Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ruuni" - 14 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Ruunid

Ruunid on universaalne süsteem, mis on osa üle Euroopa levinud jumalanna kultuurist, ja neil on oma koht naiste saladustes. Laste emade ja õpetajatena, on naised alati olnud keele kandjateks. Naised on ka peamised kaitsjad inimese märkidele ja sümbolitele, läbi käsitöö, pannes neid märke kudumitele, keraamikale ja majapidamisse. Ruunid mütoloogias Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Kõik 24 ruuni ja üks tühi ruun aga moodustavad tervikliku maagilise süsteemi, mis annab inimesele tänuväärse võimaluse tundma õppida iseennast ja elu.Nimetus futhark on siis tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, th, a, r ja k. Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles "sugu"), igas 8 tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus

Teoloogia → Usundiõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Viikingid

Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaevanud lelusi , lauamänge, täringuid, puust loomi, mõõke või paate. Need kes purjetasid ida suunas, nimetati neid ka varjaagideks. Viikingite põhi sõidu riist oli laev , mille esiotsa kujutas endas lohe pead. Nende röövretked olid väikses Euroopas või isegi Põhja-Ameerikas.Need kes said surma , nende jaoks püstitati ruunikivi mille peal oli ruuni kirjas surnu nimi. Viikingite laevad olid umbes 24 meetri pikkune. Laeva aere oli 30-40 nii et meeskonda kulus umbes 30-40 meest.Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa muinaskultuurid

Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud:  hõreda kivikattega kivikalmed  maahaudadega kalmistud  liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis)

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viikingid kt nr. 2

Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted. nt. lant (e õng), hiivama, (tuule)iil, pank(rannik), viik (e. lahesopp), pöök, türn (puu), viiger(hüljes), tasku, kelk ja käru, moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa, far on rootsi isa) ruunikiri – Kiri mis on kirja pandud ruuni sümbolitega. Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit. sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda

Filoloogia → Filoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

üheksa ööd, / odaga haavatud ja Odinile antuna, / iseendalt iseendale, / sellel puul, mille kohta ei tea keegi, kust ta juured tulevad / Nad ei andnud mulle leiba ega juua sarve seest, / veeresin allapoole, / võtsin ruunid, / karjudes võtsin nad, / ja kukkusin sealt tagasi" Mõned õpetlased usuvad, et viikingiaja samaanid või Odini järgijad kasutasid ruune jumalikustamiseks või üleloomulike võimete näitamiseks. Esimene runoloog ehk ruuni tähestiku õppija oli Rootsi õpetlane Johannes Bureus (1568 ­ 1652), kes oli Rootsi kuninga nõuandja. Tänapäeva runoloogid uurivad enam kui 6000 ruuni, mis on säilinud, alguses neid vana norra keelde ja seejärel inglise keelde tõlkides. Runoloogide töö on aidanud meil viikingeid ja nende ajalugu palju paremini mõista. 2.2 Viikingite laulud Viikingite meelelahutajad olid skaldid (luuletajad). Neid kutsuti laule laulma,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

C2=C1*V1/V2 ; C1 ­ NaOH knots; C2 ­ otsitava HCl knots; V1V2 ­ nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas ­ gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised jõud on väiksesed ning nad võib ka arvestamata jätta. Avogadro seadus ­ kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Molaarruumala ­ Kui normaaltingimustel on 1 mooli gaasi ruumala 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel on gaasi ruumala 22,7 dm3/mol. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu gaaside osarõhkude summaga.

Keemia → Keemia alused ii
335 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas ­ eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj ­ levib juhuluule ­ pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule ­ 1637 ­ ,,Pulmalaul" ­ R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 ­ 17 saj. ­ pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 ­ vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

KEHAKEEL uurimistöö

Samas lõbus inimene kiirelt ning naeratades. Autorile meeldis selle küsimuse vastuseid lugedes see, et see oli ainus küsimus, millele kõik oskasid ja, millele oldi pandud väga palju variante. 11. Kas maal kasvanud inimese isikliku ruumi vööndid on laiemad kui linnas kasvaval? Põhjenda! Siin läksid vastanute vastused enamvähem pooleks. Pooled vastasid jaatavalt, pooled eitavalt, ning mõned ei teadnud. Tegelikkuses, aga usutakse et maal kasvanud inimese isikliku ruuni vööndid on laiemad, kuna seal on tema ümber vähem rahvast tema kui linnas. Allan Pease raamatu "Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" järgi mõistetakse isikliku ruumi all, keha ümbritsevat õhuruumi, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. Nii on siis isikliku ruumi mõõtmed tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. Need kes jaatavalt vastasid tõid välja umbes sama põhjuse nagu Pease raamatus. 12

Muu → Teadus tööde alused (tta)
150 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

kogemustest, milles Jumala kohalolu kogetakse näiteks pigem ratsionaalselt või emotsionaalselt ilma ühtesulamise ja piiride kadumise tundeta -kõiksuse või olevaga üks olemise kogemus, tema sisu on see, et müstilises kogemuses kaovad ära piirid mina ja mitte mina vahel. Et tunned, et oled osa selles kes on olemas. 1)väärtuslik elukogemus, inimene tunneb et on midagi mõistnud v õppind 2)lühiajaline, mõne hetke v minuti 3)aja ja ruuni tumme teisenevad 4)inimene on passiivne-kogemus ple inimese juhitav v kontrollitav 5)provotseeritav kuid mitte juhitav 6)kirjeldus ja tähendus sõltuvad müstiku usulisest traditsioonist, neid on olemas nii palju kui on võimalikke seletusi 7)müstilise kogemuse emotsionaalsus (kaasneb rõõm ja rahulolu v kosmiline üksindus) 8)olemuselt paradoksaalne- suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad.

Psühholoogia → Religioonipsühholoogia
25 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) ­ 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf ­ püha märk tõlkes Kiri ­ info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...

Teoloogia → Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

dodekapolis(kreeka keeles 12 linna). Väga kõrgelt arenenud tehnika. Osaliselt kohapeal väljaarenenud. Väga edukad kaupmehed ja piraadid. Õige pea tugev konkurent kreeklastele ja kartaagolastele. Kauplesid terve põhja itaalia osas, Põhjast kesk-euroopani. Ka kreekas. Laenati lääne-kreeka alfabeet, mis anti edasi roomlastele. Ladina kiri üks etruski sidemete tulemus. Põhja itaalias keltide kaudu läks alfabeet kesk-euroopasse. Ruhnu- runö(rootsi keeles ruuni saar). Al 7 saj ekr on latium etruskide käes, kus juba mingi asustus oli olemas. Rooma algne nimi etruski keeles on Rumon.( jõe linn etruski keeles). Al 6 saj etruskide mõju ulatus po madalikuni, asustati linnu. Pologna- felsina etruski keeles. Asutati linnu aadria mere rannikule, kõige tuntum ramella. Pompei etruskide asustatud. Edasitung peatati kreeklaste poolt aastal 524 ekr Lumae lahingus.

Ajalugu → Vana-Rooma
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun