TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-2 Materiaalne ja immateriaalne põhivara Материальное и нематериальное имущество Ainetöö Juhendaja: L.Gromova Tallinn 2013 СОДЕРЖАНИЕ Содержание................................................................................................................................2 Введение...........................................................................................
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad s...
Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid Põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi
Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5 Patent on õigus kasutada, toota või müüa patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks,
Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised
Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
520,00 520,00 3 280,00 4 657,65 4 295,00 2 760,00 105,00 SALDOD 30.04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks
TEST2 Küsimus 1 Turundus on ... a. tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine b. mistahes osaline immateriaalne tegevus/eelis, mida üks osapool pakub teisele, mis ei too kaasa omandiõiguste üleminekut ning mis võib olla seotud materiaalsete toodetega c. materiaalne ese, teenus, isik, koht, idee või mistahes nende kombinatsioon Küsimus 2 Tarbimisstiil. Tarbimisliidreid iseloomustab kõige enam: a. reageerivad uuele kaubale suure hilinemisega b. hakkavad uut kaupa tarbima siis, kui on veendunud kauba praktilises väärtuses c. lülituvad ostuprotsessi esimesena, nende järel tulevad teised
2. 7000 kr eest. Raamatupidamiskanne: 1. D Pangakonto 10 000 D Akumuleeritud kulum 12 000 K Seadmed 20 000 K Tulum põhivara müügist 2 000 ja 2. D Pangakonto 7 000 D Akumuleeritud kulum 12 000 D Kadum põhivara müügist 1 000 K Seadmed 20 000 IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Immateriaalne varaobjekt ehk ainetu varaobjekt on identifitseeritav ehk eraldi seisvalt on olemas, mitterahaline varaobjekt. Immateriaalne põhivara ehk ainetu põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalse põhivara ehk ainetu põhivara arvestus on sarnane materiaalse põhivara arvestusele. Immateriaalse põhivara tunnused * Füüsilise substantsi puudumine * Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus * Oodatav tuluperiood on limiteeritud kas kasutusaja või lepinguga * Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid antud ettevõttele
majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100 Bilanss 12/31/2011 12/31/2012 Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused
Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised
Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
Kokku 73 700 Käibevara kokku 445 329 Põhivara Materjaalne põhivara Maa 340 000 Hoone 119 783 Seade 105 860 Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400
ettemaks põhivara eest c. ostjatelt saadud ettemaks d. tarnijatele tehtud ettemaks Question 13 Materiaalne põhivara on a. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema aja jooksul kui üks aasta b. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui kuus kuud c. immateriaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta d. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks kuu Question 14 Kui konto Kassa algsaldo on 50, deebetkäive 10 ja kreeditkäive 20, siis konto lõppsaldo on a. 60 b. 50 c. 40 d. 30
1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv. akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1870 Lõpetamata ehitised Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1880 Ettemaksed põhivara eest Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1890 Tootvad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 19 Immateriaalne põhivara Aktiva 1910 Firmaväärtus Aktiva Firmaväärtus 1920 Arendusväljaminekud Aktiva Arendusväljaminekud 1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad
kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata muu immateriaalne pv, ettemaksed kasum/kahjum, aruandeaasta imm.pv eest. kasum/kahjum.
hetkel 1200 eurot, 1.1000 euro eest ja 2.700 euro eest. Raamatupidamiskanne: 1.D Pangakonto 1000 D Akumuleeritud kulum1200 K Masinad ja seadmed 2000 K Tulum põhivara müügist 200 ja 2.D Pangakonto 700 D Akumuleeritud kulum1200 D Kadum põhivara müügist 100 K Masinad ja seadmed 2000 IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Immateriaalne varaobjekt ehk ainetu varaobjekt on identifitseeritav mitterahaline varaobjekt. Immateriaalne põhivara ehk ainetu põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalse põhivara ehk ainetu põhivara arvestus on sarnane materiaalse põhivara arvestusele. Immateriaalse põhivara tunnused Füüsilise substantsi puudumine Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus Oodatav tuluperiood on limiteeritud kas kasutusaja või lepinguga Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid antud ettevõttele
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend
· ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen · lühiajalised investeeringud * saadud ettemaks · kaup Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara
Varaobjekti lõppväärtus, kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetod vaadatakse üle ning vajaduse korral korrigeeritakse iga majandusaasta lõpul. Lõppväärtuste, kasulike eluigade ja meetodite muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Põhivara inventuur toimub iga majandusaasta lõpul. Inventuuride läbiviimise üksikasjaliku eeskirja (asukohad, meeskonnad, vastutavad isikud jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond. 3.4.2 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat mitte-monetaarset eristatavat vara, millel puudub füüsiline substants, soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Eraldi omandatud immateriaalne vara kajastatakse algsel arvelevõtmisel soetusmaksumuses. Äriühenduses omandatud immateriaalse vara soetusmaksumus on tema õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga.
varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine
· Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti. I Aktiva - Passiva suurenemine
Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. 12.Immateriaalne PV *Firmaväärtus *Arendusväljaminekud *Ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid · Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Nt. Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara kajastatatakse materiaalse põhivarana, kui see on lahutamatult seotud riistvaraga. Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui: · objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne põhivara 0 0 0 0
Immateriaalse põhivara (litsentsid, kaubamärgid, tarkvara jms) soetus Starditoetuse abil soetatud immateriaalse põhivara toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0.00 0.00 0.00 0.00 0
............................10 3.2. Raha ja raha ekvivalendid.................................................................................................................10 3.3. Varud.................................................................................................................................................10 3.4. Materiaalne põhivara........................................................................................................................11 3.5. Immateriaalne põhivara....................................................................................................................12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid.................................................................................................................13 3.7. Finantskohustused.............................................................................................................................13 3.8. Ettevõtte tulumaks..........................................
Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine.
12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440
Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25,500 Bürootehnika Mööbel ja muu inventar Muud väikevahendid 0 Immateriaalne põhivara Majandustegevusest Otseselt tootmise/teenuse osutamisega seotud soetused kokku Väetamine 3,500 Kütusekulu 900 900 900 900 500 500
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida
Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Omakapital 5000 Arvuti Kasum 1000 4532 Arenemisvõimalused ? Internetipoest esinduspoeks. Kaupluste suurendamine ja stiilide mille huvi on suurem erakaupluste lisamine. Kasutatud materjalid http://2.bp.blogspot.com/_TFSGsRRvCP8/TBiBmYUOl3I/AAAAAAAACkA/cA http://connect.ee/surveys/ http://farm6.staticflickr.com/5171/5568143976_a8481005c0_b.jpg Tänan kuulamast
Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses.
Amortisatsioon Амортизация Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Незавершенные строения и предоплаты Kokku Всего 10. Bioloogilised varad Биологическое имущество 11. Immateriaalne põhivara Нематериальное основное имущество Firmaväärtus Ценность фирмы Arenguväljaminekud Затраты на развитие Muu immateriaalne põhivara Прочее нематериальное основное имущество
Vara klass vara gruppi kuuluvate sarnaste varade detailsem liigendus, vt lisa 1 ,,Vara klassid"; Kinnisvarainvesteering - kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest või mõlemad), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses; Põhivara materiaalne- ja immateriaalne vara, mida asutus kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest
15000 Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.- jne 13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta. MÜÜK: Müüdi seade, müügihind 2000+ km 400.-. Vara soetusmaksumus 2500.-, akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum 700.- D ostjatelt laekumata arved (10311) 2400.- D kulum- masinad ja seadmed (10931) 700.- K masinad ja seadmed (1093) 2500.- K käibemaks (21511) 400.- K kasum põhivara müügist (3202) 200.- (3100-2900=200) OST: 14. Immateriaalne põhivara, mis see on, kuidas toimub arvestus. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. ( Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara kajasrarakse materiaalse põhivarana kui see on lahutamatult seotud riistvaraga. Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Intellektuaalne omand ja autoriõigused Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004).
