erinevates inimrühmades.(u 50 000a tagasi) Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid sellepärast, hiljem kui inimesed asustasid suuremat territooriumi, muutusid need taas erinevamaks. Isolaatkeel Keel millele pole leitud ühtegi sugulaskeelt. Pidzinikeel Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Areng erinevates kohtades Keelte liigitamise kaks moodust 1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel) 2) asukoha järgi keeled, mis põlnevad ühest algkeelest, sugulaskeeled (eesti ja soome keel) Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel
- võrreldakse samatähenduslikke sõnu nii, et oleks võimalik seletada, kuidas on kujunenud tänapäeva keele sõnadele vastavad sõnad. Indoeuroopa algkeel koosneb: vana-kreeka, ladina, saksa, inglise, sanskriti keeltest. Keelekontakt keelte kõnelejad suhtlevad tihedalt omavahel, laenates sõnu, häälikuid ja grammatikat. Ühesuunaline üks keel mõjutab teist, kuid teine ei mõjuta esimest. Kahesuunaline keeled mõjutavad teineteist. Keeleliit keeled, mis puutuvad kokku nii palju, et grammatika muutub sarnaseks, kuid sõnad erinevad. Keeleliitudel on tavaliselt keskus ja perifeeria e äärealad. Nt Balkani kl. Pidzin- ja kreoolkeeled Pidzinkeel segakeel eri keelte kõnelejate vahel, kui on vaja suhelda, kuid ühine keel puudub. Tüüpiliselt tekivad pidzinkeeled tihedates rahvusvahelistes kaubandussihtkohtades (sadamates, turgudel). Ei ole emakeel.
suhtlemisel, kui inimesed ei jaga ühist emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel. Näiteks üle(lääne)maailmne lingua franca on inglise keel. Riigikeel on normile vastav keel. Näiteks Aafrika riigis võib kasutusel olla sadu erinevaid keeli, kuid riigikeeles võib olla hoopis inglise või prantsuse keel. Riigikeelega kaasneb kohustus seda hoida. Keeleala piirkond, kus kasutatakse keelt. Näiteks Läänemere piirkond (sarnasusi leidub nt sõnajärjes). Keeleliit piirkond, kus leidub sarnasusi ka grammatilisel tasandil. Näiteks Balkani keeleliit. Isolaatkeel keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli ehk ta ei kuulu ühessegi keelkonda. Näiteks baski keel Hispaanias. Pidzinkeel keelekontakti tulemusel tekkinud keel, milles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja grammatilisi elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond. Kasutatakse näiteks sadama-aladel, kus kohtuvad erinevaid keeli kõmelevad rahvad. Võib olla aluseks kreoolkeele tekkele
pidzinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel on väljaarenenud grammatika; esimese keelena omandamine on üks loomuliku keele olulisemaid tunnuseid ladina tähestik tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks, kutsutakse ka rooma tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa) metatees häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen;
Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge- de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad. Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli keel(Vancouveri saarelt), ka eskimo ja grööni keeled põhjapool. Sarnane eestikeele liitsõna moodustusele, aga veel samm kõrgemal sellest. 3) Areaalne liigitus keeleliidud, Nt Balkani keeleliit(kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms.
