Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sise-eeskirja koostamine (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidasmida inevteeritakse?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool
II R
SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE
Referaat
Õppejõud:M. Kasearu
Mõdriku
2011

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1ÜLDSÄTTED 5
1.1Eesmärk 5
1.2Üldalused 5
1.3Majandusaasta 5
1.4Raamatupidamise sise-eeskiri 6
2KONTOPLAAN 7
3MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 9
3.1Raamatupidamise register 9
3.1.1Algdokument 10
3.1.2Paradused 11
4DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE 13
4.1Dokumendikäive 13
4.2Dokumentide säilitamine 14
5TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE 16
5.1Tulud 16
5.1.1Müügitulu 17
5.1.2Muud äritulud 17
5.1.3Finantstulud 18
5.2Kulud 18
6VARADE ARVESTUS 20
6.1Käibevara arvestus 20
6.1.1Rahaliste vahendite arvestus 20
6.1.2Lühiajalised finantsinvesteeringud 22
6.1.3Nõuded ja ettemaksed 22
6.1.4Muud lühiajalised nõuded 23
6.1.5Varud 24
6.1.6Bioloogilised varad 25
6.1.7Müügiootel põhivara 25
6.2Põhivara 26
6.2.1Pikaajalised finantsnvesteeringud 26
6.2.2Kinnisvarainvesteeringud 27
6.2.3Materiaalne põhivara 27
6.2.4Immateriaalne põhivara 28
7KOHUSTUSTE ARVESTUS 30
7.1Lühiajalised kohustused 30
7.1.1Laenukohustused 31
7.1.2Võlad ja ettemaksed 31
7.1.3Sihtfinantseerimine 32
7.1.4Lühiajalised eraldised 32
7.2Pikaajalised finantskohustused 32
7.2.1Pikaajalised laenukohustused 32
7.2.2Muud pikaajalised võlad 33
7.2.3Pikaajalised eraldised 33
8VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE 34
8.1Varade invenveteerimine 34
8.2Kohustuste inventeerimine 36
9ARUANNETE KOOSTAMISE KORD 37
10SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE 38
KOKKUVÕTE 39
KASUTATUD KIRJANDUS 41
SISSEJUHATUS 3
1 ÜLDSÄTTED 4
1.1 Eesmärk 4
1.2 Üldalused 4
1.3 Majandusaasta 4
1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri 5
2 KONTOPLAAN 6
3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 8
3.1 Raamatupidamise register 8
3.1.1 Algdokument 9
3.1.2 Paradused 10
4 DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE 11
4.1 Dokumendikäive 11
4.2 Dokumentide säilitamine 12
5 TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE 13
5.1 Tulud 13
5.1.1 Müügitulu 14
5.1.2 Muud äritulud 14
5.1.3 Finantstulud 14
5.2 Kulud 15
6 VARADE ARVESTUS 17
6.1 Käibevara arvestus 17
6.1.1 Rahaliste vahendite arvestus 17
6.1.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud 19
6.1.3 Nõuded ja ettemaksed 19
6.1.4 Muud lühiajalised nõuded 20
6.1.5 Varud 20
6.1.6 Bioloogilised varad 22
6.1.7 Müügiootel põhivara 22
6.2 Põhivara 22
6.2.1 Pikaajalised finantsnvesteeringud 22
6.2.2 Kinnisvarainvesteeringud 23
6.2.3 Materiaalne põhivara 24
6.2.4 Immateriaalne põhivara 25
7 KOHUSTUSTE ARVESTUS 26
7.1 Lühiajalised kohustused 26
7.1.1 Laenukohustused 27
7.1.2 Võlad ja ettemaksed 27
7.1.3 Sihtfinantseerimine 27
7.1.4 Lühiajalised eraldised 28
7.2 Pikaajalised finantskohustused 28
7.2.1 Pikaajalised laenukohustused 28
7.2.2 Muud pikaajalised võlad 29
7.2.3 Pikaajalised eraldised 29
8 VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE 30
8.1 Varade invenveteerimine 30
8.2 Kohustuste inventeerimine 32
9 ARUANNETE KOOSTAMISE KORD 33
10 SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE 34
KOKKUVÕTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 37

SISSEJUHATUS


Käesoleva referaadi teemaks on „Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine“.
Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele – omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele.
Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine.
Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse.
Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos „Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“, Evi KikasRaamatupidaja assistent I tase“, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus.
  • ÜLDSÄTTED

  • Eesmärk


    Määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele – omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32].
  • Üldalused


    Anda informatsiooni, mis alustel kasutatakse raamatupidamises arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest:
    • Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid;
    • Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid , mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33].
    Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel:
    • Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest;
    • Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33].

