sise-eeskiri (0)

Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Kontoplaan  koos kontode sisu kirjeldusega...............................................................3 2. Majandustehingute  dokumenteerimine  ja  kirjendamine ............................................6 3. dokumentide  käive  ja säilitamine...............................................................................7 4. tulude ja kulude kajastamine......................................................................................8 5. Varade arvestus..........................................................................................................9 6. Kohustuste arvestus..................................................................................................12 7. Varade ja kohustuste  inventeerimine ........................................................................14 8. Aruannete koostamise kord......................................................................................16 9. Sisekontrolli meetmete rakendamine.......................................................................17
SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt:

1)   Raamatupidamiskohustuslane   on   kohustatud    koostama    raamatupidamise   sise-

eeskirja, mis kehtestab  kontoplaani  koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu   hulgas   majandustehingute   dokumenteerimist   ja   kirjendamist,   algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande   kirjetel,   varade   ja   kohustuste   inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase   kasutatavaid   arvestuspõhimõtteid   ja   informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda,  arvutitarkvara  kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise  korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli  meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus  ja  võrreldavus  ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui  pearaamatupidaja   ootamatult   haigeks  jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima   peab,   annab   hea   raamatupidamise   sise- eeskiri    tema   asendajale   juhised, millised  kontosid  kasutada, kuidas koostada  lausendid , milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokku audiitorile   või   maksuametnikele   raamatupidamise   korralduse   kohta   selgituste andmisel (Otsus- Carpenter , 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse:  kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,  majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,  algdomumentide liikumist ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist,  tulu   ja   kulu   kajastamist   kasumiaruande   kirjetel,   vara   ja   kohustuste inventeerimist,  raamatupidamiskohustuslase   kasutatavid   arvestuspõhimõtteid   ja   info esitusviisi,  aruannete koostamise korda,  arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises,  raamatupidamise   korraldamise   ja   sellega   kaasnevate   sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva  käsiraamat  3.1.4).
1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod  jaotatakse  kontoplaanis   rühmadeks  ning rühma tähistab kontokoodi esimene number:

1)  aktiva  kontod  ( varad ); 2)  passiva  kontod ( kohustused, kapital );

3)  äritulud  põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu);

4) muud äritulude  kontod; 5) ärikulude kontod;

6) muud  ärikulude kontod ( ka  finantskulud );

7) tulude-; kulude koondkontod.

Kontorühmad   koosnevad   kontoklassidest:    konto    klass   11-   raha   ja   lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne  võlg , konto klass 18   -   materiaalne   põhivara,   konto   klass   22   -   maksuarveldused   riigiga   ( käibemaks , sotsiaalmaks ,  tulumaks  jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja  sidekulud , konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva  kirjed . Tulukontod  3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes.   Kulukontod   5   ja   6   bilansis   ei   esine.   Neid   kasutatakse   kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kontoplaani  näidis :    111 Kassa

112 Aruandvad isikud, majandus kulude  avanss . 113 Arvelduskonto ,  pank . 122

Nõuded ostjate vastu

137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata  intressid . 152 Käibemaksu  ettemaks

Tooraine  ja materjal

167 Müügiks ostetud  kaubad   168 Lühiajalised  ettemaksed  tarnijatele 180 Maa 182
183

Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)
Masinad  ja  seadmed  (jääkmaksumuses)

184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215

Laenukohustused

215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224

Palgast kinnipeetud tulumaks

225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud  maksud 231

Võlad  tarnijatele

241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261

Omakapital  ( aktsia - või  osakapital )

281 Lõppenud aruandeaasta kasum/ kahjum

Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist
Passivakontod

313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421

Saadud trahvid , viivised

429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud

Mitmesugused ostukulud
Aktivakontod

517 Väikevahendid

Elektri ostukulud

526 Bensiini jne. ostukulud 541Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud

545 Hüvitised  sõiduauto  omanikele(  kompensatsioon ) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud

556 Pangateenuste  tasud

558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561Büroo - ja sidekulud 565
566

