllaltki   täpselt),
vastutus ja õigused 4) ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg). Praktikas märgitakse alati. 5) töö eest makstav tasu e töötasu   - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte – igasugune   töö,   mida   T   on   nõus   kokkuleppel   tegema   (täiendav
tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta
kokku lepitavas suuruses.(tunni- v kuutöötasu).   Kokkuleppe puudumisel
(kui TA ei suuda tõendada),  loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel
asjaoludel   tavaliselt   makstavat   tasu   (kohtupraktikas   seda   ka   suuliste
lepingute puhul).   Kokku tuleb leppida töötasu maksmise  kord  (kui tihti, 21


millal   ja   kuidas   T   oma   töötasu   kätte   saab),     T-le   tuleb   teatada   ka
maksudest ja maksetest.  6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab   40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Tööajakorralduslikud küsimused, sh tööaja alguse ja lõpu, määrab
tööandja tavapäraselt töökorralduse reeglites Saab kokku leppida osalise
tööaja,  s.t et T töötab vähem kui 40 h 7-päevases ajavahemikus. Tuleb
kokku   leppida   konkreetselt,   mitu   tundi   töötab   ja   millal.  Saab   kokku
leppida, et on  summeeritud tööaeg. Vt § 6 Tööaja arvestuses  NB! Euroopa Kohtu 10.09.2015 otsus C-266/14 .  TA-l ei
olnud   kontorit,   tema   töö   eripära   –   töö   ringsõitudega.   Kohus:   Tööaeg   on   iga
ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb
või täidab oma kohustusi kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja/või tavadega, siis
see on tööaeg. Alates hetkest, mil sõidab esimese kliendi juurde (sest ei saa seda
enam oma äranägemisel kasutada) kuni viimase kliendi juurest koju sõitmiseni
on   tööaeg.Tööandjal   tuleks   panna   paika   vajalikud   kontrollivahendid,   et   vältida
võimalikke töötajate kuritarvitusi 8) töö tegemise koht, eeldatakse KOV täpsusega,    aga seda on võimalik kokku   leppida   kas   laiemalt   või   kitsamalt.  Poolte   vahelise   kokkuleppe
puudumisel   loetakse   töö   tegemise   kohaks   tööandja   tegevus-,   elu-   või
asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. (vt § 20)  Töö tegemise
koht võib olla ka välismaa (sel juhul ei ole tegemist töölähetusega, NB -
töötasu) 9) puhkuse   kestus,   üldjuhul   28   kalendripäeva  Tööandjal   on   õigus kehtestada   (või   tulenevad   need   kollektiivlepingust)   ka  seadusest
mittetulenevaid   lisapuhkuseid,   samuti     määratleda   ka   tingimused,
millal lisapuhkust saab, kui palju ja mille eest (n jõulupuhkus). 10) etteteatamistähtajad  töölepingu   ülesütlemiseks,   piisab   viitest TLS-le  11) tööandja   kehtestatud   reeglid   töökorraldusele.    Tegemist   on üldiste  reeglitega  töökorraldusele,  mis  laienevad   kõigile   töötajatele   ning
milles ei lepita töötajatega eraldi kokku.
Töökorralduse   all   peetakse   silmas   eelkõige   töö   algusaega,
tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja
vahendite   kasutamise   kohustust,   tööandja   korralduste   andmise   korda,
töötajapoolset   aruandmise   korda   jne.   Need   on   reeglid,   mis   määravad
poolte   käitumise   töösuhetes   antud   konkreetses   firmas.   Töökorralduse
reeglitest   teavitamiseks   piisab,   kui   töölepingu   dokumendis   on   esitatud
viide  dokumentide   asukohale   või   allikale,   kus   dokumendid   on
kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms.  12) viide KL ( tuleb tutvustada KL-t kui see on olemas) Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud
nt   teatud   tegevusala   piires.   Võib   olla   2-poolne   TA   ja   töötajate   esindaja
vahel   või   3-poolne,   kuhu   kaastakse   ka   valitsus   (vt  Kollektiivlepingu
seadus).     Selline   laiendatud   kollektiivleping,   mis   võib   kehtida   mitme 22


asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see
peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. Kollektiivleping
peab olema registreeritud ja reeglina kehtib 1 a . Tööandjal   on   õigus   kasutada   töölepingus   lisaks   kokkulepitud   tingimustele  ka
tüüptingimusi  (VÕS  §35), tähele panna  VÕS § 42 lõige 3 näeb ette täiendava
kaitse tarbijale, tuues välja pika loetelu tüüptingimustest, mis on tühised, sest
on   teise   lepingu   poole   suhtes   ebamõistlikult   kahjustavad,   vastuolus   hea   usu
põhimõttega. (n pikem etteteatamistähtaeg) § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel  Need tuleb igal juhul kirjalikult kokku leppida: 1) seadusega   ettenähtust   lühem  katseaeg  või  katseaja   kohaldamata jätmine; § 86 -  katseaja eesmärk  - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused,
võimed   ja   isikuomadused   vastavad   tasemele,   mida   nõutakse   konkreetse   töö
tegemisel.   Katseaja kohaldamist (4 kuud) eeldatakse, s.t  et see kui katseaega ei kohaldata
v   kohaldatakse   lühemat   katseaega,   peab   see   olema   kirjalikult     kokkulepitud.
Katseaja kohaldamiseks töötaja nõusolekut ei ole vaja. Kui tähtajaline tööleping
on sõlmitud lühemaks kui 8 kuuks, ei või TLS § 86 lg 3 kohaselt katseaeg olla
pikem   kui   pool   lepingu   kestusest.  TL   tingimuste   muutmine   töösuhte   kestel   ei
õigusta üldjuhul uue katseaja kokkuleppimist. T-le   annab  katseaeg võimaluse
hinnata,   kas   talle   konkreetne   töö   sobib   või   mitte   ning   kas   ta   soovib   selles
kollektiivis töötada. Töötulemusi  (katseaja eesmärgi täitmist) hindab TA, kui need on positiivsed, siis
mingit eraldi dokumenti ei koostata.  TA saab katseaja eesmärgi mitte täitmise
tõttu   TL   üles   öelda,   seda   peab   TA  põhjendama.  Mõlemad   pooled   peavad
ülesütlemisest teavitama ette 15 kalendripäeva.  2) tähtajaline   tööleping  -   kui   leping   sõlmitakse   määratud   ajaks   siis töölepingu kestus ja põhjus. Eeldatakse,   et   TL   on   tähtajatu,    kui   leping   sõlmitakse   määratud   ajaks   siis
töölepingu kestus ja põhjus (peab olema kirjas) . Tähtajalise lepingu võib TLS
§ 9 lg 1 kohaselt sõlmida kuni viieks aastaks. Eristatakse TL pikendamist, siis võib
olla 5+5 aastat või korduvat sõlmimist sama töö tegemiseks, mitte rohkem kui 2
korda, kui lepingute vahe on väiksem kui 2 kuud. TLS §-ga 10 on  sätestatud, et
samalaadse töö tegemiseks töölepingu sõlmimisel rohkem kui kaks korda järjest
või   pikendamisel   rohkem   kui   üks   kord   viie   aasta   jooksul   loetakse   tööleping
algusest peale tähtajatuks. Töölepingu lõpptähtpäev  võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud
kindla     tulemuse   saavutamisega   (projekt   saab   valmis),   sündmusega.   Vaidluse
korral peab TA suutma seda tõendada. 23


  Tähtajalise   TL   peavad   olema   mõjuvad   põhjused,  mis   on   niivõrd   tähtsad,   et
mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks, s.t  määravaks on
töö iseloom. Näiteks:  konkreetse töö tegemiseks (n projekti juht)  asendamiseks  tööde mahu ajutine suurenemise korral  hooajatöö tegemiseks Mõjuva   põhjusena   tähtajaliste   töölepingute   sõlmimiseks  ei   saa  käsitleda
tööandja enda  töö korraldamise  seonduvat. (näit  hoone rendilepingu sõlmimine
või tegevuslubade hankimine).
Tähtajaline   tööleping   võib   tuleneda   ka   eriseadustest   n   kõrgkooli   rektor,
teadustöötaja, õppejõud.
Töötaja   kaitse   on   tagatud   läbi   selle,   et   vaidluse   korral   peab   mõjuvat   põhjust
tõendama   TA.   Kui   tööandja   ei   suuda   tõendada   piisavat   põhjust   tähtajalise
töölepingu sõlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tähtajatult sõlmituks.
Mõlemad   pooled   peavad   arvestama   sellega,  et   ennetähtaegseks  lepingu
ülesütlemiseks   peavad   olema  mõjuvad  põhjused.   TA   peab   arvestama,   et   kui
soovib   TL   üles   ütelda   majanduslikel   põhjustel   (koondamine)   peab   maksma
töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus
saada lepingu tähtaja saabumiseni. (T n.ö välja ostma).   Hüvitist ei maksta, kui
tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. 3) saladuse  hoidmise  kohustus   (§  22).   TA   peab  määratlema  (kirjalikult) teabe, mida tuleb saladuses hoida ja omalt poolt tegema kõik vajaliku, et
seda infot saab saladuses hoida. Mõlemal poolel peab olema teada, mida
selle all mõeldakse. Saladuse hoidmise kohustuse võib säilida ka pärast
töölt   lahkumist   ja   eritasu   selle   eest   ei   ole   vaja   maksta.   Kohustuse
rikkumise   eest   võib   kokku   leppida   leppetrahvi,   mis   ei   välista   kahju
hüvitamise nõuet. Olulise rikkumise korral on võimalik TL üles öelda. 4) konkurentsipiirangu   kokkulepe   (vt   §   23,24).    Selline   piirang   tuleb kokku leppida ja see on õigustatud vaid juhul kui: - see on vajalik  TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks - töötaja   töösuhtes   omandatud   teadmised   võivad   TA   oluliselt
kahjustada - piirang on mõistlikult ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt piiritletud - töötaja saab selle sisust aru, s.t mis talle keelatud on Kui   see   piirang   on   töötamise   ajal,   siis  selle   eest  lisatasu   maksma   ei   pea.   Kui
selline piirang on ka pärast töösuhte lõppu, siis peab see olema:  - kirjalik - selle   eest   makstakse   igakuist   mõistlikku   hüvitust   pärast   töösuhte
lõppemist - kehtib maksimaalselt  1 aasta pärast töösuhte lõppu Kokkuleppe täitmist eeldatakse ja vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal. 24


