Alustava ettevõtja tööõigus (0)

5 VÄGA HEA

I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE

Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks.
Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted.
Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel.
Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid:

tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T)

teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd
allub TA juhtimisele ja kontrollile

ning teine pool TÖÖANDJA
- maksab tehtud töö eest tasu
2) ametikohale nimetamise või valimise akt
3) teenistusleping.
Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks , näiteks

sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool ( tellija ) kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab.
sõlmitakse käsundusleping ( n. juhatuse liikme leping )

TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega.
Kandev põhimõte – pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt.
Kui on seaduses väljendid “ eelkõige, muuhulgas , sealhulgas” – siis need on lahtised loetelud.
Töösuhteid reguleerivad põhimõtted:

Seadus annab miinimumgarantiid aga alati saab kokkuleppida soodsamaid sätteid
TA ülesandeks on ka korraldada töötajale ohutu ja tervislik töö. Üldvastutus lasub tööandjal. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

Kui toimub juriidilisest isikust tööandja ühinemine, jagunemine v ümberkujundamine, siis lähevad uuele tööandjale üle ka töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. TA vahetumise korral on keelatud lõpetada töölepinguid. TL tingimuste muutmine ainult kokkuleppel.
Võrdse kohtlemise põhimõte, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. (panna TSE-sse)
Eeldatakse TL-t kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest.

See tähendab, et tööandja võib küll sõlmida töövõtulepingu, kuid vaidluse korral lähtutakse lepingu tegelikust sisust ja tingimustest ja tööandja peab täitma need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (näit. maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni).

TÖÖLEPINGU POOLED

TÖÖTAJA
- üldjuhul 18 a. teovõimeline v piiratud teovõimega füüsiline isik.
Erandjuhtudel võib tööle võtta ALAEALISE,
13-14 alaealistel ja 15-16 a koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus

täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi
ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust.

Tööle saab võtta ka 7-12 aastaseid, kui töötavad kultuuri-, spordi-, kunsti -, v reklaami alal
ALAEALIST ei tohi rakendada tööl (kehtib kõikide alaealiste suhtes)

mis ületab alaealise kehalisi v vaimseid võimeid

ohustab alaealise kõlblust

sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu

takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist

ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu)
Alaealise tööle võtmiseks on vajalik alaealise seadusliku esindaja nõusolek (nõusolek võib olla ka suuline ) ja alaealise tahteavaldus
7 -14. a. jaoks peab TA taotlema Tööinspektori kirjaliku nõusoleku.
Alaealise (koolikohustusliku) töötamine rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ei ole lubatud (s.t vanem ei tohi anda selleks nõusolekut)

TÖÖANDJA

juriidiline isik
teovõimeline füüsiline isik

3. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE JA TÖÖTINGIMUSTEST TEAVITAMINE
TL sõlmitakse kirjalikult. Oluline – lepingueelsed läbirääkimised.
Uues seaduses – töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T nõudmist.
Tingimused, millest töötajat tuleb teavitada (kõikide TL puhul vt § 5))

poolte andmed

töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg

tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa)

ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg)

töö eest makstav tasu - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat. Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest.
TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38)

muud hüved, kui nendes on kokku lepitud

tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused.

töö tegemise koht

puhkuse kestus

etteteatamistähtajad töölepingu ülesütlemiseks v etteteatamistähtaja määramise alused

tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele

viide KL ( tuleb tutvustada KL-t)
Lisaks eeltoodule tuleb kirjalikult teavitada ka (§6)

kaugtöö
renditöö
TÄHTAJALINE TÖÖLEPING - kui leping sõlmitakse määratud ajaks siis töölepingu kestus ja põhjus (eeldatakse, et TL on tähtajatu)