Töölähetus
Majanduskulud

567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud

Palgakulud ja sotsiaalkulud

613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622

Töötuskindlustus Muud ärikulud

632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646

Kahjum valuutakursi muutusest

647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised  kulud Tulude  koondkonto 711

Müügitulud

712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727

Finanskulude koondkonto

728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto

2.   MAJANDUSTEHINGUTE   DOKUMENTEERIMINE   JA KIRJENDAMINE Kõik    majandustehingud    dokumenteeritakse   ja   kirjendatakse   kronoloogilistes   ja süstemaatilistes  registrites  tehingu toimumise  momendil  või kui see ei ole võimalik, siis   vahetult   pärast   seda.   Iga   kirjendi   aluseks   on   majandustehingut   tõendav algdokument  või algdokumendi alusel koostatud koonddokument. Kõik    dokumendid    tuleb    vormistada    korrektselt   ja   nad   peavad   sisaldama   kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Iga   alg-   või   koonddokumendi   alusel   koostatakse    lausend ,   millele   antakse kronoloogilises   registris   registreerimise    järjekorra    number,   märgitakse   tehingu kuupäev,  debiteeritavad   ja  krediteertitavad  kontod  ning   summad ,  majandustehingu lühikirjeldus    ja   algdokumendi   number.   Igale   alg-   ja   koonddokumendile   kantakse lausendi   koostalmisel   dokumendi   liigi   ja   registreerimise   järjekorra   number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks    registriks    on    päevaraamat    ja   süstemaatiliseks   registriks   on pearaamat . Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse  tehingud  kontode lõikes. 
Raamatupidamise   alg-   ja   koonddokumentidel   olevat   informatsiooni   ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud  kustutada  ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne   raamatupidamiskirjend   parandatakse   paranduskirjendiga,   mis   peab sisaldama  viidet  parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei   põhine   algdokumendil,   tuleb   koostada    parandust    selgitav   raamatupidamisõiend (paradusdokument).  Paranduse   tegija  märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja,   tehingu   majandusliku   sisu   ja   paranduse   sisu.   Varasemat   algdokumenti   ja lausendit  tuleb täiustada  viitega   hilisemale  parandusdokumendile ja - kirjendile.  Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas  mahus , koostatakse   kreeditarve   üldise   korra   ja   numeratsiooni   järgi   ning   üks    eksemplar saadetakse  ostjale. 3. DOKUMENTIDE KÄIVE JA SÄILITAMINE Raamatupidamisse saabuvad  algdokumendid  kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl  raamatupidaja  poolt, kes koostab raamatupidamise alg- või koonddokumendile lausendi (lausendid).  Käibegraafik algdokumentide  koostamiseks , kontrollimiseks ja töötlemiseks Dokumendi nimetus                Esitaja Pangadokumendid               Juhataja Kassadokumendid               Juhataja Hankijate   arved               Juhataja Müügidokumendid               Juhataja Peale    jooksva    arvestuse   ja   aruandluse   on   raamatupidamiskohustuslasel   ka raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus. Nii raamatupidamise seaduse kui ka   maksukorralduse   seaduse   kohaselt   tuleb   tehingute   ja   väljamaksetega   seotud dokumente ning raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid   äridokumente   säilitada   vähemalt    seitse    aastat   dokumendi   koostamisele   või kajastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist  arvates .