Riigikohus: Kuna konkurentsikeeld on töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku
piiramine,   peab   selle   eest   makstava   eritasu   suurus   olema   õiglane   ja
kompenseerima   töökohavaliku   piirangut,   mistõttu   tuleb   hüvitise   suuruse
määramisel arvesse võtta konkurentsipiirangu mõju töötaja sissetulekule § 25 - seda piirangut saavad mõlemad pooled üles ütelda. TA teatab 30 k-p ette
ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA-
poolse rikkumise tõttu üles öelnud. Pooled   võivad   kokku   leppida     ka   selle   kohustuse   rikkumise   eest  leppetrahvi
kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud.
Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Lisaks tagab töötaja
kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure
leppetrahvi   vähendamist   (VÕS   §   162   lõige   1).   Töötaja   kaotab   õiguse   nõuda
vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud. 5) kaugtöö   tegemine,  see   on   töö  mida   tavapäraselt   tehakse   tööandja ettevõttes,   kuid   mida   töötaja   teeb   väljaspool   töö   tegemise   kohta,   sh
töötaja elukohas. Selline töö on kokkuleppe küsimus, s.t seda kokkulepet saab üles öelda. Sellele T-
le tuleb tagada kõik samad õigused, mis teistelegi. Lepingus tuleb täpsustada ka
korralduslikud  küsimused   (tööaeg,   korralduste   andmine  jms)   Kui   kaugtöö   toob
töötajale kaasa ka teatud kulusid, tuleb kokku leppida nende hüvitamise kord:
töö tegemisel tekkivad kulud peavad jääma tööandja kanda ning töötasu arvel
neid TLS § 40 lg 2 kohaselt hüvitada ei ole lubatud (n töötaja arvuti kasutamine),
kuid hüvitatakse   ainult töötamisega  seotud  kulud..  Kaugtöötajale   tuleb tagada
õigus   ja   kohustus   osa   võtta   tööalastest   koolitustest   võrdväärselt   teiste
töötajatega. 6) renditöö tegemine.             Renditöö  on TLS § 6 lg 5 kohaselt töö, mida töötaja   teeb,   alludes   ajutiselt   kolmanda   isiku   (kasutajaettevõtte)
juhtimisele ja kontrollile. Tegemist on tööjõu vahendamisega ning töötaja
ei täida sel juhul töökohustusi oma tööandja juures. 7) summeeritud tööaeg Summeeritud tööaja korral jaguneb  tööaeg  arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt
ning   tööandja   teatab   töötajale  tööajakava  teatavaks   tegemise   tingimused.
Summeeritud tööaja järele tekib vajadus siis, kui töö iseloom ei võimalda kokku
leppida igapäevases tööaja pikkuses ja tööpäevades. Tööajakava tuleb töötajale
teatada   ette   piisavalt   pikalt,   lähtudes  heausksuse   põhimõttest   –   töötajal   peab
olema   võimalik   korraldada   oma   töö-   ja   pereelu.   TLS   §   43   lg   3   kohaselt
arvestatakse   summeeritud   tööaja   kasutamisel   töötaja   kokkulepitud   tööaega
seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Töölepingus tuleks
ära   näidata   arvestusperioodi   pikkus   (üldjuhul   4   kuud),   kes   ja   millal   ajakava
teatavaks teeb. 8)  töö tegemisel tekkivate kulutuste hüvitamine 25


9) kui välislähetus  kestab kauem kui 1 kuu tuleb veel täiendavalt kokku leppida - välisriigis töötamise kestus - töötasu maksmise vääring - välisriigis viibimisega seotud hüved - töötaja välisriiki suundumise ja tagasipöördumise tingimused Kui neid andmeid töötajale kirjalikult teatatud ei ole, eeldatakse et kokkuleppeid
ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. 5 . TÖÖLEPINGU MUUTMINE JA TÜHISTAMINE §   12   Töölepingu   muutmine    –   on   TL-s   esialgselt     kokkulepitud   tingimustes muudatuste tegemine. Üldjuhul toimub see poolte kokkuleppel. TL muudatused tuleb   vormistada   kirjalikult   ja   esitatakse   T-le   1   kuu   jooksul.  Kui   TA   ei   esita andmeid, on T-l õigus nõuda - kokkuleppele vastavaid töötingimusi - andmete kooskõlla viimist vastavalt kokkulepitule - keelduda töö tegemisest valesti esitatud andmete järgi - öelda leping üles ja nõuda hüvituseks 3 kuu keskmist töötasu §   18   terviseseisundile   sobivat   tööd   saavad   nõuda  rasedad  v   kellel   on
õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. T peab esitama arstitõendi, milles nähtuvad
tervise tõttu töötamise piirangud. Kui TA-l on võimalus pakkuda tervislikule seisundile vastavat tööd v on võimalik
kergendada   töötingimusi,   siis  maksab   haigekassa   kindlustatud   isikule   hüvitist
niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga
jagatuna   selle   ajavahemiku   kalendripäevadega   on   võrdne   kindlustatud   isiku
kalendripäeva keskmise tuluga.   Kui ei ole võimalik töötajat ajutiselt üle viia või
töötingimusi   kergendada,   siis   töötaja   jääb   koju   ja   talle   makstakse   ajutise
töövõimetuse hüvitust (70% keskmisest töötasust).  § 13. Töölepingu tühistamine  (1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes 
andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal
puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles 
tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse. (2) Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala 
jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed 26


(1) Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda 
lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. (2) Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks saadud töö-
ja isikukaitsevahendid. (3) Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu 
määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust osa, mida 
tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 6. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED § 15. Töötaja kohustused (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja 
eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; See on oluline tingimus, mis on T-le kirjalikult teatavaks tehtud ja nende täitmist 
eeldatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Mis ületab kokkulepitud
tööd ning ei tulene töö iseloomust, see eeldab kokkulepet ning selle ees tuleb 
maksta tasu. 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või 
kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; Siin on määravaks töö iseloom, sest paljudel juhtudel on tulemuse saavutamiseks
vajalik koostöö ja kui koostöö puudub võib tulemuse saavutamine muutuda 
võimatuks v tekib tööandjale kahju tekkimise oht. 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning 
võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8)tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest 
asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 27


Tööandja peab oma soovist töötajat teavitama ja õigustatud huvi puhul tuleb 
jälgida mõistlikkuse põhimõtet, tuleb arvesse võtta ka tegevus- või kutseala 
tavasid ja praktikat 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide 
või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja 
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Seadus kohustab haigusest 
teavitama esimesel võimalusel, st siis, kui töötaja tervis lubab ja võimalus tekib.  
(Täpsema korra võiks TA täpsustada töökorralduse reeglites). Töötaja ei pea 
informeerima tööandjat oma terviserikke põhjustest või diagnoosist. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on põhikohustused, mille oluline rikkumine võib olla TA jaoks töölepingu 
ülesütlemise aluseks. § 16. Töötaja hoolsuse määr Oma   kohustusi   peab   töötaja   täitma   TLS   §   16   lg   1   kohaselt   lojaalselt,   oma
teadmiste   ja   oskuste   kohaselt   TA     kasu   silmas   pidades   ning   töö   iseloomust
tuleneva vajaliku hoolsusega. Lojaalsuskohustus – heas usus käitumise kohustus VÕS-s. Hoolsuse määr – selleks, et hinnata, kuidas töötaja oma kohustustega hakkama
saab või kui tõsiselt ta oma kohustustesse suhtub. Eriti oluline TL erakorralise
ülesütlemise   õiguse   kindlaks   tegemisel,   kahju   hüvitamise   nõudmisel.
Arvestatakse   alati   konkreetset   töösuhet,   tavalisi   riske,   väljaõpet,   ametialaseid
teadmisi, T võimeid ja omadusi, mida TA pidi teadma v võis teada. § 17 Tööandja korralduse sisu  T peab täitma TA  korraldusi,   mis on seotud TL –s ettenähtud tööülesannetega   ei ole vastuolus seaduse ega kollektiivlepinguga  arvestavad mõistlikult töötaja huve ja õigusi (s.t võtavad arvesse hea usu
ning mõistlikkuse põhimõtet) Juhul kui eespool nimetatud kriteeriumid pole täidetud, on tööandja poolt antud
korraldus tühine. Korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga,  on kehtiv kui see
tulenes HÄDAVAJADUSEST. Hädavajadus on vääramatu jõu tagajärjel TA varale
v muule hüvele tekkida võiv kahju v kahju tekkimise oht. See on selline olukord,
mida TA  ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda
vältida (VÕS §103). Kuna   hädavajadus   on   suhteline   mõiste,   on   siinjuures   oluline   võtta     arvesse
töötaja   huvisid,   õigusi   ning   hea   usu   ja   mõistlikkuse   printsiipi   ehk   võrrelda 28


tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ning töötaja   õigusi. Kui T täidab
sel perioodil mingeid ülesandeid, siis tuleb talle maksta tasu.  Renditöösuhtes
annab töötajale suhte eripärast tulenevalt lisaks tema tööandjale korraldusi ka
kasutajaettevõtja (TLS § 17 lõige 5). Korralduste andmisel peab kasutajaettevõtja
järgima samu nõudeid nagu TA. § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS-s ei ole TL peatumise mõistet, sest VÕS ei näe sellist mõistet ette, töötamise 
registris kasutatakse mõistet „peatumine“. § 28. Tööandja kohustused ( 1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid 
korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja 
ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma 
koolituse ajal keskmist töötasu; Siin on oluline, et see on ettevõtte huvidest lähtuv vajalik koolitus (ilma selleta 
tööd teha ei saa), näiteks kui võetakse kasutusele uus tehnika. Seda otsustab TA. 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, 
tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 29