Max 5 aastat. Eristatakse TL pikendamist, siis võib olla 5+5 aastat või korduvat sõlmimist sama töö tegemiseks.(mitte rohkem kui 2 korda, kui lepingute vahe on väiksem kui 2 kuud). Tähtajalise TL peavad olema mõjuvad põhjused (määravaks on töö iseloom). Tähtajalist lepingut saab sõlmida:
1) teatud töö tegemiseks
2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks (asendajale tuleb ette teatada 2 n kui asendatav tööle tuleb)
3) tööde mahu ajutisel suurenemisel
4) hooajatöödeks
Tähtajalist lepingut ei saa kumbki pool ilma mõjuva põhjuseta ennetähtaegselt üles öelda.

saladuse hoidmise kohustus. TA peab määratlema teabe, mida tuleb saladuses hoida. Saladuse hoidmise kohustus võib säilida ka pärast töölt lahkumist ja eritasu selle eest ei ole vaja maksta. Konkurentsipiirang kui see on vajalik TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks. Peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud . Pärast TL lõppemist saab seda kohaldada juhul kui on kirjalik kokkulepe; makstakse pärast lepingu lõppemist igakuuliselt hüvitust; max kestus 1 aasta.
Töö tegemisel tekkivate kulutuste hüvitamine
KATSEAEG – töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks.

- see on eelduslik tingimus ja eraldi lepitakse kokku ainult see, kui KA ei kohaldata või KA on väiksem kui 4 kuud. Kui tähtajaline leping on lühem kui 8 kuud, ei saa KA olla pikem kui pool lepingu tähtajast. Max kestus 4 kuud ja hakatakse lugema tööle asumise momendist. Töötajate töötulemusi hindab TA, kui need on positiivsed, siis mingit eraldi dokumenti ei koostata.
TA saab katseaja eesmärgi mitte täitmise tõttu TL üles öelda (peab põhjendama). Mõlemad pooled peavad KA-l ülesütlemisest teavitama ette 15 päeva. (§ 86)
TA ei või läbirääkimistel/vormistamisel nõuda T-lt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
TÖÖLEPINGU muutmine toimub üldjuhul poolte kokkuleppel. TL muudatused tuleb vormistada kirjalikult ja esitatakse T-le 1 kuu jooksul.

4. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE

POOLTE KOKKULEPPEL, s. t et nii TA kui T saavad töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi TL lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Samuti ei eelda poolte kokkuleppe kirjalikku vormistamist nii, nagu seda nõudis vana seadus. Ei ole seotud mingite etteteatamistähtaegadega
TÄHTAJA MÖÖDUMISEL. TL lõpeb, s.t ei ole vaja eraldi lõpetada ja ennetähtaegselt saab üles ütelda üksnes mõjuvatel põhjustel. TA saab tähtajalise lepingu majanduslikel põhjustel üles öelda üksnes juhul, kui TA maksab hüvitist suuruses, mis vastab töötasule, mida töötaja oleks saanud kuni lepingu tähtaja lõpuni
KORRALINE ÜLESÜTLEMINE – see õigus üksnes T-l.
T peab ette teatama 30 kalendripäeva kirjalikult. (KA kestel 15 k-päeva)
Ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalik
isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et on kätte saanud)
põhjendatud (v.a korraline ülesütlemine). Kui ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
ülesütlemise avalduse võib T-le teatavaks teha ükskõik millal (puhkus, haigus, streik jms)
konkreetne ja üheselt mõistetav, s.t ei tohi olla tingimuslik

ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE (peab põhjendama)
Töötaja (§ 91)
- erakorraline ülesütlemine mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund v perekondlikud põhjused). Töötajal ei ole võimalik kokkulepitud tööd teha ja TA-l ei ole võimalik anda sobivat tööd. Hüvitist ei maksta.
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu - hüvitis 3 k keskmine töötasu.