Õnne saavutamine Õnne pole võimalik mõõta ühikutes, seda ei saa osta ega vahetada ning see pole otseselt kasutoov. Ometigi on just õnn see, mida paljud inimesed siin maailmas üle kõige otsivad. Kahjuks on õnn nagu õhk – seda ei saa haarata ning kokku koguda. See on immateriaalne. Mille järgi on võimalik mõista, et inimene on saavutanud õnne ning kui saavutab, siis kuidas ta seda tunnet säilitab? Õnn ei tähenda materiaalset heaolu. Uus auto, televiisor või käekell võivad inimesele mõneks momendiks rõõmu pakkuda, ent need objektid ei taga kauakestvat ja rahuldavat õnnetunnet. Need on n-ö staatuse sümbolid, mille järgi teised inimesed võivad arvata, et luksuslike esemete omanikud on edukad ja õnnelikud
tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Müügiootel põhivara kajastatakse bilnasilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam [8 : 39]. 6.2 Põhivara Põhivara kasutakse majandustegevuses pikema ajavahemiku kui üks aasata jooksul. Põhivara esitakase bilansis nelja grupina: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) materiaalne põhivara; 4) immateriaalne põhivara [20 : 95]. 6.2.1 Pikaajalised finantsnvesteeringud Pikkaajalisteks finantsinvesteeringuteks on põhiliselt teiste ettevõtete aktsiad, osad ja mitmesugused pikaajalised nõuded [7 : 15]. Pikaajalised finantsinvesteeringud jagunevad alljärgnevalt: · tütarettevõtja aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded emaettevõtjate ja teiste konsoldeerimisgrupi ettevõtjate vastu; · sidusettevõtjate aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu;
a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8. Loetle panga arvelduskonto avamiseks esitatavad dokumendid: vähemalt neli 1. arve avaldamise avaldus 2. äriregistri kaart ja kandeotsus 3. ettevõtte põhikiri ja selle koopia 4. asutamisleping ja selle koopia 5. otsus allkirjaõiguslike isikute volituste kohta 6. allkirjaõiguslike isikute passikoopiad 9. Millist vara ei amortiseerita: a) omavalmistatud põhivarad b) maa c) immateriaalne põhivara d) ehitised hooned 10. Millisest tehingusummast alates (sularahas tasumise korral) ei tohi firma käibemaksu maha arvata: a) 10000 EEK b) 50000 EEK c) 100000 EEK d) 200000 EEK 11. Katseaja maksimaalne pikkus on: a) kaks kuud b) kolm kuud c) neli kuud d) kuus kuud 12. Lähetatud töötajale säilitatakse: a) palga alammäär b) keskmine töötasu c) 75% keksmisest töötasust 13. Millisest laenutähtajast alates loetakse laen pikaajaliseks:
SELLEST Essee klienditeenindusest alustest Õpetaja: Margo Merigan Tallinn 2011 TEENINDUSÜHISKOND JA MINU ARUSAAM SELLEST Mõiste service algupära tuleneb ladinakeelsetest sõnadest: servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda; servo, mis tähendab jälgimist, silmas pidamist. Inglise keeles sai sõna service oma praeguse tähenduse umbes 1925. aasta paiku. Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenused võivad olla kas isikule suunatud, näiteks arst
võitlus võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja eemaldage surve-muresid palju sügavaid ja universaalne kui vahetu majandusliku ebastabiilsuse Prantsusmaa oli tekkinud tol ajal. See võib tunduda pinnal, et koheseid tulemusi Prantsuse revolutsiooni oli tühine, järgmiseks juht pärast revolutsiooni oli Napoleon, kes kehtestas diktatuuri kehvasti, voiding suveräänne demokraatia revolutsiooni. Siiski revolutsioon võitis avaliku mitmete teiste võidud, nii materiaalne ja immateriaalne. Nr Prantsuse joonlaua pärast revolutsiooni julgenud ümber pöörata vara ja õiguste omandamise käigus saadud revolutsioon, et kodanikud, kes olid ostnud kirik maa lubati hoida. Uus maksusüsteem jäi puudu mõju eesõigus, nii et iga mees maksab oma osa vastavalt isikliku vara. Lisaks jaotus kirikut ja feodaalse lepingud vabanenud inimesed tithes ja muud kulud teenustasusid. See ei tähenda, et kõik oli hästi: Prantsuse tööstuse võitlesid aastaid pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