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle  muutmist  või asendamist. Raamatupidamisregistreid,   mis   on   loodud    elektrooniliselt ,   on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavad peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 4. TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE Tulud   on   aruandeperioodi   sissetulekud,   millega   kaasneb   varade   suurenemine   või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.  Kulud   on   aruandeperioodi   väljaminekud,   millega   kaasneb   varade   vähenemine   või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.  Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte  netovara , ilma, et   ettevõtte    omanikud    oleksid   teinud    täiendavaid    sissemakseid.   Kulude   põhiliseks tunnuseks   on   asjaolu,   et   nad   vähendavad   ettevõtte   netovara,   ilma,   et   ettevõtte omanikele   oleks   teostatud   ettevõttest   väljamakseid.   Nii   tulusid   kui    kulusid kajastatakse   tekkepõhiselt–   see   tähendab   sellel   hetkel,   kui   leiab   sisuliselt   aset majandustehingu   mõju   ettevõtte   netovarale,   mitte   sel   hetkel,   kui   leiavad   aset tehinguga seotud rahavood . Kulusid   kajastatakse   samas    perioodis ,   kui   kajastatakse   nendega   seotud   tulusid. Kulutused,   mis   tõenäoliselt   osalevad   majandusliku   kasu   tekitamisel   järgmistel perioodidel ,   kajastatakse   nende   tekkimise   hetkel    varana    ning   kajastatakse   kuluna
perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku  kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või   ei   osale   majandusliku   kasu   tekitamisel,   kajastatakse   kuluna   nende   tekkimise perioodil. Tulud   ja   kulud   hõlmavad   nii    realiseerunud    kui   realiseerimata   tulusid   ja   kulusid. Realiseerunud   tulu   näiteks   on   kauba   müügil   kajastatav   tulu.   Realiseerimata   tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu. Tulu kaupade  müügist kajastatakse  saadud või saadaoleva  tasu õiglases väärtuses, võttes   arvesse   kõiki   tehtud   allahindlusi   ja   soodustusi.   Tulu   kaupade   müügist kajastatakse   siis,   kui   kõik   olulised   omandiga   seotud    riskid    on   läinud   üle   müüjalt ostjale,   müügitulu   ja   tehinguga   seotud   kulu   on   usaldusväärselt   määratav   ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse   osutamise   järel.   Juhul   kui   teenus   osutatakse   pikema   ajaperioodi   jooksul, lähtutakse  valmidusastme  meetodist. 5. VARADE ARVESTUS Põhivarade arvestus Varade  valdamine ,  kasutamine,  kasutusse andmine,   võõrandamine ,   koormamine   ja muu viisil käsutamine (ka  mahakandmine ) on reguleeritud  juhataja otsustega. Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised  nõuded ja ettemaksed,  kinnisvarainvesteeringud,  materiaalne  põhivara, immateriaalne  põhivara. Põhivarade   registreerimise    muudes    registrites   ( riigivararegister ,   hooneregister, autoregister  jm) korraldab juhataja.  Põhivarade soetamine Põhivarade   soetamisel   tehakse    raamatupidamiskanne :    deebet    põhivara,   deebet käibemaks , kreedit  võlad hankijatele. Juhataja   määrab   iga   põhivara/põhivara   grupi   kohta   eraldi    kasutusaja    ja amortisatsiooninormi. Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil.
Amortisatsiooni arvestus Põhivara   amortisatsiooni   arvestatakse   iga   kuu   lineaarsel   meetodil   alates   põhivara kasutuselevõtmise   kuust   kuni   selle   täieliku   amortiseerumiseni   või   kasutusest eemaldamise  kuule  eelneva  kuuni . Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei  muudeta , kui need ei ole oluliselt erinevad   vara   tegelikust   elueast.    Uutele    põhivaradele   kehtestatakse   alljärgnevad amortisatsiooninormid: hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel, bürooseadmed 5 a 20 %, muu  inventar  5 a 20 %, immateriaalne põhivara 4 a