TA on kohelnud T-t ebaväärikalt v ähvardanud sellega v lubas seda teha kaastöötajatel, kolmandatel isikutel
oluliselt on viivitanud töötasu maksmisega
töö jätkamine on seotud reaalse ohuga T elule, tervisele, kõlblusele v heale nimele

Ülesütlemine mõistliku aja jooksul, kui ta ülesütlemise aluseks olud asjaoludest teada sai v saama pidi. Ette ei pea teatama kui töö jätkamine on võimatu.
Tööandja poolne TL erakorraline ülesütlemine
Ülesütlemine võib tuleneda töötaja isikust (§88) või majanduslikest asjaoludest (§89)
Piirangud – ei saa koondada rasedat, naist, kellel on õigus rasedus -ja sünnituspuhkusele; isikut, kes on lapsehooldus v lapsendaja puhkusel.
Töövõime vähenemise tõttu – ei saa lõpetada lepingut rasedaga v naisega, kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele.
Etteteatamise miinimumtähtajad on toodud TLS-s ja neid ei saa muuta ka mitte poolte kokkuleppel. Ette ei pea teatama, kui kõiki asjaolusid arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui TA sellest kinni ei pea on ta kohustatud maksma töötasu iga etteteatamistähtajast puudujääva tööpäeva eest.
HÜVITUSED üksnes koondamise korral (s.t ülesütlemine majanduslikel põhjustel).
TA erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel § 89

Töö jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu v töö lõppemisel ( koondamine ). Enne tuleb pakkuda teist tööd v korraldada täiendusõpet v muuta töötingimusi.

Töötajate hulgas valiku tegemisel tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Enam ei ole vaja eelistada neid, kellel on paremad tööalased näitajad. Eelisõigus tööle jäämisel on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last.
Koondamine on ka
- tööandja tegevuse lõppemine - (likvideerimine, s.t ettevõtte tegevus lõpeb täielikult ja temale kuulunud varade baasil ei moodustata uut ettevõtet, mis jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust. Toimub likvideerimismenetlus.)
- pankrot (kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus) v pankrotimenetluse raugemine
Etteteatamistähtajad
kui pidev staaź alla 1 aasta – 15 päeva
1-5 aastat – 30 kalendripäeva
5-10 aastat – 60 k-p
üle 10 aasta – 90 k-p
T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

HÜVITUSED
Kui pidev staaź alla 1-aasta – 1 kuu keskmine palk
1-5 aastat - 1 kuu keskmine palk
5-10 aastat - 1 + 1 kuu keskmine palk
üle 10 aasta - 1 + 2 kuu keskmine palk
Erakorraline ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel § 88, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkumist. Ette tuleb teatada mõistlikult.

töövõime vähenemine tervise tõttu (pikka aega ei ole tulnud toime tööülesannetega tervise tõttu) v ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse v kohanematuse tõttu – pakkuda teist tööd v korraldada väljaõpe. Vajalik eelnev hoiatus .
TA mõistlikke korralduste eiramine, töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine . Vajalik eelnev hoiatus
vargus, muu tegu, mis on põhjustanud TA usalduse kaotuse
süüliselt oluline kahju tekitamine v lõi on loonud selle tekkimise ohu
kui on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Enam ei ole distsiplinaarkaristust vaid töötajat hoiatatakse. Hoiatada ei ole vaja kui on oluline rikkumine.

Ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest.
Tööle ennistatakse T juhul kui TA on nõus, kui ei ole nõus, siis seda tuleb väljendada. Kui TA ei ole nõus ennistamisega, saab hüvituse 3 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Lõpparve mõistet enam ei ole. § 84 TL lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded.