  • Majandusaasta


    Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
    Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16].
  • Raamatupidamise sise-eeskiri


      Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid [16].
  • KONTOPLAAN


    Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu , mis võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165].
    Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73].
    Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega „1“ ning passivakontode numbrid tunnusega „2“ kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21].
    Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:
    1 – bilansi aktivakirjed – vara;
    2 – bilansi passivakirjed- kohustused;
    3 – bilansi passivakirjed- omakapital ;
    4 – tulude kontod ;
    5 – kulude kontod [12].
    Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.
    Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad  RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja – alaliigendustele [12].
    varad kontod (kontoklass 100-199)
    • käibevara kontod (kontoklass 100-159)
    • põhivara kontod (kontoklass 160-199)

    kohustuste kontod (kontoklass 200-299)
    • lühiajalised kohutused (kontoklass 200-259)
    • pikaajalised kohutused (kontoklass 260-299)
    omakapital (kontoklass 300-399)
    Tulude ja kulude kontoklassi tähistavad kontokoodi kaks esimest numbrit.
    Tulude ja kulude arvestuse kontode ja kontoklasside teine number viitab  RPS- lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1 kirje vastavale tulude või kulude kirje või rühma numbrile [12].
    Tulude arvestuse kontod (kontoklassid 41- 49)
    müügitulu kontoklass 41
    muud äritulud kontoklass 47
    finantstulud kontoklass 48
    Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59)
    kaubad , toore, materjal kontoklass 51
    muud tegevuskulud kontoklass 52
    tööjõukulud kontoklass 55
    põhivara kulum kontoklass 56
    muud ärikulud kontoklass 57
    finantskulud kontoklass 58 [12]
  • MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE


    Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja kajastamise raamatupidamises [1 : 34].
    Igal sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud:
    • tehingu kuupäev;
    • raamatupidamislausendi järjekorranumber;
    • debeteeritavad ja krediteeritavad kontod;
    • debeteeritavad ja krediteeritavad summad;
    • tehingu kirjeldus;
    • sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12].

  • Raamatupidamise register


    Raamatupidamisregistrid  on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras [10].
    Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt , et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [16].
    Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas . Raamatupidamisregiter vormistatakse kronoloogilised järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa ( pearaamat ). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode andmeid ja regitreid säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna [9 :16].
    Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31].
    Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
    • käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
    • kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16].

  • Algdokument


    Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente:
    • sularaha kviitungid, tšekid;
    • avansi - ja töölähetusaruanded;
    • ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17];
    • kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order , palgaleht jt.);
    • pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.);
    • palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.);
    • arved (ost, müük);
    • ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed );
    • üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine , kasumi jaotamine);
    • aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid);
    • õiend ( kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10].
    Andmete registrisse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõendav algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
    • dokumendi nimetus ja number;
    • koostamise kuupäev;
    • tehingu majanduslik sisu;
    • tehingu arväitajad (kogus, hind, summa);
    • tehingu osapoolte nimed;
    • tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
    • majandustehigut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
    • vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber [8 :12].

    Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehigu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi [9 : 18].
  • Paradused


    Raamatupidamise alg- ja koonddokumentides kajastuvat informatsiooni ja raamatupidamiskirjendeid ei tohi kustutada ega parandada [1 : 41]. Ebakorretne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjetega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile [9 : 18]. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument [7 : 11].
    Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse [7 : 11]. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja – kirjendile [9 : 18].
  • DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE


    Dokumedikäive hõlmab dokumentide liikumist nende koostamisest või ettevõttesse saabumisest kuni arhiivi üleandmiseni [7 : 14].
    Raamatupidamissise sise-eeskirjaga määratakse kindlaks ettevõttes kasutatavate dokumentide:
    • nimetus ja otstarve;
    • eksemplaride arv;
    • koostaja(d) ja esindaja(d);
    • dokumendile allakirjutaja(d);
    • esitamise tähtaeg;
    • dokumentide vastuvõtja(d) ja töötaja(d);
    • dokumentide säilitamine [7 : 14].

