LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus ja
majandusarvetuse õppetool
II R
SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE
Referaat
Õppejõud:M.
Kasearu Mõdriku
2011
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1ÜLDSÄTTED 5
1.1Eesmärk 5
1.2Üldalused 5
1.3Majandusaasta 5
1.4Raamatupidamise sise-eeskiri 6
2KONTOPLAAN 7
3MAJANDUSTEHINGUTE
DOKUMENTEERIMINE JA
KIRJENDAMINE 9
3.1Raamatupidamise
register 9
3.1.1Algdokument 10
3.1.2Paradused 11
4DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE 13
4.1Dokumendikäive 13
4.2Dokumentide säilitamine 14
5TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE 16
5.1Tulud 16
5.1.1Müügitulu 17
5.1.2Muud äritulud 17
5.1.3Finantstulud 18
5.2Kulud 18
6VARADE ARVESTUS 20
6.1Käibevara arvestus 20
6.1.1Rahaliste vahendite arvestus 20
6.1.2Lühiajalised finantsinvesteeringud 22
6.1.3Nõuded ja
ettemaksed 22
6.1.4Muud lühiajalised nõuded 23
6.1.5Varud 24
6.1.6Bioloogilised
varad 25
6.1.7Müügiootel põhivara 25
6.2Põhivara 26
6.2.1Pikaajalised finantsnvesteeringud 26
6.2.2Kinnisvarainvesteeringud 27
6.2.3Materiaalne põhivara 27
6.2.4Immateriaalne põhivara 28
7KOHUSTUSTE ARVESTUS 30
7.1Lühiajalised kohustused 30
7.1.1Laenukohustused 31
7.1.2Võlad ja ettemaksed 31
7.1.3Sihtfinantseerimine 32
7.1.4Lühiajalised
eraldised 32
7.2Pikaajalised finantskohustused 32
7.2.1Pikaajalised laenukohustused 32
7.2.2Muud pikaajalised võlad 33
7.2.3Pikaajalised eraldised 33
8VARADE JA KOHUSTUSTE
INVENTEERIMINE 34
8.1Varade invenveteerimine 34
8.2Kohustuste inventeerimine 36
9ARUANNETE KOOSTAMISE KORD 37
10SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE 38
KOKKUVÕTE 39
KASUTATUD KIRJANDUS 41
SISSEJUHATUS 3
1 ÜLDSÄTTED 4
1.1 Eesmärk 4
1.2 Üldalused 4
1.3
Majandusaasta 4
1.4 Raamatupidamise
sise-eeskiri 5
2
KONTOPLAAN 6
3 MAJANDUSTEHINGUTE
DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 8
3.1 Raamatupidamise
register 8
3.1.1
Algdokument 9
3.1.2 Paradused 10
4 DOKUMENTIKÄIVE
JA SÄILITAMINE 11
4.1 Dokumendikäive 11
4.2 Dokumentide
säilitamine 12
5 TULUDE
JA KULUDE KAJASTAMINE 13
5.1 Tulud 13
5.1.1 Müügitulu 14
5.1.2 Muud
äritulud 14
5.1.3
Finantstulud 14
5.2 Kulud 15
6 VARADE
ARVESTUS 17
6.1 Käibevara
arvestus 17
6.1.1 Rahaliste
vahendite arvestus 17
6.1.2 Lühiajalised
finantsinvesteeringud 19
6.1.3 Nõuded
ja ettemaksed 19
6.1.4 Muud
lühiajalised nõuded 20
6.1.5 Varud 20
6.1.6 Bioloogilised
varad 22
6.1.7 Müügiootel
põhivara 22
6.2 Põhivara 22
6.2.1 Pikaajalised
finantsnvesteeringud 22
6.2.2
Kinnisvarainvesteeringud 23
6.2.3 Materiaalne
põhivara 24
6.2.4 Immateriaalne
põhivara 25
7 KOHUSTUSTE
ARVESTUS 26
7.1 Lühiajalised
kohustused 26
7.1.1 Laenukohustused 27
7.1.2 Võlad
ja ettemaksed 27
7.1.3 Sihtfinantseerimine 27
7.1.4 Lühiajalised
eraldised 28
7.2 Pikaajalised
finantskohustused 28
7.2.1 Pikaajalised
laenukohustused 28
7.2.2 Muud
pikaajalised võlad 29
7.2.3 Pikaajalised
eraldised 29
8 VARADE
JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE 30
8.1 Varade
invenveteerimine 30
8.2 Kohustuste
inventeerimine 32
9 ARUANNETE
KOOSTAMISE KORD 33
10 SISEKONTROLLI
MEETMETE RAKENDAMINE 34
KOKKUVÕTE 35
KASUTATUD
KIRJANDUS 37
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on „Raamatupidamise sise-eeskirja
koostamine“.
Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja
aruandluse korraldamise põhinõuded, et
raamatupidamine ja
finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile
asjaoludele – omanikele, juhatusele, investoritele,
võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele
struktuuridele.
Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted,
kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine,
dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine,
varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste
inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete
rakendamine.
Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig
kasutatud kirjanduse.
Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos
„Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“, Evi
Kikas „
Raamatupidaja assistent I tase“, Raamatupidamise
Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus.
ÜLDSÄTTED
Eesmärk
Määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise
põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele – omanikele,
juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele,
audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32].
Üldalused
Anda
informatsiooni, mis alustel kasutatakse raamatupidamises
arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab
valida vaid ühe raamatupidamistavadest:
- Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid;
- Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid , mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33].
Ettevõtja
peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib
neid vaid alljärgnevatel juhtudel:
- Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest;
- Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33].
Majandusaasta
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja
lõppeb 31. detsembril.
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta
alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib
majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi
ületada 18 kuud [16].
Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode
sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute
dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja
säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude
kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste
inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid
arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete
koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning
raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli
meetmete rakendamisega seotud asjaolusid [16].
KONTOPLAAN
Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu , mis
võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 :
165].
Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele,
oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel
on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida
raamatupidajad täidavad [1 : 73].
Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod
aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt
tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt
kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi
tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega „1“
ning passivakontode numbrid tunnusega „2“ kontonumbri esimeses
järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7
: 21].
Ettevõte
võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:
1 – bilansi aktivakirjed – vara;
2 – bilansi passivakirjed- kohustused;
3 – bilansi passivakirjed- omakapital ;
4 – tulude kontod ;
5
– kulude kontod [12].
Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.
Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad
koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja – alaliigendustele [12].
varad
kontod (kontoklass 100-199)
- käibevara kontod (kontoklass 100-159)
- põhivara kontod (kontoklass 160-199)
kohustuste
kontod (kontoklass 200-299)
- lühiajalised kohutused (kontoklass 200-259)
- pikaajalised kohutused (kontoklass 260-299)
omakapital (kontoklass 300-399)
Tulude ja kulude kontoklassi tähistavad kontokoodi kaks
esimest numbrit.
Tulude ja kulude arvestuse kontode ja
kontoklasside teine number viitab RPS- lisas 2
toodud kasumiaruande skeemi 1 kirje vastavale tulude või
kulude kirje või rühma numbrile [12].
Tulude
arvestuse kontod (kontoklassid 41- 49)
müügitulu kontoklass
41
muud
äritulud kontoklass 47
finantstulud kontoklass
48
Kulude
arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59)
kaubad ,
toore, materjal kontoklass 51
muud
tegevuskulud kontoklass 52
tööjõukulud kontoklass 55
põhivara kulum kontoklass 56
muud
ärikulud kontoklass 57
finantskulud kontoklass
58 [12]
MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE
Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles
alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja
kajastamise raamatupidamises [1 : 34].
Igal
sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud:
- tehingu kuupäev;
- raamatupidamislausendi järjekorranumber;
- debeteeritavad ja krediteeritavad kontod;
- debeteeritavad ja krediteeritavad summad;
- tehingu kirjeldus;
- sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12].
Raamatupidamise register
Raamatupidamisregistrid on
andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud
raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad
raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku
informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha
väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa
kronoloogilises järjekorras [10].
Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast
majandustehingu toimumist selliselt , et oleks tagatud õigusaktidega
ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [16].
Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas . Raamatupidamisregiter vormistatakse kronoloogilised
järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa ( pearaamat ). Kõik
kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode andmeid ja regitreid
säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna
[9 :16].
Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud
andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31].
Raamatupidamisregistreid
võib vormistada:
- käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
- kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16].
Algdokument
Arvestamisel
kasutatakse alljärgnevaid algdokumente:
- sularaha kviitungid, tšekid;
- avansi - ja töölähetusaruanded;
- ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17];
- kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order , palgaleht jt.);
- pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.);
- palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.);
- arved (ost, müük);
- ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed );
- üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine , kasumi jaotamine);
- aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid);
- õiend ( kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10].
Andmete registrisse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõendav
algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
- dokumendi nimetus ja number;
- koostamise kuupäev;
- tehingu majanduslik sisu;
- tehingu arväitajad (kogus, hind, summa);
- tehingu osapoolte nimed;
- tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
- majandustehigut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
- vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber [8 :12].
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on
raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.
Raamatupidamisõiendil asendab tehigu osapoolte nimed ja asu- või
elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi [9 : 18].
Paradused
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentides kajastuvat informatsiooni
ja raamatupidamiskirjendeid ei tohi kustutada ega parandada [1 : 41].
Ebakorretne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjetega, mis
peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi
järjekorranumbrile [9 : 18]. Kui parandus ei põhine algdokumendil,
tuleb koostada parandusdokument [7 : 11].
Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal
parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse [7 : 11]. Varasemat
algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale
parandusdokumendile ja – kirjendile [9 : 18].
DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE
Dokumedikäive hõlmab dokumentide liikumist nende koostamisest või
ettevõttesse saabumisest kuni arhiivi üleandmiseni [7 : 14].
Raamatupidamissise
sise-eeskirjaga määratakse kindlaks ettevõttes kasutatavate
dokumentide:
- nimetus ja otstarve;
- eksemplaride arv;
- koostaja(d) ja esindaja(d);
- dokumendile allakirjutaja(d);
- esitamise tähtaeg;
- dokumentide vastuvõtja(d) ja töötaja(d);
- dokumentide säilitamine [7 : 14].
Dokumendikäive
Ettevõttes koostatakse dokumendikäive nn dokumendikäibe graafiku
alusel, kus näidatakse iga dokumendiliigi eksemplaride arv,
käibeetapid, seal tehtavad tööd, nende tähtajad ja vastutajad.
Dokumentide
liikumisskeem koosneb järgmistest käibeetappidest:
Dokumentide koostamine (andmehõive) ja nende kasutamine operatiivses tööd.
Dokumentide kontroll nende vastuvõtmisel raamatupidamises vormistamise, aritmeetiliste tehete ja sisu seisukohalt.
Dokumentide tehniline ja arvestuslik töötlus. Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus).
Aruannete väljastamine infotarbijatele.
Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177-178].
Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning
sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 :
178].
Dokumentide säilitamine
Raamatupidamise
sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta:
- dokumentide säilitamise kord ja vastutus;
- dokumentide jooksvas ahiivis hoidmise aeg ja millal dokumendid antakse üle asutuse arhiivi;
- raamatupidasmisdokumentide nomenklatuuri iseloomustus [7 : 31].
Raamatupidamise
algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument
raamatupidamises kajastati [16].
Raamatupidamisregistreid,
lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on
vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise
käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat,
alates vastava majandusaasta lõpust [16].
Pikaajaliste
kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada
seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist [16].
Raamatupidamise
sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist
või asendamist [16].
Raamatupidamisregistreid,
mis on loodud elektrooniliselt , on raamatupidamis-kohustuslane
kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete
loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul [16].
TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE
Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majanduslik kasu suurenemine),
millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis
suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
omanike poolt teostatud sissemakseid omakapitali [8 : 55].
Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu
vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste
suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustulase omakapitali,
välja arvatud omanikele teostavaid väljamakseid osakapitalist [8 :
55].
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses,
mis on võrdne laekuva raha nominaalväärtusega. Kui tulu laekumine
toimub pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu laekuva raha
nüüdisväärtuses. Enamasti saadakse tulu rahalises vormis [1 :
176].
Raamatupidamise
sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
- tulude liigitus (sh kindlasti alaliigitus);
- tulude arvestamise kord;
- dokumentide vormistamise, kinnitamise kord;
- tulude deklareerimised ja maksustamine;
- tulude inventeerimise kord;
- aruanded;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- vastutajad [1 : 178-179].
Tulud
jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse:
- müügitulu;
- muud äritulud;
- finantstulud [1 : 176].
Müügitulu
Müügitulu on aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist
saadud tulu [8 : 56].
Müügitulude liigituse kehteseab iga ettevõja vastavalt oma
ettevütte äritegevusele ja vajadustele. Müügitulude kajastamine
toimub vastavalt raamatupidamise ja maksuseaduste ning Raamatupidamis
Toimkonna juhenditele [1 : 176].
Tulusid
võib liigitada vastavalt maksustamise määradele:
- 20% määraga müük;
- 9% määraga müük;
- 0% määraga müük;
- maksuvaba müük.
Müügitulusid
võib liigutada vastavalt tegevusliikidele:
- kaupade müük;
- teenuste müük [14].
Muud äritulud
Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning
kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja
ohustustelt tarnjate ees [8 : 56].
Muud
äritulud võivad olla veel ka:
- eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet;
- ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised ;
- ümmardusvahed;
- varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178].
Finantstulud
Finantstulud
jagunevad järgnevalt:
- finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt;
- finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt;
- muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest;
- intressitulud;
- dividenditulud;
- kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest;
- netokasum finantseerimis - või investeerimistegevusest tekkinud valuutakursimuutusest, sealjuures valuuta konventeerimisest tekkinud netokasum [1 : 178].
Kulud
Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu
vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste
suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustulase omakapitali,
välja arvatud omanikele teostavaid väljamakseid osakapitalist [8 :
55].
Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude ja kulude vastavuse
printsiiil. Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodi
kulud või ettemakstud kulud [1 : 180].
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega
seotuid tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku
kasu tekimisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise
hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu [9 : 88].
Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemid kirjetele,
kuid iga ettevõte saab ära määrata alaliigitused ning
lisaliigitused, mis annavad ettevõtjale ülevaatlikuma pildi
majandustehingutest, nende kasumlikkusesr ning tulemustest. Kulude
liigitus võib olla mitmesugune, lähtuvalt ettevõtte omahinna arvutuse meetoditest , sisemistest aruandevormidest ning seadusega
nõutud aruandevormidest [1 : 180].
Kulude
liigitus toimub järgmistel prinsiipidel:
Kulud jagunevad omakorda muutuvateks kuludeks ja püsikuludeks.
Ettevõtja valib kasumiaruande skeemi vastavalt sellele, mis kajastab
ettevõtte majandustulemusi selgemalt ja ülevaatlikumalt [1 : 181].
VARADE ARVESTUS
Varad on majanduslikud ressursid , mis on ettevõtte poolt
kontrollitavad ning milli maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel
on objektiivselt mõõdetav [6 : 129].
Varade arvestus jaguneb käibevarade ja põhivarade arvestuseks .
Käibevara arvestus
Käibevara arvestus jaguneb:
rahaliste vahendite arvestus;
aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud;
lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus;
varude arvestus;
bioloogilised varad;
müügiootel põhivara.
Rahaliste vahendite arvestus
Rahalised vahendid on raha pangakontodel ja sularaha kassas.
Raha arvestuspõhimõtteks on õiglane väärtus [8 : 39]. Õiglane
väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike,
huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11].
Sularaha arvestus
Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlimitakse ka materiaalse vastavsu
leping [7 : 18].
Sularahatehinguid tõendavaks algdokumendiks on nummerdatud raha
sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Neile dokumentidele ei tohi teha
mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassatehinguid kajastatakse
kassaraamatus ning päeva- ja pearaamatus vastavatel kontodel [20 :
40].
Raamatupidamisese sise-eeskirjades määratakse ära sularaha
arvestuse tingimused järgnevalt:
- sularaha arvestuse liigitamine;
- sularaha tehingute jaoks vormistatavad kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad;
- sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad;
- sularaha tehingute dokumentide vormid;
- kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes;
- kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut;
- sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja;
- korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruanded [1 : 108-109].
Arvestus arvelduskontodel
Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse
pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente.
Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide
alusel vastavates registrites [7 : 18].
Raamatupidamise sise-eeskirjades määratakse arvestuse tingimused
arvelduskontodel järgmiselt:
- arvelduskontode liigitus (sh ka välisvaluuta kontod);
- arvelduskontodel tehingute sooritamine , liikumiste jälgimine toimub läbi internetipanga;
- arvelduskontodel tehingute sooritamise (ülekannete tegemise) eest vastutavad isikud;
- arvelduskontodel liikumiste jälgimine, nende läbikandmine raamatupidamises ning informatsiooni edastamine ;
- arvelduskontode dokumentide vormid ja kinnitamised;
- arvelduskontodel raha kasutamise eest vastutavad isikud;
- pangakaartide kasutamiseõiguste määramine, sh limiitide kehtestamine ja aruandluse esitamine koos algdokumentidega raamatupidamisse, tehingute kinnitamine [1 : 110-111].
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on lühiajalised
finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka, kui
need on soetatud edasimüügi eesmärgil ja realiseerimiseks ühe
aasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähtaeg on
bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114].
Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases
väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole
võimalik usaldusväärselt hinnata, ja väärtpaberid, mida hoitakse
kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39].
Nõuded ja ettemaksed
Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide
kaupa järgmiselt:
- nõuded ostjate vastu;
- maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
- muud lühiajalised nõuded;
- ettemaksed teenuste eest [13].
Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud
edasimüügiks – tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11].
Nõuded ostjate vastu
Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete
lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks:
- arveldused ostjatega ja tellijatega;
- arveldused aktsionäridega;
- arveldused aruandvate isikutega;
- arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18].
Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded:
- arvete väljastamise kord;
- arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord;
- arvete ja laekumiste kajastamie pearaamatus;
- tasaarveldamiste kord;
- nõuete liigitus;
- nõuete võrdlemise kord tehigupartneritega;
- arvete ebatõenäolisteks ja lootusetuteks kandmise kord;
- kontode kasutamine pearaamatus, seoses müügiandmebaasiga;
- aruandlus [1 : 119].
Muud lühiajalised nõuded
Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised sätted:
- nõuete arvestuse kord (vajadusel peetakse analüütilist arvestust);
- samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute arvestamise kord ja finormatsiooni esitamine, raamatupidamis andmete võrdlemine ja kajastamine araunnetes;
- laenude andmise kord, intresside kehtesamine;
- avansside andmine ja algdokumentide vormid, aruandluses;
- nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmise krod;
- kontode kasutamine pearaamatus, seotus andmebaasiga;
- aruandlus [1 : 120].