25 %. Aastainventuuri läbiviimisel  hindab  inventuurikomisjon vara järelejäänud  kasulikku

eluiga   ja   kui   ilmneb,   et   vara   tegelik   kasulik   eluiga   on   oluliselt   erinev   esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks.  Amortisatsiooniperioodi   muutust   kajastatakse   aruandeperioodis   ja   järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata.  Põhivarade   väärtuse   languse   korral   (osaline   või   täielik    demonteerimine , lammutamine ,  hävimine ,  kahjustumine , kadumine,  moraalne   vananemine  jm) viiakse läbi  allahindlus .  Parendustega   seotud   kulutuste   kohta,   mis   tõstavad   vara   väärtust,   tootlustaset   või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse  raamatupidamisele , kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja  kandmisel  tehakse kanne: deebet müüdud  põhivara jääkväärtus , deebet põhivara kogunenud kulum , kreedit põhivara  soetusmaksumus . Müüdud põhivara kantakse bilansist välja
Põhivarad    kantakse   bilansist   välja,   kui   vara   enam   ei   eksisteeri   (on    hävinenud , hävitatud,   kadunud   jms).   Põhivara    mahakandmise    kohta   vormistatakse   vastav   akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara   mahakandmisel   tehakse   kanne:   põhivara    jääkmaksumus    kantakse   deebet põhivara    amortisatsioon ,   deebet   põhivara   kogunenud   kulum,   kreedit   põhivara soetusmaksumus. Varude  arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi:  varu pidev ( jooksev ) arvestussüsteem,  varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:  üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);  müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse;  raamatupidamisandmed   aruandeperioodi   lõpul   näitavad   varu   jääki   ja   tema soetusmaksumust;  inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati   kokku   langeda   varu   inventuuri    andmetega ,   kuna   tegelikkuses   võib esineda   varuobjektide   riknemisi,   vargusi   ja   muid    kadusid .   See   võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu;  selle  süsteemi  kasutamine  võimaldab  saada  operatiivset  infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude   arvestuse   pideva   süsteemi   peamiseks   puuduseks   peetakse   tema   suurt töömahtu,   kuid   süsteemi   rakendamist   hõlbustab   arvutite   ja   teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed,  skannerid ) kasutamine. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad:  ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku  arvestust  varu väljamineku ja lõppjäägi
 kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta;  varu  lõppjääk  ja  väljaminek  tehakse kindlaks perioodiliselt – kuu,  kvartali  või aasta lõpus;  aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur ;  väljaläinud varu kogust ja soetusmaksumust määratakse inventuuri andmeil järgmiselt: varu  jääk  aruandeperioodi algul + varu sissetulek perioodi jooksul – varu jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri andmeil. 6. KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ning millest  vabanemine  nõuab  eeldatavasti  tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustav  sündmus on sündmus, mis tekitab  ettevõttele  kas juriidilise või faktilise kohustuse. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete  tingimuste kaudu) või seadusandlusest või  muust  õiguslikust  alusest . Faktiline kohustus on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus, mille puhul: • ettevõte   on   kas   oma   senise    tegevusega ,   avalikustatud   põhimõtete   või konkreetse   avalduse   kaudu   andnud   teistele   osapooltele   mõista,   et   ta   aktsepteerib teatud kohustusi ja • on   selle   tulemusena   tekitanud   teistes   osapooltes   põhjendatud   ootusi   nende kohustuste täitmise suhtes. Tingimuslik  kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõt. Kohustuste kajastamisel on oluline kas näidata bilansis, avalikustada lisades, või üldse mitte avalikustada.
Kohustust   kajastatakse   bilansis   juhul,   kui   sellest   tulenevalt   on   ettevõte   sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist.Võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi bilansis ei kajastata, vaid avalikustatakse lisades. Kui selliste kohustuste realiseerumine on ebatõenäoline, siis ei pea neid avalikustama ka lisades. Audiitorfirma  KPMG  soovitus on eristada järgmiselt: • kindel – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 90% ja rohkem; • tõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 50–90%; • võimalik – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10–50%; • ebatõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10% või vähem. Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle  maksetähtaeg  on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
7. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE Inventeerimisega   täpsustatakse   jooksvat   raamatupidamisarvestust   ja   antakse täiendavat   informatsiooni   loomuliku   kao,   arvestusvigade,   raiskamiste   ja   varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas  täielikud  või osalised. Täieliku   inventuuriga   hõlmatakse   ettevõtte   kõiki   vahendeid   ja   see   viiakse   läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise  inventuuriga  kaasatakse  ettevõtte  varade  või võlgade mingi  liik  ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinudpuudu - või ülejääkide kindlakstegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure. Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste   inventuuride   läbiviimise   sageduse   määrab   iga   ettevõte   iseseisvalt, fikseerides  tähtajad  raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad:

1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta  lõpus).