  • Dokumendikäive


    Ettevõttes koostatakse dokumendikäive nn dokumendikäibe graafiku alusel, kus näidatakse iga dokumendiliigi eksemplaride arv, käibeetapid, seal tehtavad tööd, nende tähtajad ja vastutajad.
    Dokumentide liikumisskeem koosneb järgmistest käibeetappidest:
  • Dokumentide koostamine (andmehõive) ja nende kasutamine operatiivses tööd.
  • Dokumentide kontroll nende vastuvõtmisel raamatupidamises vormistamise, aritmeetiliste tehete ja sisu seisukohalt.
  • Dokumentide tehniline ja arvestuslik töötlus. Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus).
  • Aruannete väljastamine infotarbijatele.
  • Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177-178].
    Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 : 178].
  • Dokumentide säilitamine


    Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta:
    • dokumentide säilitamise kord ja vastutus;
    • dokumentide jooksvas ahiivis hoidmise aeg ja millal dokumendid antakse üle asutuse arhiivi;
    • raamatupidasmisdokumentide nomenklatuuri iseloomustus [7 : 31].
    Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati [16].
    Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust [16].
    Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist [16].
    Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist [16].
    Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt , on raamatupidamis-kohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul [16].
  • TULUDE JA KULUDE KAJASTAMINE


    Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majanduslik kasu suurenemine), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemakseid omakapitali [8 : 55].
    Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustulase omakapitali, välja arvatud omanikele teostavaid väljamakseid osakapitalist [8 : 55].
  • Tulud


    Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, mis on võrdne laekuva raha nominaalväärtusega. Kui tulu laekumine toimub pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu laekuva raha nüüdisväärtuses. Enamasti saadakse tulu rahalises vormis [1 : 176].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • tulude liigitus (sh kindlasti alaliigitus);
    • tulude arvestamise kord;
    • dokumentide vormistamise, kinnitamise kord;
    • tulude deklareerimised ja maksustamine;
    • tulude inventeerimise kord;
    • aruanded;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • vastutajad [1 : 178-179].
    Tulud jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse:
    • müügitulu;
    • muud äritulud;
    • finantstulud [1 : 176].

  • Müügitulu


    Müügitulu on aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu [8 : 56].
    Müügitulude liigituse kehteseab iga ettevõja vastavalt oma ettevütte äritegevusele ja vajadustele. Müügitulude kajastamine toimub vastavalt raamatupidamise ja maksuseaduste ning Raamatupidamis Toimkonna juhenditele [1 : 176].
    Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele:
    • 20% määraga müük;
    • 9% määraga müük;
    • 0% määraga müük;
    • maksuvaba müük.
    Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele:
    • kaupade müük;
    • teenuste müük [14].

  • Muud äritulud


    Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56].
    Muud äritulud võivad olla veel ka:
    • eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet;
    • ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised ;
    • ümmardusvahed;
    • varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178].

  • Finantstulud


    Finantstulud jagunevad järgnevalt:
    • finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt;
    • finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt;
    • muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest;
    • intressitulud;
    • dividenditulud;
    • kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest;
    • netokasum finantseerimis - või investeerimistegevusest tekkinud valuutakursimuutusest, sealjuures valuuta konventeerimisest tekkinud netokasum [1 : 178].

