ÕPIK LK 413 ÜLESANDED Ü-17.1 Firma emiteeris 8000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr), aktsiate eest laekus 800 000 kr. Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000
Või D Pangakonto välisvaluutas K Tulum valuutakursi muutumisest Näide Oktoobris 20x1 avati pangakonto. Novembris laekus pangakontole 10 000 SEK. Raha laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse: raha laekumisel 10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR aruandeaasta lõpul 10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01 K Pangakonto välisvaluutas 48,01 Rahalähendid ... on lühiajalised (kuni 3 kuud), kõrg-likviidsusega investeeringud, mida saab koheselt konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid. Väärtpaberid
erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2) Kulu näite alusel: (80 000 kr 5000 kr) / 5 aastat = 15 000 kr/a Raamatupidamiskanne: D Kulu 15 000 K Akumuleeritud kulum 15 000 Lineaarne meetod (3) Tegevusmahupõhine meetod (1) Selle meetodi rakendamisel määratakse igale toote- või teenusühikule teatud kindel depretsiatsiooni(amortisatsiooni)summa. Tegevusmahupõhine meetod (2) Eeldatav kasulik eluiga näites on 200 000 koopiat. Oletame, et: 1. aastal tehti 18 000 koopiat, 2. aastal 60 000 koopiat, 3. aastal 45 000 koopiat, 4. aastal 23 000 koopiat, 5. aastal 49 000 koopiat. Näite alusel:
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni
D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne. (D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised,
T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____
raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Ettemakstud kindlustuskulud 100 K Raha 100 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise
a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15
4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas.
53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused
Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. 1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja): a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering); b) realiseerimata finantstulu (avanssintressitulu); c) röntgeniaparaadi müügitulu; d) seadme rendileandmise raamatupidamiskanne ja korrigeerimiskanne aasta lõpul.. AS Nutikas rendimaksete laekumise graafik Avanssannuiteedi nüüdisväärtus + lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus = aparaadi nüüdisväärtus (renditaja netoinvesteering) 500 000x 6.75902 = 3 379 510; 150 000x0.38554 = 57 830; 3 379510+57 830=3 437 340 Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01.01.2005.a
pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja. Põhivarade soetamine Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele. Juhataja määrab iga põhivara/põhivara grupi kohta eraldi kasutusaja ja amortisatsiooninormi. Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Amortisatsiooni arvestus Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest
Maha kantud D: Kulu 3500 arved K: Väärtusvähend 3500 a) 1% müügitulust on 3200 krooni. Väärtus - vähend D K 400 S0 4000 S1 3600 8. nädala praktikum b) D: Kulu 4000 K: Väärtusvähend 4000 Ü-8.2 Kasutades aegumisprotokolli, koostada raamatupidamiskanne ebatõenäolise laekumise kajastamiseks Ostjate arved (kr) Arvete vanus Ebatõenäolise laekumise osatähtsus 24 000 1 30 päeva 1% (240 kr) 18 000 31 60 päeva 3% (540 kr) 10 000 61 180 päeva 25% (2500 kr)
parandame me.. · debiteeritakse kontot kassa puudjäägid · krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga. Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks.. · Deebet: Kaubakulud 100 Kreedit: kaup 100 · Deebet kassa 100 Kreedit muud tulud 100 · Deebet: arvelduskonto 100 Kreedit: muud tulud 100 · Deebet: TTA Kreedit: Arvelduskonto · Deebet: Kassa Kreedit: TTA Inventuur 1. Mis on täielik inventuur? · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi 5 korda aastas · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi siis, kui tekib kahtlus , et keegi on midagi
Selle rühma moodustavad aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvele võetud majandustehingute summad, mis on bilansipäevaks jäänud laekumata. Need on tekkepõhised tulud. Korrigeerimiskanne tehakse sellepärast, et tulu on tegelikult välja teenitud, kuid on jäänud kätte saamata. 26 Ettelaekunud tulu Näide. 02.01.0X. a. maksis rentnik 200.- (ajavahemiku 01.01 01.03 eest) 1. Raamatupidamiskanne 02.01: D Raha 200.- K Ettemakstud renditulu 200.- 2. Korrigeerimiskanne 31.01: D Ettemakstud renditulu 100.- K Renditulu 100.- Tekkepõhised tulud esmalt kajastatakse kasumiaruandes tuluna kuid raha laekumine võib toimuda hiljem. Näide. OÜ Kala andis 1. september 20X5 ettevõttele AS Kass laenu 100.-. Laenu intressimääraga 12%. Laen tagastatakse 1. septembril 20X6 järgneval aastal. 1. Laenu andmisel kirjendab OÜ Kala.
Varade esmane bilansis arvelevõtmine sõltub sellest, kas tegemist on bioloogilise vara soetamisega, täiendava bioloogilise vara tekkimisega taastootmise tulemusena või põllumajandusliku toodangu saamisega koristuse tulemusena. (Vainula, Luiga, Siling, Annus, Ever, Tenberg, Paide, 2012) 11 Näiteks Istikute kasvatamisega tegelev ettevõte ostis 10 000 istikut hinnaga 0,2 € tükk. Raamatupidamiskanne soetatud istikute arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (istikud) käibevarana (bilanss) K Pangakonto (bilanss) Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18). Näiteks Aasta jooksul sündis 20 lehma
mingil muul põhimõttel, (nt.iga kümnes ühik). Aluseks võib võtta rahalise väärtuse, (nt.kõik tehingud üle 10.000 krooni). 1) Peale väljavõtu vaatlust, peaks audiitor esiteks analüüsima avastatud vigu, ning prognoosima vigade mahu andmete kogumahus. 2) Tuleb hinnata väljavõttelise vaatluse riski. Avastatud vigade osas tuleb hinnata nende olulisus. Vaatluse tulemusena võib selguda, et sarnastel andmetel esinevad sarnased korduvad vead. Koostatakse vale raamatupidamiskanne. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, sarnaste vigade kogumaht. Audiitor peaks vigade analüüsil hindama ka nende kvalitatiivset osa. Nt. võivad vigade iseloom tekkepõhjused, olla aluseks, et hinnata sisekontrolli süsteemi, ning selle kaudu antud vigade võimalikkust ettevõtte teistes valdkondades. Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine Audiitor vastutab oma järelduste kujundamisel, ning lõpparuande koostamisel klientettevõtte
Väljavõttelise vaatluse järel peab audiitorettevõtja: 1. analüüsima avastatud vigu 2. prognoosima vigade kogumahtu antud valdkonna andmekogumis 3. hindama väljavõttelise vaatluse riski Avastatud vigade puhul tuleb otsustada kas need on olulised nt. ostja valed rekvisiidid arvel ei muuda tehingu sisu. Vaatluse tulemusel võib ilmneda, et sarnastel andmetel esinevad sarnased vead nt. pidevalt koostatakse vale raamatupidamiskanne. Seetõttu tuleb suuremat tähelepanu pöörata sarnastele andmetele. Järeldused tuleb teha avastatud vigade kvalitatiivsete aspektide osas. Vigade iseloom ja tekke põhjused aitavad hinnata sisekontrolli süsteemi ka teistes valdkondades. Teiste audiitorettevõtjate ja ekspertide töö kasutamine Teiste audiitorettevõtjate töö tulemuste kasutamine nõuab: 1. Info kogumist teise audiitorettevõtja professionaalsuse kohta, samuti kompetentsusest.
Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada.
annaabi.ee 
