saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran
Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist Nr. Tallinn 2011 1. Õlivarda eemaldamine - 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Fikseerisime gaasijaotussüseemi märgid - 4
Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist Nr. 1. Vaakumitoru eemaldamine (klapikambrikaanelt) Padrun 10mm Tallinn 2011 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Kiilrihma pinge alt vabastamine (generaator) Padrun 13mm ja14mm 4. Kiilrihma eemaldamine - 5
LAMMUTUS MEETODID. Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad
Tarkvara võimaldab robotil koguaeg õppida ja sorteerimisoskusi parandada. Robot on kohandatud tööks karmides ja tolmustes tingimustes. Joonisel 5 on toodud ZenRobotics Recycleri skeem. [17,18] Joonis . ZenRobotics Recycler skeem [23] 5. HOONE LAMMUTAMINE 5.1. Ehitise lammutamise võimalused Lammutustöödeks on einevaid võimalusi, kuid üldisemad meetodi jagunevad järgnevalt: 1. pneumaatiliste ja hüdrauliliste lammutajate kasutamine; 2. hoone demonteerimine; 3. surve abil lõhkumine, mehaaniline ja keemiline lõhkumine; 4. mehaaniline lammutamine ja demonteermine; 5. õhkimine; 6. betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraana abil. [19] 5.1.1. Pneumaatilised ja hüdraulilised lammutajad Pneumaatilisi ja hüdraulilisi lammutajaid kasutatakse üldsiselt silla plaatide, vundamentide ja kõnniteede lammutamiseks. [19] Töö teostamise efektiivsus sõltub nende meetodite puhul haamri suurusest, betooni
Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2. demilitariseerimine sõjaväestatuse vähendamine, luua riik kus pole sõjaväge. 3. denatsifitseerimine natsiidealoogiat ei tohtinud olla, natsid tuli uuesti väljaõpetada. 4. demokratiseerimine demokraatia kehtestamine. Õnnestus Saksa Liitvabariigis ja Saksa Demokraatlikus Vab. ei õnnestunud. Nürmbergi kohtuprotsess (algas 20
tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa sõjaliitlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla ja Jaapanile esitati ulitimaatum kapituleerumiseks. Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. Mis tulemus oli? Kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. Jalta konverents: Kes osalesid? NSVL (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchill). Mis kokkulepiti? Jaotati ära Teise maailmasõjajärgse Euroopa ja Aasia
3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine Armee laialisaatmine Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel 3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine
· Plaatina, kuld (väärtuslikud metallid). Need on kõige tuntumad värvilised metallid, mustad metallid ja väärtuslikud metallid. Mis tooteid saab pakkuda firma, mis teenused saab osutada ja kas nende järgi on Eesti turul nõudmist? vanametalli kokkuost ostuosakondades vanametalli äravedu kliendi territooriumilt (tõste- ja transpordi teenus) konteinerite vahetusteenus tõstukauto teenus metallkonstruktsioonide demonteerimine ning lammutustööd vagunite laadimine kaalumisteenus transporditeenus Selliste lisateenuste osutamiseks oleks turg täiesti olemas. Universaalsed ja kõrgtehnoloogilised seadmed võimaldavad toota detaile praktiliselt kõikidele tööstushaarudele; - tekstiilitööstus - autotööstus - laevaehitus - masinaehitus - metsatööstus - mäetööstus
GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem,
Juuli, august 1945 Potsdami konverents – Churchill/Attlee + Rosevelt/Truman + Stalin – Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile. Kuriili saared Venemaale (Siiani konflikt) Saksa lõplik purustamine 30.apr, Hitleri enesetapp. Saksamaa jaotati neljaks tsooniks: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL. 4 de-d: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. 8.mai Saksa kapitulatsioon. Kirjutavad alla W.Keitel ja Žukov. Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F.Franco – Hispaania diktaator
Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika)
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võõetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis.
