Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Loodus...
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres
Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo. Elab 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvkatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk. Elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää
Baikali järv Üldandmed Pindala - 31 500 km² Maht - 23 000 km³ Suurim sügavus -1637 m Keskmine sügavus -758 m Kõrgus merepinnast - 456 m Kaldajoone pikkus -2000 km Pikkus - 636 km Laius -kuni 80 km. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger, kes on ka piltidel. Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Reostus Baikali juurde on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Üks neist on ka pildil. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Huvitavad faktid Baikal on maailma vanim järv
Huvitav! Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse. VÄLIMUS 3 Viigri pikkus on 120...180 cm, emased isendid kaaluvad kuni 40 kg, isased kuni 100 kg, harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi.Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda. LEVIK, ELUPAIK
Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada kolm selgroogset, kes on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik. Viigerhüljes Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes. Üks kolmest Läänemeres elavast hülgeliigist hallhülge ja randali kõrval. Meie rannikute viiger ehk nn Läänemere viigerhüljes on üks viiest viigerhülge alamliigist. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega, kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lähedust
Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas).
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik
või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal 3 keskkonnamürke. Emalinnust kandusid mürgid munadesse. Mürgid takistasid poegade arenemist või nõrgestasid neid niivõrd, et nad ei olnud enam elujõulised. 2. Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega. Ta suudab elada Soome lahe ja Põhjalahe jäätuvatel merealadel, hoides oma sukeldumis jääaugud ja hingamisaugud pidevalt lahti. Jää all pimedas oskab ta leida tee ühe augu juurest teise augu juurde. Kevadel kaevab viiger rüsijäässe lume alla ja sünnitab valgekarvalise poja. Hülged söövad peamiselt kala. Läänemerel on nende tähtsaks saagikalaks räim. Lisaks sellele söövad hülged meelsasti merikilke, väikesi kalu, turska ja siiga
5 Baikali järve elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[viide?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). 6 Baikali kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta
Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus
Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused Bornholmi saar Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus. Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses. Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis. Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris. TÄNAN KUULAMAST!
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger.Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid , soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_jarv
Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
Geoloogia Maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud.
This idea was dropped, as a bear had already been used for the Games in Moscow A cartoon was created featuring the mascot Sam, in the form of a detective who used the magic of the five Olympic rings on his hat to get himself out of all kinds of situations. Martin Linna Vigri - 1980 Vigri the Seal Moscow OLympic Games in 1980 Mascot of sailing competition in Tallinn Vigri's name comes from a estonian word Viiger Vigri creators were Saima Sümer and Elsie Johanson The official mascot of 1980 Olympic games was Misha the Bear Links Sam picture Sam info Soohorang Soohorang picture Wenlock and Mandeville Vigri picture Vigri info
ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja
Viigerhüljes Robert kürsa 1 6a Sisukord 1 Sissejuhatus 2VÄLIMUS 3 LEVIK, ELUPAIK 4 TOITUMINE 5 SIGIMINE, ARENG 6 OHUSTATUS JA KAITSE 2 Sissejuhatus 3 VÄLIMUS Viigri pikkus on 120...180 cm, emased kuni 40 kg, isased kuni 100 kg harva kaaluvad NAD rohkem kui 100 kilogrammi. Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. 4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina
Protsess on aga sedavõrd aeglane, et täielik veevahetus toimub ümbes 30 aastaga. Sellest tulenevalt on Läänemeri reostustega kergelt haavatav, eriti kui arvestada, et merd ümbritseb 9 riiki. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena
isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10
Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus. Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg
Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
· Rand hüljes (Phoca vitulina) ei talu jääd ja elab Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare piirkonnas. Elupaigaks rannalähedased merealad. Puhkama tuleb ta kuivale maale. Eesti vetesse satub eksikülalisena. · Viigerhüljes (Phoca hispida) on väiksem kui hallhüljes ja ka tema on looduskaitse all. Kutsutakse ka kirjuks hülgeks. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Viiger elab rannavetes. 5 · Pringel ehk seakala (Phocaena phocaena) on vaalaline. Pringli arvukus Läänemeres on suhteliselt madal. Sagedamini esineb mere lõunaosas, mis on talviti jäävaba. Toitub
Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus
4 1. Eesti hülged 1.1. Viigerhülge üldiseloomustus Viigerhüljes Pusa Hispida (Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida). Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. (Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus) Viigerhüljes on hallhülgega võrreldes väiksem, tumedam, pontsakama kehakujuga, ümarama koonuga ja keha külgedel on tal heledad silmalaigud. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes.1 1.1.1. Eluviis Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad, kes inimesest eemale hoiavad. Viiger on väga paigatruu, täiskasvanud loomad ei hulgu nii laialdaselt ringi kui
..15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · on looduskaitse all · kaalub kuni 12 kilo 3)Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes · Kasvab 1,5m pikkuseks
Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus.