  • Kulud


    Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustulase omakapitali, välja arvatud omanikele teostavaid väljamakseid osakapitalist [8 : 55].
    Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude ja kulude vastavuse printsiiil. Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodi kulud või ettemakstud kulud [1 : 180].
    Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotuid tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekimisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu [9 : 88].
    Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemid kirjetele, kuid iga ettevõte saab ära määrata alaliigitused ning lisaliigitused, mis annavad ettevõtjale ülevaatlikuma pildi majandustehingutest, nende kasumlikkusesr ning tulemustest. Kulude liigitus võib olla mitmesugune, lähtuvalt ettevõtte omahinna arvutuse meetoditest , sisemistest aruandevormidest ning seadusega nõutud aruandevormidest [1 : 180].
    Kulude liigitus toimub järgmistel prinsiipidel:

    Kulud jagunevad omakorda muutuvateks kuludeks ja püsikuludeks.
    Ettevõtja valib kasumiaruande skeemi vastavalt sellele, mis kajastab ettevõtte majandustulemusi selgemalt ja ülevaatlikumalt [1 : 181].
  • VARADE ARVESTUS


    Varad on majanduslikud ressursid , mis on ettevõtte poolt kontrollitavad ning milli maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel on objektiivselt mõõdetav [6 : 129].
    Varade arvestus jaguneb käibevarade ja põhivarade arvestuseks .
  • Käibevara arvestus


    Käibevara arvestus jaguneb:
  • rahaliste vahendite arvestus;
  • aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud;
  • lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus;
  • varude arvestus;
  • bioloogilised varad;
  • müügiootel põhivara.
  • Rahaliste vahendite arvestus


    Rahalised vahendid on raha pangakontodel ja sularaha kassas.
    Raha arvestuspõhimõtteks on õiglane väärtus [8 : 39]. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11].
  • Sularaha arvestus


    Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlimitakse ka materiaalse vastavsu leping [7 : 18].
    Sularahatehinguid tõendavaks algdokumendiks on nummerdatud raha sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Neile dokumentidele ei tohi teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassatehinguid kajastatakse kassaraamatus ning päeva- ja pearaamatus vastavatel kontodel [20 : 40].
    Raamatupidamisese sise-eeskirjades määratakse ära sularaha arvestuse tingimused järgnevalt:
    • sularaha arvestuse liigitamine;
    • sularaha tehingute jaoks vormistatavad kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad;
    • sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad;
    • sularaha tehingute dokumentide vormid;
    • kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes;
    • kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut;
    • sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja;
    • korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruanded [1 : 108-109].

  • Arvestus arvelduskontodel


    Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites [7 : 18].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades määratakse arvestuse tingimused arvelduskontodel järgmiselt:
    • arvelduskontode liigitus (sh ka välisvaluuta kontod);
    • arvelduskontodel tehingute sooritamine , liikumiste jälgimine toimub läbi internetipanga;
    • arvelduskontodel tehingute sooritamise (ülekannete tegemise) eest vastutavad isikud;
    • arvelduskontodel liikumiste jälgimine, nende läbikandmine raamatupidamises ning informatsiooni edastamine ;
    • arvelduskontode dokumentide vormid ja kinnitamised;
    • arvelduskontodel raha kasutamise eest vastutavad isikud;
    • pangakaartide kasutamiseõiguste määramine, sh limiitide kehtestamine ja aruandluse esitamine koos algdokumentidega raamatupidamisse, tehingute kinnitamine [1 : 110-111].

  • Lühiajalised finantsinvesteeringud


    Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka, kui need on soetatud edasimüügi eesmärgil ja realiseerimiseks ühe aasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114].
    Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ja väärtpaberid, mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39].
  • Nõuded ja ettemaksed


    Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt:
    • nõuded ostjate vastu;
    • maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
    • muud lühiajalised nõuded;
    • ettemaksed teenuste eest [13].

    Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks – tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11].
  • Nõuded ostjate vastu


    Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks:
    • arveldused ostjatega ja tellijatega;
    • arveldused aktsionäridega;
    • arveldused aruandvate isikutega;
    • arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18].

    Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded:
    • arvete väljastamise kord;
    • arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord;
    • arvete ja laekumiste kajastamie pearaamatus;
    • tasaarveldamiste kord;
    • nõuete liigitus;
    • nõuete võrdlemise kord tehigupartneritega;
    • arvete ebatõenäolisteks ja lootusetuteks kandmise kord;
    • kontode kasutamine pearaamatus, seoses müügiandmebaasiga;
    • aruandlus [1 : 119].