5. Töö-ja puhkeaeg

Tööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul.
LÜHENDATUD tööaeg - väiksem tööajanorm (ainult alaealistel, haridustöötajatel)
OSALINE tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus
SUMMEERITUD TÖÖAEG – kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Lubatud summeerimisperiood kuni 4 kuud.
ÖÖTÖÖ kella 22.00-6.00 ni
On keelatud rakendada alaealist.
Rasedat üksnes nõusolekul. (samuti ületunnitööle ja tööle puhkepäevadel)
Lisatasu mitte vähem kui 25% tunnipalgamäärast
Öötöötaja, kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi või 1/3 oma aastasest tööajast. Öötöötaja ei tohi üldjuhul rohkem töötada kui 8 tundi vahetuses.
ÜLETUNNITÖÖ, s.o. töö üle kokkulepitud tööajanormi, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
TA saab nõuda ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks ja tööd tuleb teha viivitamatult. (vääramatu jõud)
Ületunnitööle rakendamisel samad piirangud, mis öötöö puhulgi. Ületunnitööd – ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg.
Kompenseeritakse
- kas vaba aeg samas mahus või
- lisatasu mitte vähem kui 50 % tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokku lepitud)
Keskmiselt 48 h 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulises arvestusperioodis. Ainult kokkuleppel töötajaga 52 h.
PUHKEAEG

Tööpäevasisesed puhkeajad

vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks pikema kui 6 –tunnilise töötamise korral peab olema vähemalt 30 minutit

vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) – säilit. keskmine töötasu

vaheaeg lapse toitmiseks naisele, kes toidab alla poolteiseaasta vanust last- iga 3 t järel 30 min (kui on mitmikud 1 tund) Säilit. keskmine töötasu ja see läheb tööaja hulka

muud tööpäevasisesed vaheajad, kehtestab TA või nähakse ette KL-s, läheb tööaja hulka
Tööpäevade vaheline puhkeaeg
Vähemalt 11 t. 24 tunnises ajavahemikus . 13-tunnise järjestikkust töötamist ületava töö eest tuleb igal juhul anda vaba aega 13- tunnist töötamist ületava ajaga võrdses ulatuses.
Iganädalane puheaeg
Vähemalt 2 järjestikkust puhkepäeva (üldjuhul laupäev, pühapäev). Kui ettevõte nendel päevadel töötab nähakse puhkepäevad ette vahetusgraafikutega, kuid need peavad olema järjestikkused päevad.
Puhkepäevadel tööle rakendamine kokkuleppel, v.a kui on vääramatu jõud.
Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel.
Riigipühad ja rahvuspüha
Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline.
6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada
-põhipuhkus
-vanema puhkused
-palgata puhkused.
Eraldi puhkuse liik on õppepuhkused ja neid reguleerib “Täiskasvanute koolituse seadus”.
Tööpuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- puhkust antakse kalendriaasta eest. Töötajal on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist
- antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi
- puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
- üldreeglina antakse puhkust katkestamatult (kui osade kaupa, siis üks osa vähemalt 14 k-päeva, TA võib kehtestada, et osa ei saa olla väiksem kui 7 k-päeva)
- üldjuhul määrab puhkuse kasutamise aja tööandja
Puhkust antakse ajakava alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja mis tehakse töötajatele teatavaks - 1. kvartali jooksul. Ajakava peab olema täpne, märkides ära iga töötaja puhkuse alguse ja lõpu kuupäeva. Ajakava koostamisel lähtub firma töökorraldusest ja võimalus korral arvestab töötaja soove.
Ta on kohustatud arvestama ja andma puhkuse neile sobival ajal:

naisele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust
mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal
vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last
lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last
alaealisele koolivaheajal

PÕHIPUHKUS - 28 kalendripäeva

alaealistel 35 kalendripäeva;
töövõimetuspensioni (rahvapensioni töövõimetuse alusel) saajatel – 35 kalendripäeva

Lisapuhkuseid võidakse ette näha kollektiivlepinguga või kehtestab neid tööandja

VANEMAPUHKUS

a) rasedus-sünnituspuhkus 140 k-p ja see algab mitte varem kui 70 k-p enne oodatavat sünnitustähtaega
b) lapsendaja puhkus 70 k-p , alla 10-aastase lapse lapsendamise korral
c) lapsehoolduspuhkus alla 3 aastase kasvatamiseks emale või isale . Puhkusele minemisest v puhkuselt tulekust tuleb ette teatada 14 päeva.

täiendav lapsepuhkus

isale, 2 kuud enne sünnitust või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust (tasu ei maksta)
3 tööp kui on 1- 2 alla 14 aastast last
6 tööp kui 3 või enam alla 14-aastast last või alla 3 aastane laps