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged võiks öelda et kaheteistkümnendal tunnil.Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Sellesse vastuolussesüvenenud Põhjamaade teadlased avastasid, et püssitinast julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed
kalaliigile, 10 000 taimeliigile ning vähemalt 100 000 selgrootute liigile. Tänaseks on pooled nendest imetajate ning kolmandik roomajate, kalade ja lindude liikidest inimtegevusest ohustatud. Paljud Euroopas ohustatud looma- ja taimeliigid on Eestis veel heas olukorras ja suhteliselt arvukad, kuid majandustegevuse intensiivistudes võivad nad meilgi haruldaseks muutuda. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üks Eestis elavatest ohustatud liikidest on viigerhüljes ehk viiger. Viigerhüljest võib Läänemerest leida valdavalt mere põhjaosast kolme eraldi alamasurkonnana Põhjalahes, Soome lahe idaosas ja Väinameres (joonis 1). 20. sajandi alguses elas Läänemeres paarsada tuhat viigrit, tänaseks on alles jäänud vaid 10 000. Eestis oli 1996. aastal umbes 1500 viigerhüljest, Soome lahe Eesti vetest on liik viimasel kümnendil taandunud. Väga aeglast juurdekasvu Läänemeres võib märgata vaid Põhjalahes. Suurimaks ohuks viigritele on merre
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
mehed tormi kätte jäid. 4 Millised näevad hülged välja? Selleks, et teada saada millised hülged välja näevad, milliseid liike on Läänemeres olemas, kui suur on nende populatsioon kasutasin uurimiseks raamatut ,,Kihnlaste elatusalad´´. Sealt leidsin kolm hülgeliiki. Läänemeres on olnud kolme liiki hülgeid: viiger, hallhüljes ja randal. Nendest on olnud kihnlaste peamiseks püügiloomaks viigerhüljes, vähemal määral hallhüljes. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Viigerhüljes (mustu) on lühikese pea ning nõgusa, suhteliselt terava koonuga väheldane hülglane. Täiskasvanute üldpikkus on keskmiselt 130-150 cm, raskus 50-60 kg. Selja ja külgede karvkate on tumedatooniline, enamasti tumepruun kuni peaaegu must. Tumedal taustal paiknevad, tihti omavahel liitudes, valkjad piklikud rõngaslaigud
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
siis, kui loomaaed kolis Kadriorust Veskimetsa. Hallhüljes on suur loom; täiskasvanud isased kaaluvad kuni 300 kilogrammi, emased kuni 200. Päevane toidunorm (ja toiduks on kala) on keskeltläbi 4-5% kehakaalust, kasvavatel loomadel pisut suurem. Mitte mingil juhul ei tohi hüljeste basseini veepind ehk peegel kattuda ühtlaselt jääga: hüljes satuks paanikasse kui ei näeks läheduses lahtist vett. See on ka täiesti arusaadav -- päris- ehk kõrvutud hülglased (hallhüljes, viiger jt.), kellel puuduvad nähtavad väliskõrvalestad, toetuvad pinnasel kõhule. Neil on lühikesed esiloivad, tagaloivad aga ei paindu üldse kõhu alla (suur erinevus kõrvukhülglastest, kelle esindajad merilõvid, kotikud jt., kes toetuvad neljale loivale ja võivad vabalt trepist ülesse või alla minna). Seega on hallhüljes kõval pinnasel üsnagi kohmakas ja suhteliselt abitu, kuid vees suudab ta palju enamat kui merilõvi, seda vähemasti kiir- ja kaugujumise osas.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI....................................................................................................