8)tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes 
kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; TA peab olema veendunud, et T on tutvunud kollektiivlepingu tingimustega. 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele 
vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida 
tähtajatu tööleping; 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja 
oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks 
on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat 
vabadest töökohtadest teavitanud;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning 
osalise tööajaga Kõigil töötajatel on õigus teada, kas samas ettevõttes on 
võimalik töötada ka osalise tööajaga ning kõigil osalise tööajaga töötajatel on 
õigus teada, kas ettevõttes on vabanenud mõni täistööajaga koht. Teavitamiskohustus ei tähenda tööandja kohustust pakkuda töötajale töökohta. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei
riku töötaja põhiõigusi Nende kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla töölepingu töötajapoolse 
erakorralise ülesütlemise põhjuseks. 7. TÖÖTASUSTAMINE TA maksab töö eest tasu, s. o üks TA põhikohustusi. Töö tasustamise põhimõtted:  võrdse   töö   eest   tuleb   maksta   võrdset   tasu,   s.t.   on   keelatud
kehtestada   eri   soost   töötajatele   sama   töö   eest   erinevaid
töötasustamise tingimusi;  töötasu  maksmisel on TA kohustatud T soovil talle andma andmeid
temale   arvutatud   ja   maksmisele   kuuluva   töötasu   kohta,   liikide
kaupa; § 28 lg 12   TA on kohustatud pidama väga täpset töötasu
arvestust, s.t kõik töötasu osad peavad olema selgelt piiritletud;  kui tööandja viivitab töötasu   maksmisega on töötajal õigus nõuda
viivist (vastavalt VÕS-ile üldine intressimäär); Kui palgapäev langeb
puhkepäevale, siis tuleb töötasu maksta eelneval tööpäeval. (§ 33 lg
1 ja 2);  töötasu tuleb üle kanda T pangakontole, sularahas vaid juhul, kui T
selgelt sellist soovi väljendab;  töötasu   saladuse   põhimõte,   s.t   tööandjal   ei   ole   õigust   töötaja
nõusolekuta   avaldada   andmeid   konkreetse   töötaja   töötasu     kohta
v.a. kui seda nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus,
Maksuamet,   Riigikontroll,   Tööinspektsioon.   See   ei   kehti   ka
Korruptsioonivastases seaduses   § 4 loetletud isikute kohta (nende
töötasu avalikustamise korra kehtestab rahandusminister); 30


 töötasu     on   puutumatu,   s.t   tööandja   võib   töötaja   nõusolekuta
töötasust   teostada   tasaarvestamisi     ainult   seaduses   ettenähtud
juhtudel. ALAMMÄÄR   -     kehtestatud   kindlale   ajaühikule   vastav   töötasu     suurus,   millest
madalamat ei saa kokku leppida täistööajaga töötamisel. Kuutöötasu alammäära
saamine on tagatud töötajale ka juhul, kui kuu tööajanorm (töötundide arv kuus)
ei   võimaldaks   tunnitasumäära   alusel   kuutöötasumäära   välja   teenida.   Töötasu
alammäära kehtestab VV. KESKMINE   TÖÖTASU   on   teatud   aja   jooksul   teenitud   töötasu     kogusummast arvutatav  tasu mingi ajaühiku kohta.   Selle arvutamise kord on sätestatud VV määrusega 11.06.09 nr 91 (vt määrust). Üldine   põhimõte   –   võetakse   arvesse  arvutamise   vajaduse   tekke   kuule
eelnenud   kuuel   kalendrikuul  teenitud      töötasu,   mis   on   muutunud   T-le sissenõutavaks.      Töötasu   hulka  arvatakse     lisaks   igakuisele   töötasule   kõiki
lisatasud   täiendavate   tööülesannete   eest,   ületundide   eest,   öötöö   eest,
majandustulemustelt makstavat tasu ning tehingutelt makstavat tasu.  Ei võeta arvesse summasid, mida ei käsitleta töötasuna, nt: puhkusetasu,
toetusi,   ravikindlustushüvitist,   töötaja   juubeli   või   tööjuubeli   puhul   makstavat
preemiat vms.  Keskmist tööpäevatasu on vaja arvutada:  koolituse ajal:  töö mitte andmisel § 35  töötamise takistuse korral § 38  TL lõpetamise hüvitused  Töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel § 109 lg 1ja 2 Kui sündmus on kalendripäevades, siis sel juhul tuleb arvutada kalendripäevatasu
n puhkus, haiguspäevad jms Koolituskulude   hüvitamine   §   34  (saab   kokku   leppida   nii   tähtajalise   kui määramata ajaga lepingu puhul)  kirjalik kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud  siduvusaeg maksimaalselt 3 aastat, ei saa olla ebamõistlikult pikk   TA teeb T koolitamiseks lisakulutusi võrreldes mõistlikke kulutustega  T töötab Ta juures kokkulepitud aja, s.o  siduvusaja T   peab   hüvitama  ennetähtaegsel  lepingu   ülesütlemisel   TA   tehtud   lisakulud proportsionaalselt   siduvusaja   lõpuni,   v.a.   juhul   kui   TA   on   oluliselt   lepingut rikkunud. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt   makstud   makse.   Koolituskulude   hüvitamise   kokkulepet   ei   saa sõlmida alaealisega. Koolituskulude täpsemat määratlust TLS ei sisalda ning see jääb poolte kokkuleppeks 31


§ 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel TA peab maksma keskmist töötasu (§36)   juhul kui T on töövõimeline ja valmis
töö tegemiseks kuid  TA ei ole andnud tööd  ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut  TA on viivitanud töö vastuvõtmisega Vaidluse korral - Tööandja peab suutma tõendada, et just sellele konkreetsele 
töötajale oli tööd anda (Riigikohus 3-2-1-117-11) § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete 
täitmisel Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab hädavajaduse korral muid ülesandeid,   s.t   mitte   neid,   mis   tulenevad   lepingust     või   esindab   töötajaid. Töötajate esindajale  tuleb oma ülesannete täitmiseks TA-l anda aega ja maksta sellel ajal töötasu. § 37 Töötasu ajutine vähendamine töö mitte andmise korral TA saab vähendada ajutiselt töötasu  kui TA ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest   kokkulepitud   mahus   tööd   anda.   Töömahu   vähenemine   peab olema   ettenägematu,   s.t   see   ei   saa   olla   sõltuv   TA   majanduslikest asjaoludest;    seda saab teha 12-kuulises ajavahemikus 3 kuuks;  töötasu   vähendamisel   on   töötajal   õigus   keelduda   töö   tegemisest   tasu alandamisega võrdses ulatuses   töötasu võib alandada kuni alammäära tasemini;    enne töötasu alandamist tuleb T-le pakkuda teist tööd;  T võib erakorraliselt lepingu üles öelda (teatades ette 5 tööpäeva)  ja talle makstakse hüvitist nagu koondamise korral   peab teatama töötajatele 14 kalendripäeva  ette  peab olema töötajate usaldusisiku arvamus (7 päeva aega) Seoses koroona kriisiga – maksis Töötukassa hüvitist töötajale, kelle tööandja tegevus on
erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Seejuures ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta antud kuudega (aprill, mai, juuni)  võrreldes vähemalt 50% ja on alandatud T töötasu 30% v alammäärani. § 38 Töötasu maksmine töötamise takistuse korral 32


T põhikohustus – teha töö, kui T tööd ei tee, siis ei ole kohustust ka tasu maksta.
Kuid kui töö tegemise takistus tuleneb töötaja  isikust  (pole tekitatud tahtlikult)
või kui töötajalt ei saa töötegemist oodata muul tema isikust mittetulenevatel
põhjustel,   siis   TA   peab   maksma  keskmist   töötasu.     §   42   Töötajal   on   õigus
selleks nõuda vaba aega (n arsti juures, ametiasutuses  käimine).  Oluline antud
sätte puhul on mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kui
töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on
õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Vt ka teisi seadusi n Usaldusisiku seadus, Tööohutus – ja tervishoiu seadus. § 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete 
tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu 
või töötasu ettemakse. § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus Töötaja   võib   nõuda   tööülesannete   täitmisel   kantud   kulude   hüvitamist  Kulud
peavad olema mõistlikud, s.t need on vajalikud tööülesannete täitmiseks, ilma
selleta ei saa tööülesandeid täita v kannatataks nende kvaliteet. Peamiselt on need kulutused seotud lähetusega. Töölähetus (§ 21) - TA võib T lähetada väljapoole TL-s ettenähtud töötegemise kohta 30 järjestikkuseks kalendripäevaks. Kauemaks saab saata kokkuleppel ja võib lähetust ka kokkuleppel pikendada. Lähetusse saatmine on TA ühepoolne korraldus ja T-le kohustuslik. Rasedat ja isikut, kes kasvatab alla 3-aastast last v puudega last,  üksnes T nõusolekul ja alaealist vanema eelneval nõusolekul. Lähetus võib olla kas riigisisene või välislähetus ja kas ühe – v mitmepäevane. T-l on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist (kuludokumentide alusel):   sõidukulud  majutuskulud sidekulud jms kulud  välislähetuse korral ka päevaraha. Alammäär 22,37 ja kuni 50 eurot päev
(max 15 päeva, edasi 32 eurot päev) Päevaraha võib vähendada kuni 70%, kui lähetuses toimub tasuta toitlustamine. Töölähetuskulude katteks on T-l õigus nõuda ettemaksu. (mõistliku aja jooksul) ja
T-l on õigus keelduda töölähetusse minemisest,   kui TA seda ei tee. Hüvitamiseks
peab   olema   tööandja  kirjalikult   väljendatud   otsus,   milles   on   mh   näidatud
töölähetuse   sihtkoht,   kestus   ja   ülesanne   ning   hüvitavate   lähetuskulude   ja
välislähetuse päevaraha määrad.  Tööandja peaks olema töökorralduse reeglites
fikseerinud,   millised   dokumendid   (näiteks   aruande)   peab   töötaja   lähetusest
naasmisel esitama ja millise aja jooksul.  33