PALGATA PUHKUS antakse poolte kokkuleppel
Tööandja on töötaja soovil kohustatud andma

alla 14- aastast last kasvatavale vanemale
kuni 18-aastase puudega lapse vanemale
isikutele, keda on lubatud sisseastumiseksamitele kõrgkooli või kutseõppeasutusse

Täiendavat palgata puhkust antakse vanematele 10 tööpäeva aastas
PUHKUSETASU makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, aga võib selle ka teisiti kokku leppida, kuid mitte hiljem kui järgneval palgapäeval pärast puhkust.
Kui puhkusetasu õigeaegselt ei makstud on T-l õigus viivist.
Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma . Töötasu hulka arvatakse: põhitasu, lisatasud, preemiad, juurdemaksed. Preemiad ja lisatasud võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise järgi. Ei arvestata töötasu hulka: kompensatsioonilisi makse, puhkuseraha, ravikindlustushüvitusi, sotsiaalhüvitisi
Töösuhte lõpetamisel arvestatakse kasutamata puhkuse kompensatsioon. Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.
Puhkusenõue aegub 1 aasta möödumisel, s.t eelmisel aastal välja teenitud puhkus tuleb järgmisel aastal ära kasutada. Aegumine peatub kui T on ajateenistuses, rasedus-sünnituspuhkusel, lapsehooldus- v lapsendaja puhkusel.
Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkus aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.
7. Töötaja varaline vastutus
T vastutab kui on

rikkunud TL-st tulenevaid kohustusi
tekkinud kahju
rikkumises süüdi
on põhjuslik seos T käitumise ja kahju tekkimise vahel

Kui kahju on tekitatud TAHTLIKULT – hüvitada tuleb kogu tekitatud kahju.
HOOLETUSE puhul kahju suuruse määramisel, tuleb lähtuda:
töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast ja senisest käitumisest ning töötaja töötasu suurusest .
Enam ei ole ka mingit piirmäära – (kuni 01.07. vastutas töötaja oma 1 kuupalga ulatuses)
VARALISE VASTUTUSE KOKKULEPE
Siin on töötaja süüst sõltumata vastutus.
Selle kohaldamiseks

kirjalik leping
kokkulepe on piiritletud ruumiliselt, esemeliselt, ajaliselt ja mõistlikult ning töötajale äratuntavalt
töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil
kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiir
tööandja maksab töötajale vastava kokkuleppe eest mõistlikku hüvitist, mis on vastavuses vastutuse rahalise ülepiiriga

LEPPETRAHV
- saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel;
- konkurentsi piirangu kohustuse rikkumisel;
- tööle mitte ilmumisel (tööle asumisel) v töölt lahkumisel (enne 1-kuu möödumist).

8. TÖÖTASUSTAMINE

TA maksab töö eest tasu, s. o üks TA põhikohustusi.
Pooled lepivad töötasus kokku tööle asumisel ja kui seda ei ole tehtud, siis loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses.
Töö tasustamise põhimõtted:

töötasu maksmisel on TA kohustatud T soovil talle andma andmeid temale arvutatud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta, liikide kaupa;
TA on kohustatud pidama väga täpset töötasu arvestust , s.t kõik töötasu osad peavad olema selgelt piiritletud;
kui tööandja viivitab töötasu maksmisega on töötajal õigus nõuda viivist (vastavalt VÕS-ile üldine intressimäär);
kui palgapäev langeb puhkepäevale, siis tuleb töötasu maksta eelneval tööpäeval.
töötasu tuleb üle kanda T pangakontole, sularahas vaid juhul, kui T selgelt sellist soovi väljendab;
töötasu on puutumatu, s.t tööandja võib töötaja nõusolekuta töötasust teostada kinnipidamisi ainult seaduses ettenähtud juhtudel.