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Kokku u 100 ringis. Sõnavara on seejuures teistsugune, nt olmesõnavara vähe, mis näitab, et kontaktid ei olnud nii sügavad ja tihedad, rohkem valitsuslikke, seisuslikke ja administratiivseid suhteid näitavad. Rannarootslaste tegevuseks kalapüük ja karjakasvatus, piimatoodete valmistamine. Teised rühmad on nt soomerootsi laenud, vanarootsi, ojamaa laenud. Põhilised teemavaldkonnad on siiski kalapüük, loodus, olme, ühiskondlikud sõnad: viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku; plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru. On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll. Rootsi laenud on tulnud eesti keelde põhiliselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla
sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 21 S. KABJALISED Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). S. SÕRALISED
Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. Säästev Eesti 21 dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas Reliktid Eestis: Jugapuu, hahk, viiger, merikilk 12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas,
. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 16.3.9.2.2.17. Selts: Kabjalised (Perissodactyla) Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). 16.3.9.2.2.18. Selts: Sõralised (Artiodactyla) Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad
Ka nende kinnismuistised on sarnased. Elanikud võisid etniliselt ühtsed olla suhtlesid ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab väga rohke luust ja sarvest esemete valmistamine, see ongi Kunda kultuuri peamine tunnus. Olid luuharpuunid, luuahingud, luust nooleotsad, sarvest kirvepea, luust talb ja ka luust õngekonksud. Pulli asulast leitud loomaluude seas esines kõige rohkem kopra ja põdra luid. Sindis olid aga metssiga ja viiger kõige populaarsemad. Kopra- ja põdranahk oli arvatavasti riietuse jaoks väga hea. Metssiga oli Sindis populaarne arvatavasti selle pärast, et selleks ajaks oli ta nendele aladele sisse rännanud. Hülgekütid liikusid järjest kaugemale ja avastasid Saaremaa. Sealt jõuti edasi Hiiumaale ja Ruhnule. Ruhnult on leitud 5300 eKr asju. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlat sellele kultuurile omast kalmistut. Siiski võib olla Kivissaares üks kalmistu ning teine Emajõe ääres.
tehtud esemed, kuid neid on vähe ja nad on väga väikesed. Asulatest leitud luud annavad ettekujutuse, mida Kunda kultuuri elanikud peamiselt sõid. Kunda kultuur pole kogu aeg olnud ühesugune, Pulli ja Kunda asulad näitavad, et peamised küttimisobjektid on koprad ja põdrad, teisi loomi on vähem. Kopraid võidi küttida naha pärast. Sindi - Lodja asula on paartuhat aastat noorem, metsloomadest on oluline metssiga (nüüd olid need sisse rännanud), teised tähtsad ulukid olid hüljes ja viiger. Hüljes annab head nahka, aga ka liha ja rasva. Hülgekütid liikusid üha kaugemale ja avastasid Saaremaa juba 5800 eKr. Esialgu käidi seal ainult hülgeküttimise hooajal, hiljem tuldi pikemaks ajaks. Saaremaalt avastati ka Hiiumaa ja Ruhnu. Eesis ei ole avastatud ühtegi Kunda kul kalmistut, kuid on leitud üksikuid luid. Blondiinid on kujunenud Põhja - Euroopas suhteliselt hilja, vahetult peale jääaja lõppu 10 000 a tagasi. Kõige heledam rahvas elab Läänemere ääres,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