  Oluline on, et töötaja oleks  lähetatud  tööülesandeid täitma välisriiki, mitte et
tema  töötegemise koht  ongi konkreetne välisriik (vt ka Riigikohtu 9.02.2011
lahend  3-3-1-86-10). Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud   töötajal   on   alati   konkreetne   vastuvõtja   ehk   teenusesaaja, kontserni kuuluv   ema-   või   tütarettevõte   või   renditöö   puhul   kasutajaettevõte.   Seega   on lähetatud   töötajal   vastuvõtvas   riigis   olemas   tema   tööd   või   töökeskkonda korraldav   ettevõte.   Eesti   mõistes   töölähetusse   minnes,   näiteks   messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas. LÄHETATUD   TÖÖTAJA   -  Eestisse   lähetatud   töötajate   kohta   tuleb   teade Tööinspektsioonile tööle asumise kohta saata elektrooniliselt juba enne faktilist töötamise alustamist.  Töölähetusega seotud rahad ei ole töötasu vaid neid makstakse lisaks töötasule. Töölähetuskulude hüvitamine vt VV määrus 25.06.2009 nr 110 8. TÖÖ ja PUHKEAEG TÖÖAEG on aeg, mil töötaja  on kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud  TL,
ametijuhendiga  allub TA juhtimisele ja kontrollile  see   aeg   on   kindlaks   määratud   kas   seadusega,   TL-ga   või   tuleneb
töökorralduse reeglitest Täistööaeg ( § 43) -  töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T
ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses . Lühendatud täistööaeg:   a) alaealised,   sõltuvalt   vanusest   ja   sellest,   kas   on  koolikohustuslik   v mitte: • 7-12   ja   koolikohustuslikud   alaealised   tohivad  kooliajal  töötada   2   tundi
päevas ja 12 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel Koolivaheajal: • 7-12   võib   töötada     3   tundi   päevas   ja   15   tundi   7-päevase   ajavahemiku
jooksul; • 13-14   v   vanem   koolikohustuslik   7   tundi   päevas   ja   35   tundi   7-päevase
ajavahemiku jooksul Koolikohustuse täitnud alaealised võivad töötada täistööajaga, s.o 8 tundi päevas
ja 40 tundi nädalas ning nad võivad tööd teha kuni kella 22-ni b) õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel - kuni 7 t päevas 35 tundi 7-päevases ajavahemikus (eraldi VV määrus) 34


Osaline  tööaeg,  antud   TA   juures   kehtestatud   normist   lühem   tööaeg,   s.o.
kokkuleppe küsimus. Summeeritud tööaeg – kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas
ajaühiku kohta v töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. T töötab ühel
nädalal rohkem tunde (päevi) ja teisel vähem, oluline et arvestusperioodi lõpuks
ei   ületaks   kokkulepitud   tööaega.     Üldine   arvestusperiood   4   kuud,   saab   kokku
leppida ka soodsama korra. KL-ga  on võimalik pikendada arvestusperioodi kuni
12   kuuni   tervishoiu-,   hoolekande-põllumajandus-   ja   turismitöötajatel,   s.t   ilma
kollektiivlepinguta seda teha ei saa. ÖÖTÖÖ (§ 45)  kella 22.00-6.00 On keelatud rakendada alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat.
Töötasu koefitsient 1.25, võidakse kokku leppida, et hüvitatakse vaba ajaga.  Öötöötaja on iga töötaja, kes töötab öö ajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest
tööajast   v   vähemalt   1/3   oma   iga-aastasest   tööajast.   Öötöötaja   tööaeg   ei   tohi
üldjuhul   ületada 8- tundi päevas seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Erandid
sellest saab  teha TL-s v KL-s, kuid see erand ei tohi kahjustada T tervist ega
ohutust   (n   kui   on   katkestamatu   tööprotsess,   hooldus-   ja   raviasutustes,
sadamates, lennuväljadel jms). 
Kui öötöötaja tervist mõjutab  töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi
ta töötada üldse rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Sellisel juhul
on   tegemist   absoluutse   piiranguga   ning   rolli   ei   mängi,   kas   konkreetse   nädala
vahetused langevad töötajal päevasele või öisele ajale.
ÜLETUNNITÖÖ   (§   44),   s.o.   töö   üle   kokkulepitud   tööaja,   üldjuhul   lubatud   ainult
poolte   kokkuleppel.  Summeeritud   tööaja   korral   tehakse   see   kindlaks
arvestusperioodi lõpuks. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt  hea usu põhimõttele, kui
selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja  kui töö tegemata
jätmisel on  reaalne oht kahju  tekkimiseks,   s.t selle tegemist ei saa edasi
lükata ja see tuleb ära teha  viivitamatult.   Näiteks   kui on vääramatu jõud ja
tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid).
Hea usu põhimõte on ka põhjuseks, miks TLS alusel ei ole ületunnitööle keelatud
enam rakendada rasedat, töötajat, kellel on see keelatud arsti otsusega ning ei
ole   vaja   kokkulepet   alla   12-aastast   last   kasvatava   töötaja   puhuks,     vaid   on
keelatud ainult  alaealistele. Hea usu põhimõte tähendab huvide kaalumist.  Ületunnitööd   –   ei   saa   kokku   leppida   ka   töötajaga,   kes   puutub   töökeskkonnas
kokku ohuteguritega ja kellel on  selle tõttu lühendatud tööaeg. Ületunnitöö   piirnormid   -   nädalas   keskmiselt   kogu   tööaeg   48   t,     4-kuulises
arvestusperioodis.
Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega
52 tundi 7 päevases ajavahemikus.  (4-kuulises  arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda 35


TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid
esindavale   organisatsioonile.   Sellisest   nõusolekust   võib   T   loobuda,   teatades   2
nädalat ette ja TI on õigus selline ü-tunnitöö keelata kui TA ei täida tööohutuse ja
tervishoiu nõudeid. Ü/tunnitöö kompenseeritakse a) kas antakse vaba aeg samas mahus
b) makstakse 1,5 kordset tasu (see peab olema eraldi kokkulepitud)
Kuivõrd   vaba   aja   andmise   eesmärgiks   on   kompenseerida   ületunnitööd   tehes
kaduma läinud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu
pärast   perioodi   lõppu,   millal   ületunnid   tekkisid.   Ületunnitöö   hüvitamisel   vaba
ajaga   ei   saa   nimetatud   vaba   aeg   langeda   töötaja   tavapärasele   puhkeajale.
Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning
tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. VALVEAEG (§ 48) T-l   on   kokkulepe   TA-ga,   et   on   kättesaadav   ettenägematute   tööülesannete
täitmiseks väljaspool tööaega. Selle eest makstakse tasu, sõltumata sellest kas T
välja   kutsutakse   või   mitte   ja   see   ei   või   olla   väiksem   kui   1/10   kokkulepitud
töötasust. Neid tunde ei arvata tööaja hulka.  Peab olema tagatud igapäevase ja
iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus. Kui valves olev töötaja kutsutakse
tööle, siis tööülesannete täitmisele kulunud aeg loetakse tööajaks. PUHKEAEG  töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest  töötaja võib seda kasutada oma äranägemisel Tööpäevasisesed puhkeajad  vaheaeg   puhkamiseks   ja   einetamiseks.  Pikema   kui   6-tunnise
töötamise   korral   peab   olema     see   katkematult   vähemalt   30-min.
Seda   ei   arvata   tööaja   hulka.    Alaealise   töötajal   pikema   kui   4,5   t
töötamise korral.    Kui  töötaja   ei  saa   seoses  töö  iseloomuga   konkreetset  vaheaega,
peab   tööandja   võimaldama   tal   puhata   ja   einestada   tööajal   ning
sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka.  muud tööpäevasisesed vaheajad, kehtestab TA või nähakse ette KL-
s, lähevad tööaja hulka Igapäevane puhkeaeg § 51 TLS   §   51   mõttes,   mis   peab  24-tunnise  ajavahemiku   jooksul   kestma   järjest
vähemalt  11   tundi.      Järelikult   saab   töötaja     täistööajaga   töötades   teha
kokkuleppel   tööandjaga  maksimaalselt   viis   tundi   ületunnitööd  ning
summeeritud   tööaja   korral   ei   või   tööaeg   koos   ületundidega  olla  pikem  kui   13
tundi. Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab 
tööandja talle TLS § 51 lg 5 kohaselt andma vahetult pärast tööpäeva lõppu  36


täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga ning seda 
tööd rahas hüvitada ei ole lubatud. Iganädalane puheaeg § 52 - seitsmepäevase  ajavahemiku jooksul  vähemalt 48 tundi järjest  (üldjuhul laupäev,   pühapäev).   Kui   ettevõte   nendel   päevadel   töötab,     nähakse
puhkepäevad   ette   vahetusgraafikutega,   kuid   need   peavad   olema
järjestikkused päevad.  Summeeritud  tööajaarvestuse   korral  seitsmepäevase  ajavahemiku   jooksul
vähemalt 36 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puhkepäevadel tööle rakendamine poolte kokku leppel   (v.a vääramatu jõud) ja
rakendamisel  ja kompenseerimisel samad põhimõtted, mis ületunnitöö puhul.   Riigipühad ja rahvuspüha nendel päevadel töötavad  elanikkonna teenindamisega seotud ettevõtted  ettevõtte, kus on katkestamatu tööprotsess  kui on tootmishädavajadus Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale  eelnevat  tööpäeva
lühendatakse 3 tunni võrra. Teistel riigipüha eelsetel päevadel otsustab tööaja
lühendamise TA. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on
graafikujärgne või graafikuväline. 2-kordset tasu makstakse kõigi nende tundide
eest, mis langevad riigipühale.   Lisatasud öötöö, ületundide eest – arvutatakse aga põhitunnitasust. § 47. Tööaja korraldus Tööaja korraldus on  tööaja kindlaks määramine, s.t algus, lõpp, vaheajad. TA-l on
võimalik   tööaja   korraldust   ühepoolselt   muuta,   kui   muutmine   on   ajendatud
ettevõtte vajadusest, on mõistlik  ning muudatus ei ole oluline. Olulisus tuleb
välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi, kui on tegu olulise muudatusega, tuleb
tööandjal uue tööajakorralduse kehtestamiseks pidada läbirääkimisi ning sõlmida
kokkulepe. Tööaja arvestuse pidamisel tuleb vastavalt tööandja juures kehtestatud korrale,
kas   elektrooniliselt   või   paberkandjale   märkida   igal   tööpäeval   töötatud   tundide
arv.  Arvestust tuleb pidada ka kaugtöö puhul (kui pikk on tööaeg ja kuidas seda
arvestatakse).  9. PUHKUSED Puhkused on puhkeaja liigiks ja me võime eristada - põhipuhkused - perepuhkused - tasustamata puhkused. 37