  • Muud lühiajalised nõuded


    Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised sätted:
    • nõuete arvestuse kord (vajadusel peetakse analüütilist arvestust);
    • samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute arvestamise kord ja finormatsiooni esitamine, raamatupidamis andmete võrdlemine ja kajastamine araunnetes;
    • laenude andmise kord, intresside kehtesamine;
    • avansside andmine ja algdokumentide vormid, aruandluses;
    • nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmise krod;
    • kontode kasutamine pearaamatus, seotus andmebaasiga;
    • aruandlus [1 : 120].

  • Varud


    Varud on varad:
    • mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
    • mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
    • materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [11].

    Varud jagunevad:
    • tooraine ja materjal;
    • lõpetamata toodang;
    • valmistoodang;
    • müügiks ostetud kaubad;
    • ettemaksed varude eest.

    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • varade liigitus;
    • kontode kasutamine varude arvestuseks;
    • varude soetusmaksumuse arvestuse kord;
    • ostudokumentide vastuvõtmine, kontrollimise ja kinitamise kord;
    • laodokumentide koostamise kord;
    • varude arvestamise pidamise süsteem;
    • varude liikumise sisestamine laoprogrammi;
    • laoandmete edastamine raamatupidamisse;
    • laoandmete õigsuse eest vastutamine ;
    • varude kulusse kandmise meetodi kasutamine;
    • laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused;
    • korralise inventuuride läbiviimise kord, inventuuride võrdlemine raamatupidamisandmetega;
    • materiaalselt vastutavad isikud;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruandlus [1 : 125-126].

    Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid:
    • individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod;
    • kaalutud keskmise meetod;
    • FIFO - meetod;
    • LIFO - meetod.

    Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127].
    Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutada FIFO või kaalutus keskmise soetusmaksumuse meetodid [8 : 39].
  • Bioloogilised varad


    Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism [11].
    Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav [11].
  • Müügiootel põhivara


    Müügiootel põhivara on materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Müügiootel põhivara kajastatakse bilnasilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam [8 : 39].
  • Põhivara


    Põhivara kasutakse majandustegevuses pikema ajavahemiku kui üks aasata jooksul. Põhivara esitakase bilansis nelja grupina:
  • pikaajalised finantsinvesteeringud;
  • kinnisvarainvesteeringud;
  • materiaalne põhivara;
  • immateriaalne põhivara [20 : 95].
  • Pikaajalised finantsnvesteeringud


    Pikkaajalisteks finantsinvesteeringuteks on põhiliselt teiste ettevõtete aktsiad, osad ja mitmesugused pikaajalised nõuded [7 : 15].
    Pikaajalised finantsinvesteeringud jagunevad alljärgnevalt:
    • tütarettevõtja aktsiad või osad;
    • pikaajalised nõuded emaettevõtjate ja teiste konsoldeerimisgrupi ettevõtjate vastu;
    • sidusettevõtjate aktsiad või osad;
    • pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu;
    • muud aktsiad ja väärtpaberid – finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul;
    • mitmesugused pikaajalised nõuded – pikaajalised laenud, kapitalirendid ja muud nõuded [1 : 130].

    Pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatakse algselt soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb makstavast rahasummast ning soetamisega otseslt seotud väljaminekutest [20 : 95].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • äriühenduste arvele võtmise kord;
    • pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamine, liigitamine ja arvestuse pidamise kord;
    • soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord;
    • mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruandlus [1 : 133-134].

  • Kinnisvarainvesteeringud


    Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11].
    Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas reaalväärtuses või soetusmaksumuses [20 : 108].
    Raamatupidamise sise-eekirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseermise kord;
    • kinnisvarainvesteeringute arvestuse pidamise kord;
    • soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse määramise kord;
    • mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruandlus [1 : 136].

