02.09.2020
Tööõigus – prof Merle Erikson
KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule).
Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse.
Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus.
(12 küsimust 1,5h, kaasus 45min)
Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2
seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I
seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus)
Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis.
(1)Tööõiguse olemus ja rakendusala
(1.1)Tööõiguse olemus
Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd
saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka
teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik
alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus
(käsundusleping).
(1.1.1) töötamine töölepingu alusel
Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides.
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid.
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe
TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2
Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele? Kas tööõigus peab jääma valdavalt töötaja kaitse õiguseks või on oht, et tööandja muutub töösuhte nõrgemaks pooleks? - Praegu pööratakse palju tähelepanu ka tööandja huvide kaitsele, ka tööandja võib muutuda töösuhte nõrgemaks pooleks, kui töötajal on piiramatud õigused ja tööandja huvid pole kaitstud
end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult). Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus: 1 Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis on mõlema vajadustega kõige paremini sobivad ning ei sunni tööandjat läbi kõrgete töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulude hoidma ettevõttes töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja; Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, mis tagavad piisava sissetuleku töötuse perioodil, luues
TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus TUIS - töötajate usaldusisiku seadus TvLS - töövaidluse lahendamise seadus TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal
vahetustega töö jne); 5. Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite mõjul (töö sundasendis või järsult muutuvates temperatuuritingimustes, nt külmhoones jne). Tööandjaks võib olla: 1. Judiidiline isik; 2. 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. Tööõigus 1. Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest? Tööõiguslikke suhteid reguleerib tööõigus. Need suhted toimuvad töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel. 2. Mis on tööõiguse allikateks? EV põhiseadus, Euroopa Sotsiaalharta (sätestab EL-i sotsiaalpoliitika), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, valitsuse määrused, kohalike omavalitsuste normatiivaktid ja kollektiivlepingud. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse
Kõik kommentaarid