Varud
Varud on varad:
- mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
- mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
- materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [11].
Varud jagunevad:
- tooraine ja materjal;
- lõpetamata toodang;
- valmistoodang;
- müügiks ostetud kaubad;
- ettemaksed varude eest.
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- varade liigitus;
- kontode kasutamine varude arvestuseks;
- varude soetusmaksumuse arvestuse kord;
- ostudokumentide vastuvõtmine, kontrollimise ja kinitamise kord;
- laodokumentide koostamise kord;
- varude arvestamise pidamise süsteem;
- varude liikumise sisestamine laoprogrammi;
- laoandmete edastamine raamatupidamisse;
- laoandmete õigsuse eest vastutamine ;
- varude kulusse kandmise meetodi kasutamine;
- laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused;
- korralise inventuuride läbiviimise kord, inventuuride võrdlemine raamatupidamisandmetega;
- materiaalselt vastutavad isikud;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruandlus [1 : 125-126].
Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid:
- individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod;
- kaalutud keskmise meetod;
- FIFO - meetod;
- LIFO - meetod.
Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle
ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks)
sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi
kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127].
Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem. Soetusmaksumust
võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutada FIFO
või kaalutus keskmise soetusmaksumuse meetodid [8 : 39].
Bioloogilised varad
Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism [11].
Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka
järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on
maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised
bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav [11].
Müügiootel põhivara
Müügiootel põhivara on materiaalse ja immateriaalse põhivara
objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul.
Müügiootel põhivara kajastatakse bilnasilises jääkmaksumuses või
õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam [8 : 39].
Põhivara
Põhivara kasutakse majandustegevuses pikema ajavahemiku kui üks
aasata jooksul. Põhivara esitakase bilansis nelja grupina:
pikaajalised finantsinvesteeringud;
kinnisvarainvesteeringud;
materiaalne põhivara;
immateriaalne põhivara [20 : 95].
Pikaajalised finantsnvesteeringud
Pikkaajalisteks finantsinvesteeringuteks on põhiliselt teiste
ettevõtete aktsiad, osad ja mitmesugused pikaajalised nõuded [7 :
15].
Pikaajalised finantsinvesteeringud jagunevad alljärgnevalt:
- tütarettevõtja aktsiad või osad;
- pikaajalised nõuded emaettevõtjate ja teiste konsoldeerimisgrupi ettevõtjate vastu;
- sidusettevõtjate aktsiad või osad;
- pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu;
- muud aktsiad ja väärtpaberid – finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul;
- mitmesugused pikaajalised nõuded – pikaajalised laenud, kapitalirendid ja muud nõuded [1 : 130].
Pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatakse algselt
soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb makstavast rahasummast ning
soetamisega otseslt seotud väljaminekutest [20 : 95].
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- äriühenduste arvele võtmise kord;
- pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamine, liigitamine ja arvestuse pidamise kord;
- soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord;
- mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruandlus [1 : 133-134].
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa
hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või
kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise,
väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks
toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks
tavapärase äritegevuse käigus [11].
Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik
väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu
omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas reaalväärtuses või
soetusmaksumuses [20 : 108].
Raamatupidamise sise-eekirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseermise kord;
- kinnisvarainvesteeringute arvestuse pidamise kord;
- soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse määramise kord;
- mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruandlus [1 : 136].
Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab
toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte
äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida
ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta [11].
Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramatu kasutusega
materiaalsest põhivarast. Maa ja kasvav mets on piiramatu kasutusega
põhivara, mis võetakse bilansis arvele tema tegelikus setusmaksumuses ja mille soetusmaksumust ei amortiseerita [7 : 15].
Materiaalsed põhivaraobjektid esitatakse bilansis algselt
soetusmaksumuses, edasi kajastatakse eed jääkmaksumuses [20 : 110].
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- põhivara arvele võtmise kriteeriumid;
- põhivarade liigtus, süstematiseerimine;
- amortisatsiooni arvestamise meetodid;
- amortisastioonimäärade vähemikud;
- paranduste, remondi- ja hoolduskulude arvestuse kord;
- korralise inventeerimise kord;
- mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- vastutajad [1 : 142].
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivara eripära on füüsilise substantsi puudumine
– seda ei saa näha ega katsuda . Immateriaalse põhivara arvestust
komplitseerib asjaolu, et mõnikord on väga raske prognoosida, kui
suurt tulu toob immateriaalne põhivara tulevikus. Sellegipoolest
tuleb paljude ettevõtete finatsedu just immateriaalsest põhivarast
[2 : 256].
Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud
asutamisväljaminekud, arenguväljaminekuid, patendid, litsentsid,
kaubamärgid, firmaväärtus [7 : 17].
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses,
mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teisedki pikaajaliselt
kasutatavad varaobjektide puhul [20 : 126].