2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).

3) ülejäänud varad ja  bilansikirjed  (iga majandusaasta lõpus).

Erakorralised inventuurid viiakse läbi :

1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata)

3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Materiaalselt  vastutav  on  töötaja , kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab   äriühingule   kuuluvate   rahaliste   ja   muude   materiaalsete   väärtuste
vastuvõtmise,   hoidmise,   väljastamise   või   kasutamise   eest   vastavalt   materiaalse vastutuse lepingule. Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud,  arveldused , põhivara. Majandusaasta   lõpus   inventeeritakse   kõik   varad   ja   kohustused   ning   koostatakse inventuuriaktid. Inventuuri(de)   läbiviimiseks   määratakse    komisjon (id),    kusjuures    läbiviimisse kaasatakse inimesi, kes ei ole materiaalselt vastutavad. Inventeerimisel   koostatakse   varaloend.   Inventeerimisel   märgitakse   loendi   tühja veergu  tegelik loetud kogus ja arvutatakse tegelik maksumus. Neid lugemistulemusi võrreldakse  analüütilise  või sünteetiliste kontode jääkidega. Kõik väärtuse liigid, mille  osas esinesid lahkuminekud arvestusjääkidest, kantakse võrdlusandmikku.   Seal   näidatakse   erinevused   nii   rahas   kui   ka    koguseliselt .   Kõikpuudu -  ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja  selgitatud  materiaalselt vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike   inventuuride   puhul   ei   vormistata    akte ,   vaid   koostatakse raamatupidamise  aruanded . Kreditoorsete  ( tarnijad ) ja debitoorsete ( ostjad ) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega.
8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse,   millised   on   esitamise   tähtajad.   Millised   aruanded   on   perioodilised   ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised:

1) ostjate  maksmata  arvete aruanne, 2) tarnijate  maksmata arvete aruanne,

3) tulude- kulude aruanne,

4) maksudeklaratsioonid.

Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt.  Bilanss  ja  kasumiaruanne  koostatakse majandusaasta aruande koostamisel. Majandusaasta   lõpus   koostatakse    aastaaruanne ,   mille   eesmärgiks   on   anda   õige   ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest. Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:

1) raamatupidamise aastaaruanne, 2) tegevusaruanne ,

3) kasumi jaotamise ja  kahjumi   katmise  ettepanek,

4) audiitori  järeldusotsus (kellel on kohustus), 5) aastaaruande kinnitamine,

6) informatsioon ettevõtte põhiaktsionäridest, osanikest või liikmetest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest: • bilanss • kasumiaruanne • rahavoogude aruanne • omakapitali  liikumiste  aruanne ja lisadest. Lisade  eesmärk on põhiaruannete  kirjete   selgitamine  ning detailide välja toomine
9. SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas mõistetakse töö planeerimist, juhtimist   ja   järelevalvet   eesmärgiga   täita   töökeskkonda   reguleerivate   õigusaktide nõudeid.  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt  tööandja  on kohustatud:  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas   seaduses   või   selle   alusel   kehtestatud   õigusaktides   sätestatud nõuetele.   Töökeskkonna    sisekontroll    on   ettevõtte   tegevuse    lahutamatu    osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja  analüüsima selle tulemusi ning vajadusel  kohandama  abinõud muutunud olukorrale.  Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada  viide   etappi :

1. strateegia kavandamine; 2. personali  organiseerimine  strateegia elluviimiseks;

3. ohtude  kindlakstegemine  ja riskianalüüsi  läbiviimine ;

4. detailse töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava koostamine;

5.    järelevalve    ja   kontrolli   korraldamine   tegevuskava   täitmise   ning   sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle. 

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega
• 2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
• 3. dokumentide käive ja säilitamine
• 4. tulude ja kulude kajastamine
• 5. Varade arvestus
• 6. Kohustuste arvestus
• 7. Varade ja kohustuste inventeerimine
• 8. Aruannete koostamise kord
• 9. Sisekontrolli meetmete rakendamine