TÖÖLÄHETUS– töötaja lähetamine tööülesannete täitmisele väljas poole TL-ga määratud töötegemise asukohta max 30 järjestikkuseks kalendripäevaks. Üldjuhul on töötaja kohustatud lähetusse minema.

Töölähetusse saab saata

rasedat ja alla 3- aastase lapse vanemat üksnes nõusolekul
alaealist ainult seadusliku esindaja eelneval nõusolekul

Töötajal on õigus nõuda mõistliku aja jooksul lähetuskulude katteks ettemaksu ja kui tööandja sellest keeldub, siis on õigus töötajal lähetusest keelduda.
Päevaraha

välislähetuses 350 ühepäevasel ja 500 mitmepäevasel. Kui lähetuskohas tagatakse toitlustamine siis võib päevaraha määra vähendada 70 % võrra. Ei ole enam päevaraha riigisisesel lähetusel.

Sõidukulud (dokumendi alusel).
Majutuskulud (dokumentide alusel)
Enam loetletud konkreetseid kululiike, vaid mõistlikud kulud tuleb hüvitada.
Millised dokumendid tuleb töölähetuse korral ( aruanded ) esitada tuleb fikseerida töökorralduse reeglites.
KINNIPIDAMISED (TASAARVESTAMINE)
Tööandjal on õigus kinni pidada

maksud
täitedokumentide alusel (k/o; töövaidluskomisjoni otsus, kohtutäituri otsus jm)
tasatöötamata puhkusepäevade eest puhkusetasu
avanssi
T nõusolekul õigusliku aluseta enammakstud summad (arvutusvea tõttu enammakstud summasid. Riigikohtu seisukoht, et siia kuulub ka – tööandja on eksinud maksude kinnipidamisel, arvutiprogramm on rikki läinud ja töötajale on töötasu makstud mitu korda).
tööandjale tekitatud varaline kahju töötaja kirjalikul nõusolekul

Töötasust kinnipidamisi ei tehta, kui palk ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära v vastavat osa nädala v päeva palgast
TA-l on õigus nõudeid esitada 12 kuu jooksul
T-l on töötasu nõudmise osas üldine aegumistähtaeg – s.o. 3 aastat
10
Riina Vään

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stennukene Õppematerjali autor

puhkus töötaja töötasu tööandja kokkuleppe tööleping ülesütlemine tööaeg

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tööiguse konspekt

kohustab töölepingu kohaldamisel arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega  tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale. Ettevõtja üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (§ 112) TL tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113) . TLS kandev põhimõte – pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) s.t pooled ei tohi oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele ja mõistlikult (terve mõistus)

Tsiviilõigus

docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

TLS § 3, s.t tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega 18  tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale. Ettevõtja üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (§ 112) TL tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113) Kõik tööd pakkuvad isikud (füüsilised ja juriidilised) peavad oma tööd tegevad isikud kandma töötamise registrisse, s.t ei sõltu sellest, kas tööd tehakse TL vm võlaõigusliku lepingu alusel. Registreerida tuleb hiljemalt töötamise algusest. Töötamise alguseks:

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ?

Õigusõpetus

doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsi

Äriõigus

doc

Tööõigus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 14 Tööandja rahaline vastutus erinevate rikkumiste eest on kirjas TLS-s ptk 7. Lisamaterjal. 1. www.riigiteataja.ee 2. www.ti.ee - Tööinspektsioon 3. www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa 4. www.tööõiguskoolitus.eu - töölepinguseadus, e-käsiraamat, kursus 5. www.eakl.ee - Eesti Ametiühingute Keskliit 6. www.sm.ee - Sotsiaalministeerium 7. www.rmp.ee - tööõigus 8. www.raamatupidaja.ee - tööõigus 9. www.rup.ee 10. "Töölepingu seadus praktikas" I, II, III osa, Heli Raidve, Mari Rask Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15

Tööõigus

doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu

Tööõigus

doc

Tööõigus

TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa

Tööõigus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe

Tööõigus

Rohkem sarnaseid