Raamatupidamises tuleb ära määrata järgmised sätted:
- immateriaalse põhivara arvele võtmise kriteeriumid;
- immateriaalse varade liigitus, süsrenatiseerimine;
- immateriaalse varade arvestuse pidamise kord;
- amortisatsiooiarvestuse meetodid;
- amortisatsioonidemäärade vahemikud;
- vara väärtuse testi tegemise kord;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruandlus [1 : 147].
KOHUSTUSTE ARVESTUS
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud
minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist [11].
Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalsiteks kohustusteks.
Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
soetusmaksumuses. Ainaks erandiks on edasimüügi eesmärgil seotatud
finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9
: 70].
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine);
- võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine;
- intressiarvestuse meetodid;
- tasumise ja tasaarveldusete kord;
- inventeerimine;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- vastutajad [1 : 153].
Lühiajalised kohustused
Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis
tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli
(sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297].
Lühiajalised kohustused jagunevad:
- laenukohustused;
- võlad ja ettemaksed;
- sihtfinantseerimine;
- lühiajalised eraldised [8 : 37].
Laenukohustused
Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud.
Laenuga seoses tuleb firmal lisaks laenu põhisummale tasuda ka
intressid ja kajastada intressikulu [2 : 299].
Laenukohustused jagunevad:
- lühiajalised laenud ja võlakirjad;
- pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil;
- konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuluvas summas (mis
on kajastatud näiteks arvel, lepingus või mull alusdokumendil) [9 :
70].
Võlad ja ettemaksed
Võlad ja ettemaksed jagunevad:
- võlad tarnijatele;
- võlad töövõtjatele;
- maksuvõlad;
- muud võlad;
- saadud ettemaksed [8 : 37].
Ostjate ettemaksete arvestust tuleb pidada analüütiliselt iga
kliendi lõikes arvete või laekumiste kaupa. Nende arvestust on soovitav pidada andmebaasis või tabeliarvestussüteemis, kui
ettemakseid esenb pidevalt ja mitmete klientide lõikes [1 : 153].
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse
ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille
saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaks
määratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma
valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik
usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiid ja
valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning
tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud
majandustehinguid [11].
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil
leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on
mõeldud [11].
Lühiajalised eraldised
Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste
tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa
täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse
bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148].
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised
sätted:
- eraldiste hindamise kriteeriumid;
- eraldiste hindamise kord;
- eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon;
- kontode kasutamine pearaamatus;
- aruannetes kajastamise kord [1 : 170].
Pikaajalised finantskohustused
Kõik kohustused, mis ei ole lühiajalised, liigitatakse IAS 1 järgi
pikaajaliseks. Pikaajalised laenud kuuluvad tagasimaksmisele rohkem
kui 12 kuu pärast bilansipäevast alates. Pikaajalised kohustised
võivad tekkida laenude võtmisest, võlakirjade emiteerimisest,
rendilepingute sõlmimisest [20 : 155].
Pikaajalised laenukohustused
Pikaajalised laenukohustused jagunevad:
- laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
- konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].
Pikaajaliste laenude, võlakirjade ja kapitalirendi kohustuste jaoks
soovitav pidada eraldi kontosid. Kui võlakohustusi pole palju, võib
igat kohustust pidada eraldi kontol, mõningatel juhtudel on neid
soovitav pidada andmebaasis [1 : 86].
Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu
õiglases väärtuses, arvestades järgmisele perioodil kohustustelt
intressikulu kasutades sisemise itressimäära meetodit [9 : 71].
Muud pikaajalised võlad
Selles grupis kajastatakse ka mittetavapärase äritegevuse käigus
tekkinud pikaajalisi kohustusi. Kui on vajadus pidada neid eraldi
kontodel, on mõttekas anda kontole nimetus, mis viitab tehingu sisule või tehingupartnerile [1 : 87].
Bilansis kajastatakse muid pikaajalisi võlgasid korrigeeritud
soetusmaksumuses [8 : 42].
Pikaajalised eraldised
Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, kuid mis
fikseeritakse juhtkonna hinnangu järgi diskonteerituna. Kõige enam
kajastakase siin pikaajalisite kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke
kulutusi või ettevõtte restruktureerimisega seotud kulutusi [1 :
87].
VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE
Inventeerimine on aineliste varade artiklijärgne mõõtmine, kaalumine ja ülelugemine nende säilivuse kontrollimise eesmärgil
ning nende kohta loendi koostamine, kuid ka kogu varalise seisu
hindamine ja ülevaatamine, samuti ettevõtte nõuete ja võlgade kindlakstegemine ja hindamine [6 : 179].
Iga ettevõtte määrab oma sise-eeskirjades inventuuride läbiviimise
korra:
- millal ja kui tihti toimuvad korralised inventuurid;
- mida inventeeritakse;
- kes ja kuidas neid läbi viib;
- missuguseid inventuuriakte, aruandeid, protokolle vormistatakse;
- kes ja mil määral on vastutavad isikud;
- kuidas toimitakse puudu- või ülejääkide korral;
- kes kinnitab inventuuride õigsuse [1 : 72].
Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised [6
: 179].
Täieliku inventuuriga
hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi
tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande
koostamist [15].
Osalise inventuuriga
kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda
võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks
ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks [15].
Varade invenveteerimine
Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas
(kassas igakuiselt). Inventeermisega tehakse kindlaks ja
inveteerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes , allüksustes või
kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning
selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes
arvetsusandmetega [20 : 82].
Inventuuri objekt
Kuidas/mida inevteeritakse?
Käibevara
Raha ja pangakontod
- fikseeritakse kõik pangakontodel olev raha (sh hoiused ja deposiidid );
- sularaha – märgitakse ülesse kõik rahatähed ja sendid ning koostatakse invetuuriakt;
Nõuded ja ettemaksed
- saadetakse saldoteatised ja hinnatakse arvete laekumise tõenäosust;
Varud
- materjalid ja kaubad loetakse tükkhaaval üle, vajadusel kodeeritakse .
Põhivara
Pikaajalised finants-
investeeringud
- tütarettevõtete ja sidusettevõtete aktsiad/osad ja nende väärtus;
- muud pikaajalised investeeringud;
Kinnisvara-
Investeeringud
- igal aastal uus hindamine investeeringule (arvel õiglases väärtuses);
- vaatakse üle jääkväärtus, kasulik eluiga ja turuväärtus (arvel soetusmaksumuse meetodil);
Materiaalne
põhivara
Immateriaalne
põhivara
- kasutamine, otstarve ja võimaluse korral kasutusiga (kaubamärkide, patentide, litsentside või tarkavara korral);
Biloloogilised
varad
- aktiivse turu olemasolu korral määrab õiglase väärtuse turuhind;
- puudumisel – sarnaste varade turuhinda või viimast turuhinda;
Tabel 1 Käibevara inveteermine [1 : 48-61].
Kohustuste inventeerimine
Kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga ja selleks
saadetakse kõikidele kreeditoridele teadised oma võlgnevuste kohta
ning palutakse ede summade õigsust kinnitada või teadata
erinevustest. Erinevuste
esinemisel selgitatakse välja erinevuste põhjused ja vajadusel
tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused [7 : 14].
Kohustuste
inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised
protseduurid:
- kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi ;
- välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
- kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
- intressikandvate kohustuste (näit. laenud, kapitalirendi kohustused) puhul intressiarvestus;
- maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
- saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
- eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine [19].
ARUANNETE KOOSTAMISE KORD
Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud koostama ja esitama
aruandeid. Aruandlus võib olla perioodiline või ühekordne [1 :
183].
Ettevõtte majandustehingute (näiteks maksude tasumine) kohta tuleb
koostada erinevaid deklaratsioone, mille esitamine riigile on
kohustuslik. Nende põhjal hinnatakse teie ettevõtte tegevuse
seaduslikkust ning ulatust. Samas on deklaratsioonid aluseks ka riigi
maksulaekumiste hindamisel ning riikliku statistika tegemisel [5]
Perioodilisi aruandeid koostab raamatupidamiskohustuslane ettevõtte
juhtkonnale informatsiooni saamiseks ja majandustegevuse jälgimiseks
ja kontrollimiseks. Sisemise aruandluse jaoks koostab ettevõtja oma
aruandevormid ja meetodid, mis peegeldavad ettevõtte äritegevust
detailsemalt ja ülevaatlikumalt [Allikvee : 183].
Kõige olulisem ja põhjalikum aruandlusdokument on majandusaasta
aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning
tegevusaruandest. Lisaks sellele tuleb teil esitada regulaarselt
Maksu- ja Tolliametile ka maksudeklaratsioone [4].
Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt
ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest,
rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning
lisadest [4].
Majandusaasta aruande koostamise
etapid:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
2) tegevusaruande koostamine;
3) audiitorkontroll ;
4)
majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi
jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine;
5)
majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks [4].
SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE
Sisekontroll on
süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte
igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja
ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele
[20].
Kontrolli teostatakse nii jooksvalt organisatsiooni protsessidesse
sisse seatud mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi
viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just
sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides
kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit , mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile –
sisekontrollile [3].
Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist :
- kontrollikeskkond;
- riskide hindamine;
- kontrollitegevused;
- info- ja kommunikatsioon;
- seire [3].
Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv
tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni
(äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab kaasa organisatsiooni
eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud
lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja
(äri)juhtimise kultuuri protsesside tõhusust [17].
Siseaudiitori eesmärk on tagada asutuse juhtkonnale kindlustunne, et
tehtavad otsused ja tegevused on õiged, kooskõlas õigusaktidega ja
ressursse säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt kasutavad [18].