Täiesti eraldi liik on õppepuhkused ja nende andmist reguleerib Täiskasvanute 
koolituse seadus. Põhipuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:   puhkust antakse kalendriaasta eest, selle aasta hulka ei arvestata 
lapsehoolduspuhkuse ega tasustamata puhkuse aega;  tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest 
põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta 
on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud;  puhkust antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi;  puhkuse   andmine   ja   kasutamine   on   kohustuslik     ja   üldreeglina   antakse
puhkust katkestamatult;  üldjuhul määrab puhkuse kasutamise aja tööandja;  põhipuhkuse   nõue   aegub   ühe   aasta   jooksul   arvates   selle   kalendriaasta
lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkust antakse  ajakava  alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja
mis tehakse töötajatele teatavaks I kvartali jooksul.  (§ 69)  Ajakava peab olema
täpne,   märkides   ära   iga   töötaja   puhkuse   alguse   ja   lõpu   kuupäeva.   Ajakava
koostamisel   lähtub   firma   töökorraldusest   ja   võimalus   korral   arvestab   töötaja
soove.   Kui   ajakava   ei  ole   õigeaegselt  töötajale   teatavaks   tehtud,   on   tal   õigus
esitada avaldus 14 päeva ette ja kasutada puhkust. TA on kohustatud arvestama ja andma puhkuse neile sobival ajal (§ 69 lg 7):   naisele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust   või vahetult enne ja pärast
rasedus-ja sünnituspuhkust  mehele   vahetult   pärast   lapsehoolduspuhkust   või   naise   rasedus-ja
sünnituspuhkuse ajal  vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last  lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last  koolikohustuslikule alaealisele -koolivaheajal Kokkuleppel   töötajaga   võib   puhkust   anda   ka   osade   kaupa,   kusjuures   ühe
katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus
keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava
saab muuta vaid kokkuleppel.
Puhkust   katkestada   saab   TA   ainult  hädavajaduse   korral  ja     tööandjal   on
kohustus   hüvitada   töötajale   puhkuse   katkestamisest   või   edasilükkamisest
tulenevad kulud. Kasutamata   puhkuse osa antakse vahetult pärast asjaolu ära
langemist. Poolte kokkuleppel – muul ajal. T-l   on   õigus   puhkus   katkestada,   edasi   lükata   või   ennetähtaegselt   lõpetada   T
isikust tulenevatel olulistel põhjustel: - töötaja ajutine töövõimetus - rasedus-sünnituspuhkusel viibimine - osalemine seaduslikus streigis 38


Töötaja on kohustatud nimetatud asjaoludest tööandjale teatama ja tööandjal on
õigus nõuda vastavate dokumentide esitamist. Kui need asjaolud tekivad enne
puhkuse   algust,   siis   viiakse   puhkus   kokkuleppel   üle   muule   ajale.   Kui   need
asjaolud tekivad puhkuse ajal, siis kas antakse saamata puhkuseosa kas vahetult
pärast nende asjaolude lõppemist või viiakse kokkuleppel üle muule ajale. PÕHIPUHKUS - 28 kalendripäeva
pikendatud põhipuhkus: - ametnikel 35  kalendripäeva;  - alaealistel 35 kalendripäeva; - osalise või puuduva töövõimega töötaja – 35 kalendripäeva; - haridus-   ja   teadustöötajad     kuni   56   kalendripäeva   (VV   poolt
kinnitatud loetelu alusel) VANEMAPUHKUSED muutuvad oluliselt 01.04.2022  rasedus-sünnituspuhkus -  140 kalendripäeva  ja see algab mitte varem
kui  70  kalendripäeva  enne oodatavat sünnitustähtaega; T-le makstakse
hüvitist,   mis   arvutatakse   eelmise   kalendriaasta   keskmisest   töötasust.
Rasedus-sünnituspuhkuse   lõppemise   järel   hakkab   vanem   saama
vanemahüvitist (§ 59)  lapsendaja   puhkus  -   70   kalendripäeva,   alla   10-aastase   lapse
lapsendamise korral, alates kohtuotsuse jõustumise päevast; (§ 61)  lapsehoolduspuhkus  alla   3   -   aastase   kasvatamiseks   emale   või   isale;
Puhkust saab   kasutada üks vanem  ja seda võib kasutada  osade  kaupa.
Puhkusele   minemisest   või   puhkuselt   tulekust   tuleb   ette   teatada   14
kalendripäeva. (§ 62) TÄIENDAVAD   VANEMAPUHKUSED  -   neid   antakse  tööpäevades   (v.a
isapuhkus).  Tööpäevaks on iga kalendaarne päev, millal töötaja tööülesandeid
täidab, sõltumata selle pikkusest.  isapuhkus  -   isale   2   kuud   enne   eeldatavat   sünnitustähtaega   või   2   kuu
jooksul pärast lapse sündi kokku  10 tööpäeva. (kui laps sündis enne
31.06.2020)  Alates 01.07.20   30 - kalendripäeva. Isal on õigus seda kasutada alates 30 kalendripäevast enne
eeldatavat lapse sünnikuupäeva    ja  see pikeneb kuni  lapse kolmeaastaseks saamiseni. (saab sel perioodil vanemahüvitist). Ei ole oluline, kas lapse ema on töötu, avalik
teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti ei oma isapuhkuse
kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.
Seda puhkust võib kasutada osade kaupa. (§ 60)  lapsepuhkus 3 tööpäeva kui on 1 või 2 alla 14 – aasta vanust last ja 6
tööpäeva    kui   on     3   või   enam   alla   14-aastast   last   või   alla   3   -     aasta
vanune     laps.   Seda  puhkust  antakse   sõltumata   kas   lapse   sünnipäev   on
enne   või   pärast   puhkust.   Selle   puhkuse   nõue   aegub   kalendriaasta
lõppedes. (§ 63  lg 1)  lapsepuhkus  1 tööpäev  kuus puudega lapse vanemale, kuni lapse 18-
aastaseks saamiseni (§ 63 lg 2) § 651. Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks • kalendriaastas kuni viis tööpäeva (hoolduspuhkus) – seda saab korraga 
kasutada üks isik 39


Juhul kui ta on: •  otsejoones üleneja või alaneja sugulane; • vend, õde, poolvend või poolõde; • abikaasa või registreeritud elukaaslane; • eestkostja; TASUSTAMATA  PUHKUS  seda antakse üldjuhul poolte kokkuleppel. Õigus on puhkust saada on (TA-l tuleb anda):  alla 14 - aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva § 64  kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva  isikutele, keda on lubatud sisseastumiseksamitele § 67 ÕPPEPUHKUS , seda reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus (01.07.2015 
redaktsioon) Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Tasemeõpe, võimaldab omandada kas  põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust. 
Seda koolitust tõendab tunnistus või diplom. Tasemeõppe korraldamist 
reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, 
rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus. Tasemekoolitusel  osalemiseks   antakse   õppepuhkust   õppevormist   ja õppekoormusest   sõltumata   30   kalendripäeva   kalendriaastas.   20   kalendripäeva
eest säilitatakse töötajale keskmine töötasu, ülejäänud 10 päeva on tasustamata
puhkus.   Tasemekoolituse   lõpetamiseks   on   õigus   saada   täiendavad   15
kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse Vabariigi Valituse kehtestatud
töötasu alammääras. Sellise puhkuse andmisest võib TA keelduda, kui T on sellist
puhkust   juba   korra   kasutanud.   T   peab   oma   avalduses   märkima,   kas   kasutab
puhkust   õppes   osalemiseks   või   kooli   lõpetamiseks.   Kui   õppepuhkus   ei   ole
kajastatud   puhkuste   ajakavas,   siis   peab   T   oma   puhkuse   soovist   ette   teatama
vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või
järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Täiendkoolitus  on   koolitus,   mis   toimub   väljaspool  tasemeõpet,  see   võib
toimuda   nii   tööandja   huvides   v   ka   isiku   enda   huvides   lähtuvalt   (näit.
rahvaülikoolis). Tööandja huvides toimuva koolituse puhul (TLS § 28 lg 2 p 5)
antakse õppepuhkust vähemalt 30 kalendripäeva aastas ja säilitatakse keskmine
töötasu 20-ks kalendripäevaks. See koolitus võib toimuda ka välisriigis. PUHKUSETASU (§ 70) makstakse üldjuhul hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkuse   algust.  Poolte   vahelisel   kokkuleppel   on   võimalik   puhkusetasu
maksmisega   viivitada   kuni   puhkuse   kasutamisele   järgneva   palgapäevani.
Töötajal on puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist VÕS-s
sätestatud tingimustel ja korras. 40


Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91.   Üldjuhul   võetakse   arvutamise   vajaduse   tekke   kuule  eelnenud  6   kalendrikuu
jooksul teenitud töötasu   kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud
kalendripäevade  kogusummaga   (arvutatakse   maha   riigipühad   ja   tööpäevad,
mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva
tasu. 1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.  Kui T-le maksti eelneval 6 kuul muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu
maksmiseks keskmist töötasu  ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega
töötasu   alusel   arvestatud   töötasu,   s.t   ei   tule   keskmist   töötasu   arvutada.
Vajaduse   tekke   kuu   –   kuu,   millele   langeb   eelviimane   tööpäev   enne
puhkuse algust. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui 6 kuud (kuid vähemalt ühe
terve   kalendrikuu),   siis   võetakse   aluseks   kalendrikuud,   mille   eest   on   töötasu
sissenõutavaks  muutunud   (s.t   kuud,   mille   eest   maksmiseks   on   palgapäev
olnud).   Kui   vajadus   tekib   enne   esimest   palgapäeva,   siis   keskmist   töötasu   ei
arvutata ja makstakse kokkulepitud töötasu. Kui töötajale ei ole eelneval kuuel
kuul töötasu makstud     siis arvutatakse päevatasu   arvutamise vajaduse tekke
kuul kehtivast töötasust. Puhkust   rahaga   hüvitada   ei   saa,   kuid   töösuhte   lõpetamisel   arvestatakse   välja
kasutamata   puhkusehüvitis,   sel   juhul   korrutatakse   päevatasu     kasutamata
puhkusepäevade   arvuga.     Kui   T   on   avansina   saanud   puhkuse,   siis   töösuhte
lõpetamisel  on TA-l õigus teha  tasaarvestus. 10. TÖÖTAJA VARALINE VASTUTUS Kohaldatakse   piirangutega   VÕS   (kohustuste   rikkumine   ja   õiguskaitsevahendite
kasutamine). Eesmärgiks on piirata töösuhte siseselt töötaja vastutust, mis on
põhjendatud eelkõige tööandja majanduslikult tugevama positsiooniga. Töötaja peab  TA vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult  püüdma igati vältida kahju tekkimist TA peab  koolitama töötajaid  tagama varade üle piisava järelvalve (inventuurid, kindlustama vara jms) T vastutab kui on  rikkunud  kohustusi . Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi 
võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. Näiteks töö mittetegemine või tööandja 
korralduste mittetäitmine. Kohustused võivad tuleneda ametijuhendist, 
lepingust, seadustest, töökorralduse reeglitest.  tekkinud kahju (otsene tegelik kahju või saamata jäänud tulu).  41


 rikkumises süüdi (tahtlus, hooletus, raske hooletus) Hooletuse olemasolu
kontrollimisel  vaadatakse alati,  kas töötaja on käitunud vajaliku 
hoolsusega (§ 16)  on põhjuslik seos T käitumise ja kahju tekkimise vahel VÕS   §   101   on   õiguskaitsevahendid,   mida   saab   rikkumise   korral   rakendada
(samad põhimõtted ka töösuhtes)  nõuda - täita kohustust reaalset  õigus keelduda oma kohustuse täitmisest  õigus nõuda kahju hüvitamist  alandada hinda  öelda leping ülesse Õiguskaitsevahendite   kasutamine   pole   lubatud,   kui   kohustuse   rikkumine   on
põhjustatud võlausaldaja (tööandja) enda teost, temast tulenevatest asjaolust v
sündmusest. TÖÖTASU ALANDAMINE § 73 TA   saab   seda   õiguskaitsevahendit   kasutada,   VÕS   §   112   (hinna   alandamine)
sätestatud tingimustel, s.t kui:  T on täitnud ülesandeid kokkulepitust kehvemalt (rikkumine)  kui   TA   on   andnud   juhise   töö   tulemuse   kohta  õigeaegselt  ja  sisult
arusaadavalt;  kui juhise andmine oli mõistlik, arvestades TL-s ettenähtud tööülesannete
eesmärki,   tulemuse   saavutamise   tõenäosust   ning   kohustuse   täitmise
sõltuvust   TA-st   ja   teistest   töötajatest,   s.t  võimeid   mitte   ülehindav  ja
täitmise tähtaeg mitte liiga lühike  teeb   seda    viivitamata  pärast   mittenõuetekohase   töö   vastuvõtmist,   s.t
järgmisel palgapäeval; Töötasu   alandamisest   tuleb   töötajat   teavitada   ja   alandada   saab   kuni
alammäärani. Sealjuures ei või hinda alandada ulatuses, milles töötaja on oma
rikkumise heastanud. KAHJU HÜVITAMINE § 74 Kui kahju on tekitatud TAHTLIKULT (seda peab suutma tõendada TA) – hüvitada
tuleb kogu tekitatud kahju. HOOLETUSE puhul  kahju suuruse määramisel, tuleb lähtuda ka: töötajale antud
juhistest,   töötingimustest,     süü   astmest   (hooletus   või   rakse   hooletus),   töö
iseloomust   tulenevast   riskist,   tööandja   juures   töötamise   ajast   ja   senisest
käitumisest ning töötaja töötasu suurusest. Tuleb arvestada reaalset olukorda ja
ei ole piirmäära, võib olla ka rohkem kui näit  T 1 kuu töötasu. lg   3   kahju   hüvitamist   saab   nõuda   ka   (lisaks   leppetrahvile,   ulatuses   mida
leppetrahv ei kata) 42


 kui   on   T     omavoliline   töölt   lahkumine   (ei   pea   kinni   ette
teatamistähtaegadest)  T tööle asumisest keeldumine Töötajal on omakorda õigus nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui ta suudab 
tõendada, et tööandjale ei ole kahju tekkinud või kahju ulatus on olnud väiksem 
kui ühe kuu töötasu. Nõudeõigus 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle 
mitteilmumisest või töölt lahkumisest (TLS § 74 lg 3) Vastavalt § 74 lg 2 aegub kahju hüvitamise nõue 12 kuu jooksul arvates ajast, mil
tööandja saab teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust,
kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul pärast kahju tekkimist. Aegumistähtaeg
hakkab kulgema hetkest, mil tööandja on teadlik nii kahju tekkimisest kui seda
põhjustanud isikust. Tööandjal   puudub   võimalus   nõuda   kahju   hüvitamist   olukorras,   mil   kahju   eest
võivad   vastutada   erinevad   isikud   ja   on   kindlaks   tehtud,   et   kahju   võis   neist
tekitada igaüks, kuid võlausaldajal (antud juhul tööandjal) pole võimalik kindlaks
teha konkreetset kahju tekitajat, s.t   ei ole kollektiivse varalise vastutuse
põhimõtet. VARALISE VASTUTUSE KOKKULEPE § 75 Siin   on   töötaja  süüst   sõltumata  vastutus.   T   võtab   vastutuse   vara   (mis   on
saadud seoses tööülesannete täitmisega) säilimise eest. Selle kohaldamiseks:  kirjalik leping (mõlemad pooled on alla kirjutanud)  kokkulepe on piiritletud ruumiliselt, esemeliselt, ajaliselt ja mõistlikult ning
töötajale äratuntavalt    töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud
töötajate   ringil,  s.t  et  T   vastutab   siiski vaid  vara eest,  mille  üle tal  on
teatav kontroll, samuti, et ta teaks, kellega koos ta vastutab ning saaks
mõistlikult kaaluda teistest töötajatest tulenevat lisariski  kokku on lepitud vastutuse rahaline ülempiir  tööandja   maksab   töötajale   vastava   kokkuleppe   eest   mõistlikku   hüvitist,
mis on vastavuses vastutuse rahalise ülempiiriga LEPPETRAHV     §   77  –   lepingut   rikkunud   poole   kohustus   maksta   kahjustatud
poolele  lepingus  märgitud rahasumma.  TA  ei  pea  tõendama  kahju  suurust
vaid trahvi võib nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata. Eeldatakse läbirääkimist
ja kokkuleppimist, vastasel juhul tüüptingimus VÕS mõistes. Töösuhetes saab seda kohaldada ainult:
-  saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel
-  konkurentsi piirangu kohustuse rikkumisel
-     tööle   mitte   ilmumisel   (tööle   asumisel)   v   töölt   lahkumisel   (enne   30   päeva
möödumist)
Leppetrahvi rakendamiseks on töötajapoolsete rikkumiste tõendamise kohustus
tööandjal. Leppetrahvi kohaldamisel tuleb kahjustatud lepingupoolel leppetrahvi
nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (VÕS § 159 43


lõige   2),   mille   vastu   eksimisel   kaotab   ta   õiguse   nõuda   leppetrahvi   tasumist.
Leppetrahv peab olema kirjalikult kokkulepitud (ka summa).  TASAARVESTAMINE § 78 (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega 
tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud 
nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, 
kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude 
kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. (3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja 
töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab 
tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse
eest. (4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 
132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. §   78   tähendab   sisuliselt   T   töötasust   kinnipidamist,   mida   üldjuhul   saab   teha
kokkuleppel  töötajaga.  Töötaja   nõusolek     tuleb   üldjuhul   saada   alati   igaks
juhtumiks   eraldi   ja  seda    ei   saa   ette   anda   (v.a   limiiti   ületavate   summade
kinnipidamiseks). Ilma nõusolekuta saab kinni pidada:  maksud  täitedokumendi alusel (elatusraha, TVK otsus, kohtutäituri otsus)  ettemaksud (avanss)  tasatöötamata puhkusepäevad töölepingu lõpetamisel ‣ Täitemenetluse seadustiku alusel ei saa kinnipidamist teostada,   kui töötasu ei
ületa ühe kuu eest – 1 kuu alammäära, kui isikul on ülalpeetavaid, siis   + 1/3
alammäärast   juurde.   Kui   sissenõude   pööramine   võlgniku   muule   varale   ei   ole
viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20
protsenti alammäärast kuni toimetulekupiirini (mõistlikkuse põhimõte) 11.TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Töösuhte lõppemine saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Tööleping lõppeb: • töösuhte lõpetamise kokkuleppega (§ 79) • tähtaja möödumisel (§ 80) • töötaja surmaga (§ 81) 44


• füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja 
isikut arvestades (§ 111 lõige 3) • ülesütlemisega (§ 83) Töölepingu lõppemise alused võib jagada kaheks: • alused, mis toovad automaatselt kaasa töölepingu lõppemise ning • alused, mille puhul on töölepingu lõppemiseks vajalik lepingupoole aktiivne 
tegevus. § 84. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
(1)   Töölepingu   lõppemisega   muutuvad   kõik   töösuhtest   tulenevad   nõuded
sissenõutavaks.
(2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt
makstava tasu
sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte
kauemaks kui kuueks kuuks.
(3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata
mitte kauemaks kui üheks aastaks.
(4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool
aastat, võib
sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise ning töövahendite
tagastamise   nõue.  Sissenõutavaks   muutumise   ajahetke   eiramise   tagajärjeks
rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine.  Kui töösuhte alguses oli
töötaja tööandjale andnud tööraamatu, siis töösuhte lõppemisel annab tööandja
selle   TLS   §   133   kohaselt   töötajale   tagasi.   Kui   tööraamatus   on   kandeid,   mis
omavad   õiguslikku   tähendust   pensionistaaži   arvutamisel,   võib   töötaja   esitada
selle oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Kui töötaja ei ole
1 aasta möödumisel töösuhte lõppemisest oma tööraamatut välja võtnud, võib
tööandja   esitada   selle   TLS   §   134   lg   2   kohaselt   tööraamatu   andmete
registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. §  79 POOLTE KOKKULEPPE,  s.   t  et  nii   TA  kui   T  saavad  töölepingu   igal   ajal
kokkuleppel   lõpetada.   Lepinguvabaduse   põhimõttele   tuginedes   ei   tee   TLS
täiendavaid   takistusi   ega   näe   ette   tingimusi   TL   lõpetamiseks,   kui  pooled   on
selles   kokkuleppele   jõudnud  kuid   mõlemad   pooled   peavad   sellega   nõus
olema.   Samuti ei eelda poolte kokkulepe eelnevat kirjalikku   vormistamist (on
ikkagi soovitav)  ega ei ole seotud mingite etteteatamistähtaegadega. §  80 TÄHTAJA   MÖÖDUMINE.  TL  lõpeb   tähtpäeva  saabumisel,   s.t  ei   ole   vaja
eraldi   lõpetada   ja  ennetähtaegselt  saab   üles   ütelda   üksnes  mõjuvatel
põhjustel. Lepingu lõppemisest ei ole vaja ka ette teatada.
 TA saab tähtajalise lepingu erakorraliselt üles öelda kas 
 töötaja isikust tulenevatel põhjustel (jälgida etteteatamise tähtaegu)   majanduslikel põhjustel,   üksnes juhul, kui TA maksab hüvitist suuruses, mis
vastab töötasule, mida töötaja oleks saanud kuni lepingu tähtaja lõpuni. 45


§ 80 lg 3  näeb ette, et tähtajaline tööleping muutub   tähtajatuks, kui T   jätkab
töö tegemist ning TA   ei avalda teistsugust tahet 5   tööpäeva jooksul arvates
ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.  § 81 TÖÖTAJA SURM  ja §111 lg 3  TÖÖANDJA SURM , kui tööandjaks on füüsiline isik
ning tööleping sõlmiti oluliselt tema isikut silmas pidades,  muul juhul läheb tööleping TLS
§ 111 lg 1 alusel üle tööandja pärijatele. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA, saab toimuda üksnes seaduses
toodud alustel. Ülesütlemisavaldus      peab olema  kirjalik   isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta
ja   saajal   peab   olema   mõistlik   võimalus   sellega   tutvuda   (TA   peab
tõendama, et T on kätte saanud)  põhjendatud   (v.a   T     korraline   ülesütlemine).   Kui   ülesütlemist   ei   ole
põhjendatud,  peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud
kahju.   Ülesütlemise     avalduse   võib   T-le   teatavaks   teha   ükskõik   millal
(puhkus, haigus, streik jms)  konkreetne ja üheselt mõistetav (st ei ole tingimuslik). Etteteatamine  – üks pool informeerib teist oma soovist töösuhe lõpetada, s.t
tuleb   teha   avaldus,   sellest   hakkab   jooksma   ka   30-päevane   tähtaeg
vaidlustamiseks. Etteteatamistähtaeg on periood kuni töösuhte lõppemiseni. TÕÕTAJAPOOLNE ÜLESÜTLEMINE § 85 KORRALINE ÜLESÜTLEMINE -  seda saab ainult töötaja, peab  ette 
teatama 30 kalendripäeva kirjalikult. (katseajal  15 kalendripäeva), siin ei pea 
ülesütlemist põhjendama. § 91 ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE Saab üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu. T peab ülesütlemist 
kirjalikult põhjendama. 
lg 1     -     mõjuvatel põhjustel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset
huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. 
lg 2    - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu.   TA on kohelnud töötajat ebaväärikalt v ähvardanud sellega v lubas
seda teha kaastöötajatel, kolmandatel isikutel;    oluliselt on viivitanud töötasu maksmisega;  töö jätkamine on seotud reaalse ohuga T elule, tervisele, kõlblusele
v heale nimele; Hüvituseks saab T nõuda   3 kuu keskmine töötasu. (§  100 lg 4)  Kohus või
töövaidluskomisjon   võib   hüvitise   suurust   muuta,   arvestades   töölepingu
ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. lg 3 - T isikust tuleneval põhjusel  (T tervis, perekondlikud kohustused jms)
ei   võimalda   tal   kokkulepitud   tööd   teha   ja   tööandja   ei   võimalda   talle   sobivat
tööd. Hüvitist ei saa. 46


lg   4 – ülesütlemine   mõistliku aja  jooksul, kui ta ülesütlemise aluseks olud
asjaoludest teada sai v saama pidi. Ette ei pea teatama kui töö jätkamine on
võimatu. TÖÖANDJA POOLNE ÜLESÜTLEMINE
TA saab TL üles öelda  olulise  ja  mõjuva  põhjuse olemasolul, s.t erakorraliselt.
Ülesütlemine   võib  tuleneda  töötaja   isikust  (§   88)     või    majanduslikest
asjaoludest (§ 89)  § 92 ÜLESÜTLEMISE  PIIRANGUD
  Ei ole mõjuvaks põhjuseks ja  sel põhjusel  ei saa TA lepingut üles öelda kui
töötaja - on rase v tal on õigus saada rasedus-sünnituspuhkust  - täidab olulisi perekondlikke kohustusi - ei tule lühiajaliselt toime tööga terviseseisundi tõttu - esindab töötajaid - täistööajaga   töötaja   ei   soovi   jätkata   töötamist   osalise   tööajaga   ja
vastupidi - töötaja on ajateenistuses TA peab suutma  tõendada, et ülesütlemine ei toimu ülaltoodud põhjustel vaid
mingil muul seaduslikul alusel.
§ 97  ERAKORRALISEST ÜLESÜTLEMISEST ETTETEATAMINE  Tööandja  peab   erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja
töösuhe tööandja juures on kestnud:
 alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Kui     TA   sellest   kinni   ei   pea   on   ta   kohustatud   maksma   hüvist
kokkulepitud päevapalga ulatuses iga etteteatamistähtajast puudujääva
tööpäeva eest.
T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. § 88 TA ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJAST TULENEVAL 
PÕHJUSEL  TA võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta 
ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 
Etteteatamistähtaega ei ole vaja järgida, kui kõiki asjaolusid  ja mõlemapoolset 
huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.  Kas järgida 
etteteatamistähtaegu v mitte sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust 
töösuhtele. Asjaolusid tuleb igal konkreetsel juhtumil hinnata kogumis. Põhjused on: 
1)ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu,
mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). 
Enne  peab   TA   pakkuma   teist   tööd,   s.h   korraldama   täiendusõpet,   muutma
töötingimusi   v   kohandama   töökohta   (ei   saa   olla   TA-le  ebamõistlikult  kulukas). 47


Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund
ei võimalda tööülesandeid täita  nelja kuu  jooksul (kas järjest v summeeritult).
Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on
võimaldanud   tal   tööülesandeid   senini   täita   ja   kas   ta   on   tulevikus   võimeline
tööülesandeid täitma. 2)ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,
töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata
(töövõime vähenemine); Siin eelneb hoiatus ja samuti teise töö pakkumine. Ühekordne või lühiajaline 
tööga mittetoimetulek ei anna tööandjale õigust töölepingu ülesütlemiseks. 
Töökohale sobimatuse korral ei ole isikul vajalikke iseloomujooni tööga 
hakkamasaamiseks Punktides   1   ja   2   toodud   alustel  ei   saa   lepingut   üles   ütelda   rasedaga  v
naisega kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele  3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud
töökohustusi;  T peab olema aru saanud, et T selline käitumine ei ole lubatud ja
see võib kaasa tuua TL ülesütlemise. T-le tuleb anda võimalus ennast parandada 4) on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja
usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral  kahju tööandja varale või lõi kahju
tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Hoiatus ei ole karistus! TA juhib T tähelepanu sellele, et ei ole töötaja sellise
käitumisega rahul ja ta peab ennast parandama.  Hoiatus võib olla ka suuline,
kuid TA peab suutma tõendada, et on töötajat hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei
ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda
vastavalt   hea   usu   põhimõttele   tööandjalt   oodata   (rikkumine   on   olnud   raske).
Töötajal on võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväited. § 89 ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE MAJANDUSLIKEL PÕHJUSTEL (1)   Tööandja   võib   töölepingu   erakorraliselt  üles  öelda,   kui   töösuhte   jätkamine
kokkulepitud   tingimustel   muutub   võimatuks   töömahu   vähenemise   või   töö
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1)   tööandja   tegevuse   lõppemisel;  (likvideerimine,   s.t.  ettevõtte   tegevus   lõpeb
täielikult  ja  temale   kuulunud   varade   baasil   ei   moodustata   uut  ettevõtete,   mis
jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust. Toimub likvideerimismenetlus.) 48