  • Materiaalne põhivara


    Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta [11].
    Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramatu kasutusega materiaalsest põhivarast. Maa ja kasvav mets on piiramatu kasutusega põhivara, mis võetakse bilansis arvele tema tegelikus setusmaksumuses ja mille soetusmaksumust ei amortiseerita [7 : 15].
    Materiaalsed põhivaraobjektid esitatakse bilansis algselt soetusmaksumuses, edasi kajastatakse eed jääkmaksumuses [20 : 110].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • põhivara arvele võtmise kriteeriumid;
    • põhivarade liigtus, süstematiseerimine;
    • amortisatsiooni arvestamise meetodid;
    • amortisastioonimäärade vähemikud;
    • paranduste, remondi- ja hoolduskulude arvestuse kord;
    • korralise inventeerimise kord;
    • mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • vastutajad [1 : 142].

  • Immateriaalne põhivara


    Immateriaalse põhivara eripära on füüsilise substantsi puudumine – seda ei saa näha ega katsuda . Immateriaalse põhivara arvestust komplitseerib asjaolu, et mõnikord on väga raske prognoosida, kui suurt tulu toob immateriaalne põhivara tulevikus. Sellegipoolest tuleb paljude ettevõtete finatsedu just immateriaalsest põhivarast [2 : 256].
    Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud asutamisväljaminekud, arenguväljaminekuid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus [7 : 17].
    Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teisedki pikaajaliselt kasutatavad varaobjektide puhul [20 : 126].
    Raamatupidamises tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • immateriaalse põhivara arvele võtmise kriteeriumid;
    • immateriaalse varade liigitus, süsrenatiseerimine;
    • immateriaalse varade arvestuse pidamise kord;
    • amortisatsiooiarvestuse meetodid;
    • amortisatsioonidemäärade vahemikud;
    • vara väärtuse testi tegemise kord;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruandlus [1 : 147].

  • KOHUSTUSTE ARVESTUS


    Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist [11].
    Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalsiteks kohustusteks.
    Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainaks erandiks on edasimüügi eesmärgil seotatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine);
    • võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine;
    • intressiarvestuse meetodid;
    • tasumise ja tasaarveldusete kord;
    • inventeerimine;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • vastutajad [1 : 153].

  • Lühiajalised kohustused


    Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297].
    Lühiajalised kohustused jagunevad:
    • laenukohustused;
    • võlad ja ettemaksed;
    • sihtfinantseerimine;
    • lühiajalised eraldised [8 : 37].

  • Laenukohustused


    Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses tuleb firmal lisaks laenu põhisummale tasuda ka intressid ja kajastada intressikulu [2 : 299].
    Laenukohustused jagunevad:
    • lühiajalised laenud ja võlakirjad;
    • pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil;
    • konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].

    Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või mull alusdokumendil) [9 : 70].
  • Võlad ja ettemaksed


    Võlad ja ettemaksed jagunevad:
    • võlad tarnijatele;
    • võlad töövõtjatele;
    • maksuvõlad;
    • muud võlad;
    • saadud ettemaksed [8 : 37].

    Ostjate ettemaksete arvestust tuleb pidada analüütiliselt iga kliendi lõikes arvete või laekumiste kaupa. Nende arvestust on soovitav pidada andmebaasis või tabeliarvestussüteemis, kui ettemakseid esenb pidevalt ja mitmete klientide lõikes [1 : 153].
  • Sihtfinantseerimine


    Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11].
    Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11].
  • Lühiajalised eraldised


    Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148].
    Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
    • eraldiste hindamise kriteeriumid;
    • eraldiste hindamise kord;
    • eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon;
    • kontode kasutamine pearaamatus;
    • aruannetes kajastamise kord [1 : 170].

  • Pikaajalised finantskohustused


    Kõik kohustused, mis ei ole lühiajalised, liigitatakse IAS 1 järgi pikaajaliseks. Pikaajalised laenud kuuluvad tagasimaksmisele rohkem kui 12 kuu pärast bilansipäevast alates. Pikaajalised kohustised võivad tekkida laenude võtmisest, võlakirjade emiteerimisest, rendilepingute sõlmimisest [20 : 155].
  • Pikaajalised laenukohustused


    Pikaajalised laenukohustused jagunevad:
    • laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
    • konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].