muutunud sarnaseks pikaajalise tiheda omavahelise kontakti sel aluseks. tõttu. Teiste sõnadega, eel-läänemeresoome keel, eel-volga keel, eel-hansi keel ja eel-ungari keel ei olnudki omavahel sugulased, kuid muutusid mingil ajaperioodil tihedate kontaktide tõttu omavahel lähedaseks ja moodustasid nn keeleliidu (peatükk 4). Hiljem aga lagunes see keeleliit uuesti osadeks ja tekkisid täna- päevased soomeugri keeled (joonis 3). mordva permi Kõige intensiivsemal keelte sarnas- lääne- saami mari mansi handi ungari tumisajal (joonise keskel) tekkis mere- ühissõnavara ja isegi ühise gram- soome matikaga rahvastevaheline suht-
See annab inglise keelele võimaluse kasutada üht sõna väga mitmes kontekstis, üks sõna võib olla mitu sõnaliiki korraga. Nt sõna right võib olla omadussõna right hand, nimisõna it is my right to do sth, määrsõna right behind me, tegusõna right a wrong või hüüdsõna right! kreoolistumine –kreoolistumine on pidžinkeele muutumine kreoolkeeleks. kreoolkeel – kreoolkeel on pidžinkeel mida inimesed räägivad emakeelena. ladina tähestik läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) – Keeleliidu põhimõte on see, et keeled ei ole sarnased vaid selle pärast, et neil on ühine põlvnevus vaid selle pärast et neid räägitakse geograafiliselt üksteise lähedal. See tähendab et nt läti ja eesti keeles on sarnaseid morfoloogilisi, süntaktilsi ja sõnavaralisi keele elemente mis sest et üks on indoeuroopa ja teine uurali keel. metatees- üksuste ümbertõstmine sõnas. Seda juhtub tihti l või r liikumisega sõnas seega ld.k
pidžinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel on väljaarenenud grammatika; esimese keelena omandamine on üks loomuliku keele olulisemaid tunnuseid ladina tähestik – tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks, kutsutakse ka rooma tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) – läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa) metatees – häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen;
keel • Tüpoloogiline • Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled • flektiivsed ehk fusioonikeeled • polüsünteetilised keeled • Areaalne • Keeleliidud Sprachbund • Nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm), • Sotsiolingvistiline • lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms.. • riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm – keelepoliitika mõisted • lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k
arvestatakse veel vastastikust suhtlust, ajalugu ja keele kontakte. Keele kontaktide tulemusel tekivad kreoolkeeled, millel on oma sõnavara ja grammatika . Võib tekkida ja pidzin e keel, milles on mõlema keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond, see võib olla aluseks kreoolkeele tekkele. Märgitakse ära keeleline piirkond. Kui ühes piirkonnas on palju sarnasusi grammatika tasandil, siis on tegu keeleliiduga. Nt Balkani keeleliit, kuhu kuuluvad kreeka, albaania, rumeenia, serbia ja horvaadi keeled. Keelte areaalne makrojaotus: Aafrika, Euraasia, Kagu-Aasia ja Okeaania, Austraalia ja Uus-Guinea, Põhja- Ameerika ja Lõuna-Ameerika. · sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt on sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv enamuse ja vähemuse keel.
sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel
3. Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega analüüsida ka kirjandusväliseid struktuure. 4. Sünkroonia ja diakroonia lähendamine teineteisele. Rõhk pannakse struktuuri ja protsessi ühtsusele. Praha kk liikmed arendasid esimesena välja ,,keeleliidu" probleemi. Selle all mõistetakse nähtus, et naaberkeeltel on mitmeid eriomaseid ühisjooni, kuigi nad ei ole sugulaskeeled (nt Balkani keeleliit tähendab Balkani ps kõneldavaid keeli, mida iseloomustab hulk ühiseid struktuuriomadusi, kuigi kõik need keeled põlvnevad indo-euroopa keelekonna eri rühmadest). Foneemi osa uurimine morfoloogilistest mallidest on arenenud omaette keeleteaduslikuks uurimisharuks, mida nim morfofonoloogiaks 48. Kopenhaageni lingvistiline koolkond Hjelmslevi glosssemaatika. Glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on
Kreoolkeelte sõnad ei ole väga pikad ja tihti kasutatakse sõna kordust (nt mitmus: tingting) · Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud. · kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi). Keelekontakt · Keelekontaktide äratundmise abil on võimalik selgitada keelte vahelisi sarnasusi; · Üldiselt arvestatakse, et kõike on võimalik teisest keelest laenata. Omati on keelekontaktist tulenevatel muutustel sisemine hierarhia: kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtlaselt; · Võib arvata, et grammatilist laenamist mõjutavad tüpoloogilised erinevused.
sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleala (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi: Aafrika Euraasia KaguAasia ja Okeaania Austraalia ja UusGuinea PõhjaAmeerika LõunaAmeerika Tekivad keelealad ja keeleliidud Kreoolkeel A+B =AB tekib ühine grammatika Sotsiolingvistiline liigitus Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. "My fare lady"
annaabi.ee 