  2)   tööandja   pankroti   väljakuulutamisel   või   pankrotimenetluse   lõpetamisel,
pankrotti  välja kuulutamata,  raugemise tõttu. (pankrot on kohtuotsusega välja
kuulutatud maksejõuetus, s.t võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudmisi
ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga) Enne koondamist  tuleb pakkuda teist tööd v korraldada täiendusõpet v muuta
töötingimusi.   TA   otsustab,   millist   tööd   millisele   töötajale   pakub,   mida   T   on
võimeline tegema (võib pakkuda ka tähtajalist tööd). Pakkumine ei saa piirduda
üksnes töötaja erialase tööga. Vabu töökohti tuleb TA-l pakkuda   kõikides oma
ettevõtetes,   mitte   üksnes   selles   ettevõttes,   kus   töötaja   töötab.   TA-l   tuleks  tal
korraldada   täiendusõpet,   samuti   kohandada   töökohta   või   muuta   töötingimusi,
juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.  Koondamise   korral   töötajate   hulgas   valiku   tegemise,   tuleb   järgida   võrdse
kohtlemise   põhimõtet.  Võrdne   kohtlemine   kuulub   kohaldamisele   võrreldavate
töötajate   osas   ning   võrdset   kohtlemist  ehk   koondamise   valikut  peab   tööandja
suutma hiljem põhjendada.  Enam ei ole vaja eelistada neid, kellel on paremad
tööalased näitajad. Mõistlik on koondamise reeglid kirja panna kas töökorralduse
reeglites v KL-s. Valiku tegemisel on TA-l võimalus lisaks tööoskustele hinnata ka
suhtlemisoskust, isikuomadusi jms. Piirangud   –  ei  saa  koondada  (   v.a.   likvideerimine   ja  pankrot)   rasedat;   naist,
kellel   on   õigus       rasedus-ja  sünnituspuhkusele;   isikut,   kes  on   lapsehooldus-   v
lapsendaja puhkusel. 
Valiku tegemisel on  eelisõigus tööle jäämisel  töötajate esindajal ja töötajal, kes
kasvatab alla 3-aastast last.   Hüvitused koondamise korral
töösuhe alla aasta –    1 kuu keskmine töötasu
              1-5 aastat –   1 kuu keskmine töötasu
              5-10 aastat – 1 kuu + 1 kuu töötasu töötukassalt
              üle 10 aasta – 1 kuu + 2 kuu töötasu  töötukassalt TÖÖLEPINGU KOLLEKTIIVNE ÜLESÜTLEMINE
Kollektiivne ülesütlemine- tööandja vabastab lühiajalise aja jooksul korraga palju
töötajaid.
§ 90 TL ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu   vähemalt 5 töötajaga ( firmas üldse kuni 19 töötajat);  10 töötajaga (firmas 20-99 töötajat)  10% töötajatest ( firmas 100-299)  30 töötajaga (firmas vähemalt 300 töötajat) Enne TL lõpetamist peab TA õigeaegselt   andma   kirjaliku   teabe   töölepingu   kollektiivse   lõpetamise   kohta
töötajate esindajale - konsulteerima   töötajate   esindajaga,   kelleks     on   töötajate   ja/või
ametiühingu usaldusisik - peab teavitama töötukassat kollektiivsest ülesütlemisest  49


- ülesütlemine jõustub etteteatamise tähtaja möödumisel kuid   mitte
varem   kui   30   päeva   möödumisel   kui   töötukassa   sai   andmed
(töötukassal   on   õigus   seda   tähtaega   kas   lühendada   v   pikendada,
seda peab põhjendama) TA-l on kohustus töötamise lõpetamine registreerida 10 päeva jooksul, arvates
töötamise lõpetamise päevast, töötamise registris. Registrisse tuleb kanda nii
TL   lõpetamise   kuupäev   kui   ka   alus   (põhjus).   Ka   registris   tehtud   kanne   peab
vastama tegelikkusele, s.t TA ei tohi siin märkida teist alust. Vigast (ekslikku)
kannet saab parandada 3 kuu jooksul töötamise lõpetamise päevast, hiljem saab
seda üksnes Maksu-ja Tolliametis. Kui TA on teinud kande valel alusel, siis seda
saab vaidlustada ainult kohtu korras.  12.ÜLESÜTLEMISE TÜHISUS JA VAIDLUSTAMINE Mõlemad pooled saavad ülesütlemist vaidlustada 30 k-päeva jooksul ülesütlemise
avalduse saamisest. Kui   tegemist   on   T   ja   TA     vahelise   töösuhtest   tuleneva   vaidlusega,   on   see
individuaalne  töövaidlus  ning   selle   lahendamiseks   on   võimalik   pöörduda  kas
kohtusse  või  töövaidluskomisjoni  (korraga   mõlemasse   ühe   asja   nõudes
pöörduda ei saa). Menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, arvestades
individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS) tulenevaid erisusi. Töövaidlusorgan  tunnistab TL ülesütlemise tühiseks  (§ 104)  kui  puuduvad asjaolud, mis seaduse järgi on TL ülesütlemise aluseks  ülesütlemine   ei   vasta   seaduse   nõuetel   (n   oluliselt   on   rikutud
menetlusreegleid)  ja  tühistab  kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, seda ei
saa   T   nõuda,   kui   leping   on   ülesöeldud   töötajapoolse   lepingu   rikkumise
tõttu. (§ 106) Kui  30-päevase tähtaja jooksul TL ülesütlemist ei vaidlusta, siis on ü/ü algusest
peale kehtiv ja leping on lõppenud ü/ütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kehtetusele tuginev pool peab töövaidlusorganis suutma tõendada, et tööleping
pole   ülesütlemisega   lõppenud,   kuna   ülesütlemiseks   vajalikud   eeldused   on
täitmata.   Raseda  või   alla  kolmeaastast   last  kasvatava   töötaja   puhul  rakendub
pööratud   tõendamiskoormus,   mille   kohaselt   tööandja   peab   tõendama,   et   ta
vabastas nimetatud isikud seaduses lubatud alusel, mitte aga põhjusel, et töötaja
on rase või kasvatab väikelast. Kui   TVO   tunnistab,   et   lõpetamine   on   tühine,   siis   loetakse   et   töösuhe   ei   ole
lõppenud (sisuliselt töötaja ennistatakse tööle)  ja töötajal on õigus nõuda kahju
hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. (§ 108). Nii töötajal kui tööandjal on
õigus   taotleda   õigusvastaselt   üles   öeldud   töösuhte   lõpetamist.   Leping
lõpetatakse ajast kui see oleks  lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. (§ 107 lg
2) 50


  Kui   T   ei   ole   võimalik   töösuhet   jätkata   (TA   peab   aktiivselt   tegutsema),
mõistetakse TA-lt välja hüvitis töötaja  kuni 3-kuu töötasu ulatuses, rasedale
(rasedus-sünnituspuhkuse saajale) v  töötajate  esindajale 6-kuu töötasu.  Kohtul
on   õigus   seda  summat   muuta  arvestades   konkreetseid   asjaolusid.   Kui   T-le   on
mõistetud  hüvitis, ei ole tal õigust nõuda töötasu, mida  oleks olnud õigus saada
töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. (§ 109) Kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt, siis on TA-l õigus nõuda hüvitust kuni ühe
kuu   keskmise   töötasu   ulatuses   (leppetrahv).   Kui   T  on   töölepingu   üles   ütelnud
õigusvastaselt, siis on TA-l õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.  13.  RIIKLIK JÄRELEVALVE Riiklikku järelevalvet töölepingu seadusega ning teiste tööseadustega 
sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni 
esindaja on tööinspektor. Järelevalvet teostatakse ainult nende nõuete üle, mille 
vastu on riigil kohane huvi ning mis on sätestatud töötaja kaitseks (nt tööandja
kohustus anda töötajale töölepingu kirjalik dokument töötegemist kujundavate 
andmetega).  Kui tööandja jätab täitmata olulise töölepingu seadusest tuleneva kohustuse või 
rikub olulist kohustust, vastutab ta TLS § 117 – 129 sätestatud väärtegude eest, 
mille kohtuväline menetleja on samuti Tööinspektsioon.  Füüsilisest isikust tööandja karistus on kuni 100 trahviühikut ning juriidilisest 
isikust tööandja karistus kuni 1300 eurot. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete 
rikkumise eest  - juriidilisest isikust tööandja karistus  kuni 2600 eurot. KASUTATUD ALLIKAD Käesoleva konspekti koostamisel on kasutatud lisaks eelpool nimetatud seadustele järgmisi allikaid: 1.Sotsiaalministeerium, „Töölepingu seaduse käsiraamat“
2.Sotsiaalministeerium „Selgitused töölepingu seaduse juurde“
3.Urmas Arumäe „Äritehingute ja-ressursside õiguslik korraldus“  (Tallinn: Juura 2013)
4.Vahur-Peeter Liin, „Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel: töötaja tagatised“, Juridica 
(2009), nr 4, 244 – 250
5.Merle Muda, „Töötaja varaline vastutus“, Juridica (2009), nr 5, 312 – 320
6.Eveli Ojamäe, „Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses“, 
Juridica (2009), nr 4, 236 – 244          7. P. Varul. I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi   Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn:
Juura 2006 8. M. Miidla-Vanatalu „Töö-ja puhkeaeg“ (Tööinspektsioon 2014) 9.  Riigikohtu lahendid 2012-2019 51


  52

Document Outline

• Tarbija § 1 lg 5 on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, s.t teeb tehingu oma vajaduste rahuldamiseks.
• Ettevõtja § 1 lg 6 on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kutse- majandustegevuse mõistet seadus ei anna – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt saavutamaks majanduslikke eesmärke.
• 2.2 Lepingueelsed suhted § 14
  • 2.4 Lepingu tingimused
    • LEPINGU VORM § 11
  • § 42 Tüüptingimuse tühisus
• Müügileping VÕS § 208
  • Asja vastuvõtmine ja ülevaatamine:
  • Tööleping Töövõtuleping
• Tööpäevasisesed puhkeajad
  • PÕHIPUHKUS - 28 kalendripäeva
  • VANEMAPUHKUSED muutuvad oluliselt 01.04.2022