mail. Alla kirjutamise hetkel oli Moskvas juba 9. mai, nii tähistab NSVL võitu Saksamaa üle 9. mail, Lääne-Euroopas 8. mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev. Saksamaa kapituleerumine ei olnud veel II maailmasõja lõpp, sest sõda Jaapani vastu jätkus. Sõda Euroopas oli saanud läbi. Juulis-augustis 1945 oli konverents Potsdamis. Seal otsustati Saksamaa suhtes rakendada DDDD poliitikat: denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine. Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad
* Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945
rahareformi, kaheks: 4 de-: 1. Saksamaa LV, Demokratiseerimin pealinnaks Bonn e 2. Saksamaa DV, Demilitariseerimine pealinnaks Berliin Demonteerimine Denatsifitseerimine 2. Berliini 1961 Saksamaa LV – Berliin Enamik sakslasi Berliini müür, kriis + Saksamaa DV nägid Lääne- raudne eesriie sai Berliinis paremat tegelikkuseks elatustaset, massiline
5.Saksamaa piirid 1)Poola ja Saksamaa vahel piir Oder-Neisse jõge pidi 2)Ida-Preisimaa alad võeti Saksamaalt ära. Lõunapoolsed läksid Poolale, Köningsbergiga Põhja alad NSV Liidule 3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 6.Väljaspool Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 7.Saksamaa tulevik ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika - demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol - demilitariseerimine armee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel - denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine - demokratiseerimine inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
Inglismaa: · Impeeriumi lagunemine · 1974 India iseseisvumine · Rahvaste Ühendus inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine.
kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladele aastatel 1933-1945. *Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all juutide kallal nats. Saksamaal ja Teise maailmasõja ajal toime
välispoliitikat,võivad saada maj abi(1948-52 said 17 eur riiki maj ja tehnilist abi 13 mljrdi $ ulatuses);1945-50-külma sõja kujunemine: saksamaa saatus:otsustati Potsdami konverentsil(17.07.- 02.08.1945);saksamaa jagati NSVL,USA,UK ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonideks;ühtset poliitikat pidi korraldama kontrollnõukogu,esmaseks ülesandeks oli saksamaa demokratiseerimine,denatsifitseerimine,demilitariseerimine,demonteerimine;arutati reparatsioonide maksmist(otsustati võtta kaupadena);muutusid saksamaa piirid poola ja NSVL kasuks;sakslased,kes jäid väljapoole uue saksam piire said õiguse asuda oma riiki tagais;järkjärgutl kontrollnõukogu tegevuse aktiivsus vähenes;NSVL koondas oma tsoonis võimu kommunistide kätte; alustati ulatuslikku natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07
NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest (-Tsiviilisikute kasutamine (orja)tööjõuna. -Holokaust -Strateegiline pommitamine -Blokaadid. -Vastupanuliikumine)
Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin. Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile, Hukkus 300000 inimest.
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest (-Tsiviilisikute kasutamine (orja)tööjõuna. -Holokaust -Strateegiline pommitamine -Blokaadid. -Vastupanuliikumine)
maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve
Saksamaa jagamine ?Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, ja NSVL ?4-D poliitika ühine okupatisoonipoliitika. See poliitika ei tööta, sest kõigil on erinevad arusaamad. Alguses pidi ringi käima okupatisoonikontroll, kuid juba 1948 see kontrollnõukogu kokku ei tulnud. Igast punktist oli erinevad arusaamad... NSVL vs teised. ?denatsifitseerimine võetakse ära varandus, keelatakse natsiorganisatsioonid ja ideoloogia, atribuutika jne ?demonteerimine - Kõik sõjatehased demonteeritakse ja sisseseade häälestatakse ümber rauaaegsele tootmisele ?demokratiseerimine ?demilitariseerimine sõjanduse likvireerimine ?Potsdami konverents ?Truman, Stalin, Churchill/Atlee ?Oder-Neisse joon Poola ja Saksamaa vaheliseks piiriks. ?Saksamaa on kaotanud suure osa oma idast ?Ida-Preisimaa jaotatakse NSVL'i ja Poola vahel ära. Suur osa Poolale, Kaliningrad Venemaale ?kõik jaotub mustri järgi, ja samamoodi jaotatakse ka Berliin
07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba varem Krimmi konverentsi aegu. Kõik Ida-Euroopas elavad sakslased saadeti sunniviisiliselt Lääne-Saksamaa territooriumile tagasi (umbes 7 miljonit inimest). See süvendas niigi raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme veelgi. Kõik see tekitas ühiskonnas masendust ja pessimismi.