Kontrolli teostamise eelduseks on kontrollikeskkonna olemasolu.
Organisatsiooni kontrollikeskkonna põhjal ja töökorralduse alusel
moodustub sisekontrolli süsteem, mis on juhtkonna poolt kujundatud
ja rakendatud protsess tagamaks organisatsiooni eesmärkide
saavutamine, ressursside sihipärane kasutamine, informatsiooni
usaldusväärsus, tegevuste kooskõla õigusaktidega ja varade
kaitstus [3].
KOKKUVÕTE
Käesoleva
referaadi teemaks oli „Raamatupidamis sise-eeskirja koostamine“.
Referaat
koosnes kümnest peatükist:
üldsätted;
kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega;
majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, sh registrite pidamine, arvutitarkvara kasutamine;
dokumentide käive ja säilitamine;
tulude ja kulude kajastamine;
varade arvestus, sh arvestuspõhimõtted;
kohustuste arvestus, sh arvestuspõhimõtted;
varade ja kohustuste inventeerimine;
aruannete koostamise kord;
sisekontrolli meetmete rakendamine.
Esimeses peatükis oli ära seletatud, mis on siseeeskirja eesmärgiks
on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise
põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele – omanikele,
juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele,
audiitoritele ja riiklikele struktuuridele.
Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis
võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust
eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni.
Raamatupidamisregistrid on
andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud
raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad
raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku
informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha
väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa
kronoloogilises järjekorras.
Ettevõttes koostatakse dokumendikäive nn dokumendikäibe graafiku
alusel, kus näidatakse iga dokumendiliigi eksemplaride arv,
käibeetapid, seal tehtavad tööd, nende tähtajad ja vastutajad.
Käibevara arvestus jaguneb:
rahaliste vahendite arvestus;
aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud;
lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus;
varude arvestus;
bioloogilised varad;
müügiootel põhivara.
Põhivara esitakase bilansis nelja grupina:
pikaajalised finantsinvesteeringud;
kinnisvarainvesteeringud;
materiaalne põhivara;
immateriaalne põhivara.
Referaadi koostamisel on autor kasutanud mitmesuguseid teoseid, nendest enamlevinudmad on Anu Allikvee teos „Raamatupidamise
sise-eeskirjade koostamine“, Evi Kikas „Raamatupidaja assistent I
tase“, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised
eralased autorid ja interneti kirjandus.
KASUTATUD KIRJANDUS
Allikvee, A. 2006. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn 2006. Teabekirjastus OÜ
Alver , L. Alver , J. 2009. Finantsarvestus . Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda
Antsmäe, S. 2006. Sisekontroll väljaspool raamatupidamis ja finantsi – [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/189543art
Eesti.ee. 2010. Majandusaasta aruanne – [WWW] URL http://www.eesti.ee/est/ majandusaasta_aruanne/
Eesti.ee. 2010. Raamatupidamine ja aruandlus – [WWW] URL http://www.eesti.ee/ est/ettevotjale/raamatupidamine_ja_aruandlus
Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002. Tallinna Raamatutrükikoda
Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tartu 1999. Rafiko OÜ
Kikas, E. 2006. Raamatupidaja assistent I tase. 2 tr. Tallinn 2006. Raamatupidaja.ee OÜ
Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tallinn 2003. Agitaator OÜ
Linnasmägi, P. 2009. Raamatupidamise korraldamine – [WWW] URL http://rup.ee/est/alustavale-raamatupidajale/raamatupidamise-korraldamine.html
Raamatupidamis Toimkonna juhend nr 1, 3, 4, 6, 7, 12 – [WWW] URL - http://easb.ee/index.php?id=1255
Raamatupidamise ABC – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/kontoplaan/
Raamatupidamise ABC. 2010. Raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/raamatupidamiskohustuslase-kasutatavad-arvestuspohimotted-ja-informatsiooni-esitusviis/
Raamatupidamise ABC. 2010. Tulude ja kulude kajastamine kasumiarunde kirjel – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/tulude-ja-kulude-kajastamine-kasumiaruande-kirjetel/
Raamatupidamise ABC. 2010. Varade ja kohustuste inveteerimine – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/varade-ja-kohustuste-inventeerimine/
Raamatupidamise seadus – [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/ 116112010012
Rahandusministeerium – [WWW] URL http://www.fin.ee/siseaudit
Siseaudiitor.ee – [WWW] URL http://siseaudiitor.ee/?id = 10604&highlight=sisekontroll
Tallinn.ee. 2008. Kontserni raamatupidamise käsiraamat – [WWW] URL http://www.tallinn.ee/est/g1193s5066
Tikk. J. 2009. Finantsarvestus. 2 tr. Tallinn 2009. Pakett AS
Tööinspektsioon – [WWW] URL http://www.ti.ee/index.php?page=171
Kõik kommentaarid