Otsused Saksamaa territooriumi kohta: 1) Poola ja Saksamaa vahel piir – Oder-Neisse jõge pidi 2) Ida-Preisimaa jagati: 1.lõuna alad Poolale 2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLiidule Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937.aastaga ¼ võrra Otsused: Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine
teadis tuumaprogrammist luure kaudu); määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu; Saksamaa otsustati desarmeerida, demilitariseerida, demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni), denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti); arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa. Selle ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. Saksamaa suhtes otsustati: · desarmeerida · demilitariseerida · demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) · denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) · arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). · Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola- Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
Õhukesekileliste elementide tootmises kasutatakse palju rohkem kemikaale kui traditsiooniliste silikoonist päikeseelementide tootmises. Nende kemikaalide alla kuuluvad. Kui neid toksilisi materjale ei käidelda korrektselt, siis võivad need üpriski ohtlikuks nii keskkonnale kui ka inimestele osutuda. 2.5. Globaalne soojenemine Kuigi päikeseenergiast elektri genereerimine ei põhjusta globaalset soojenemist, siis näiteks tootmine, materjalide vedu, installatsioon, hooldus ja demonteerimine võivad seda küll tekitada mingil määral.1 1 „Environmental Impacts of Solar Power“ [Võrgumaterjal]: http://www.ucsusa.org/clean_energy/our-energy- choices/renewable-energy/environmental-impacts-solar-power.html#.VEYyr7CsWKE 7 3. Päikeseenergia tootmine 3.1. Päikeseenergia ja elekter 17
Berliini müür jäi püsima kuni 1961-1989. LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 1. Taastatakse parteide tegevus 1. Demilitariseerimine, 1. Võim koondub kommunistliku demokratiserimine, partei kätte denatsifitreerimine, demonteerimine. 2. Riikliku omandi vähendamine 2. Liitlaste nõukogu 2. Eraomandi kaotamine 3. Turumajandus 3. Plaanimajandus 4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik 1949. Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei 4. GERi demokraatlik vabariik (mis (SLV) kuulu kellelegi oli tegelikkuses kommunistlik ja
· Sotsiaaldemokraatlik Partei 1949. a allusid ka LääneSM kommunistid SED keskkomiteele · Vaba Demokraatlik Partei Berliinis 4. raske majanduslik olukord 5. demonteerimine 19481949 toimus murrang SM olukorras: LÄÄNES: 1) otsustati kiiremini taastada SM majandus, tugevdada demokraatlikku korda ja muuta SM NATO liikmeks 2) Marshalli plaan (194748), NATO loomine 1949 3) juunis 1948 teostati rahareform, likvideeriti talongisüsteem ja must turg 4) USA laenudega taastati LääneSM turumajandus 5) 8.03.1949 võeti vastu uus põhiseadus, mis jõustus 23.05
Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks- NSVL, USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa. NSV Liidu tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Saksamaa pidi loovutama ida pool Oder-Neisses asuvatest aladest Poola ja Preisimaa. * Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. * Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle. * Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapitulieerumise nõudega. 13. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast Teist maailmasõda (Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid.
· Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18. Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas (hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas) Kuna Jaapan ei alistunud viskas USA tuumapommi 6
Mida tehti Saksamaadega pärast II MS? Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks.
Teostatud tööde maksumus Nimetus Kogus/Tööaeg, Hind, Summa, Mootoriploki puurimine, hoonimine, tasapinna 1 180 180 lihvimine Plokikaane voolavuse parandamine, klapipesade 1 450 450 töötlemine Newen CNC-s, tasapinna lihvimine Mootori demonteerimine ja puhastus 10 30 300 Mootori mõõdistamine 5 30 150 Mootori komplekteerimine 16 30 480 Soodapritsi puhastustööd 2 60 120 Värvimistööd 1 120 120
25 %. Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata. Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus. Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne.
Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks.
ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee. Kuna Saksamaa oli kapituleerunud, tuli läbi viia 4D (DDDD) poliitika. Sm tuli Denatsifitseerida (natsism kaotada). Demilitariseeriti (relvastus võeti ära) Sm tuli Demokratiseerida 11 Demonteerimine – ettevõtete sisseseade demonteerida. Ettevõtete sisseseadmine uues kohas + sõjatööstus tuli lõpetada Otsustati välja kutsuda sõjatribunal (et välja selgitada ja mõista kohut sõjakurjategijate üle). Poola ja Sm piiriks sai Oder-Neisse jõgi (siiani piiriks). Ida ja euroopa sakslased küüditati Saksamaale (Poolast ära, Ungarist ära, Tšehhoslovakkiast ära). Sellega üritati ära võtta Sm võimalust kunagi tulevikus öelda, et tahab uuesti sakslasi ühendada. 1945
7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale. Registreerimistaotluses peavad olema: ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või
vajaduse korral püstitada kaitsetõkked. §32. Tõkketammid ja kessoonid (1) Kõik tõkketammid ja kessoonid peavad olema: 1) konstrueeritud ning ehitatud sobivast ja nõutava tugevusega materjalist; 2) varustatud asjakohaste kaitsevahenditega, et töötajad saaksid ohutult varjuda äkilise vee sissetungi või materjalide varisemise korral. (2) Tõkketammi või kessooni konstrueerimine, paigaldamine, ümberehitamine või demonteerimine ning kontrollimine peab toimuma ainult pädeva isiku juhtimisel. §33. Tehniline varustus Seadmestikud, mehhanismid ja töövahendid, kaasa arvatud käsitööriistad ja elektri- või muu energia jõul töötavad töövahendid, peavad olema hoitud heas töökorras. Neid tohib kasutada ainult selleks tööks, milleks nad on konstrueeritud, ja ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja poolt. §34
o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 Lepingud allkirjastati 1947 Smaa EU liitlastega (It, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari) Pidid maksma reparatsioone & loovutama territooriumi *NÜRNBERGI KOHTUPROTSESS 1945nov 1946okt 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal 24 süüalust võeti vastutusele *ÜRO Jalta konverentsi otsus
hauamonumendi demonteerimise." Tegu on samuti regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees (kui suuruse tõttu VÕI muul põhjusel pole teisaldamine võimalik) ning alternatiivne dispositsioon (siis otsustab minister hauamonumendi kohandamise VÕI hauamonumendi põhiliste elementide paigaldamise uude matmispaika VÕI uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise kusjuures uue monumendi rajamine ja vana demonteerimine on üks võimelik alternatiiv; ,,ja" ei tähenda siinkohal kahe alternatiivi tekkimist, kuigi see on mõningatel juhtudel keeleliselt võimalik). 17 9. HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI Vabariigi Valitsuse määrus ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" (HÕNTE) hakkas kehtima 01.01.2012. Uuritav õigusakti, SHKS, on aga vastu võetud varem (2007. aastal).
6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale. Registreerimistaotluses peavad olema: ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või
kaart lk.48. Saksamaa territoriaalne vähendamine (Potsdami konverentsi otsuste põhjal): Ida-Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast), osa Poola Poola läänepiiriks Oder-Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse)
1013 Infotahvlid summa 1 11200 11200 12174,25 12174,25 2001 Raadamine, juurimine ja teemaa-ala puhastamine m2 175000 5,7 997500 6,2 1084268,82 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, 2011 vundamentidega jne.) tk 4 23,4 93,6 25,44 101,74 2016 Truupide demonteerimine tk 1 320,4 320,4 348,27 348,27 Bussipeatuste lammutamine (koos oote- paviljoni, 2021 äärekivide,vundaminediga jne) tk 1 271,9 271,9 295,55 295,55 2024 Parkettkivikatte lammutamine m2 200 30 6000 32,61 6521,92
annaabi.ee 