    Pikaajaliste laenude, võlakirjade ja kapitalirendi kohustuste jaoks soovitav pidada eraldi kontosid. Kui võlakohustusi pole palju, võib igat kohustust pidada eraldi kontol, mõningatel juhtudel on neid soovitav pidada andmebaasis [1 : 86].
    Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmisele perioodil kohustustelt intressikulu kasutades sisemise itressimäära meetodit [9 : 71].
  • Muud pikaajalised võlad


    Selles grupis kajastatakse ka mittetavapärase äritegevuse käigus tekkinud pikaajalisi kohustusi. Kui on vajadus pidada neid eraldi kontodel, on mõttekas anda kontole nimetus, mis viitab tehingu sisule või tehingupartnerile [1 : 87].
    Bilansis kajastatakse muid pikaajalisi võlgasid korrigeeritud soetusmaksumuses [8 : 42].
  • Pikaajalised eraldised


    Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, kuid mis fikseeritakse juhtkonna hinnangu järgi diskonteerituna. Kõige enam kajastakase siin pikaajalisite kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulutusi või ettevõtte restruktureerimisega seotud kulutusi [1 : 87].



  • VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE


    Inventeerimine on aineliste varade artiklijärgne mõõtmine, kaalumine ja ülelugemine nende säilivuse kontrollimise eesmärgil ning nende kohta loendi koostamine, kuid ka kogu varalise seisu hindamine ja ülevaatamine, samuti ettevõtte nõuete ja võlgade kindlakstegemine ja hindamine [6 : 179].
    Iga ettevõtte määrab oma sise-eeskirjades inventuuride läbiviimise korra:
    • millal ja kui tihti toimuvad korralised inventuurid;
    • mida inventeeritakse;
    • kes ja kuidas neid läbi viib;
    • missuguseid inventuuriakte, aruandeid, protokolle vormistatakse;
    • kes ja mil määral on vastutavad isikud;
    • kuidas toimitakse puudu- või ülejääkide korral;
    • kes kinnitab inventuuride õigsuse [1 : 72].

    Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised [6 : 179].
    Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist [15].
    Osalise  inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks [15].
  • Varade invenveteerimine


    Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeermisega tehakse kindlaks ja inveteerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes , allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvetsusandmetega [20 : 82].
    Inventuuri objekt
    Kuidas/mida inevteeritakse?
    Käibevara
    Raha ja pangakontod
    • fikseeritakse kõik pangakontodel olev raha (sh hoiused ja deposiidid );
    • sularaha – märgitakse ülesse kõik rahatähed ja sendid ning koostatakse invetuuriakt;
    Nõuded ja ettemaksed
    • saadetakse saldoteatised ja hinnatakse arvete laekumise tõenäosust;
    Varud
    • materjalid ja kaubad loetakse tükkhaaval üle, vajadusel kodeeritakse .
    Põhivara
    Pikaajalised finants-
    investeeringud
    • tütarettevõtete ja sidusettevõtete aktsiad/osad ja nende väärtus;
    • muud pikaajalised investeeringud;
    Kinnisvara-
    Investeeringud
    • igal aastal uus hindamine investeeringule (arvel õiglases väärtuses);
    • vaatakse üle jääkväärtus, kasulik eluiga ja turuväärtus (arvel soetusmaksumuse meetodil);
    Materiaalne
    põhivara
    Immateriaalne
    põhivara
    • kasutamine, otstarve ja võimaluse korral kasutusiga (kaubamärkide, patentide, litsentside või tarkavara korral);
    Biloloogilised
    varad
    • aktiivse turu olemasolu korral määrab õiglase väärtuse turuhind;
    • puudumisel – sarnaste varade turuhinda või viimast turuhinda;

    Tabel 1 Käibevara inveteermine [1 : 48-61].
  • Kohustuste inventeerimine


    Kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga ja selleks saadetakse kõikidele kreeditoridele teadised oma võlgnevuste kohta ning palutakse ede summade õigsust kinnitada või teadata erinevustest. Erinevuste esinemisel selgitatakse välja erinevuste põhjused ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused [7 : 14].
    Kohustuste inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised protseduurid:
    • kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi ;
    • välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
    • kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
    • intressikandvate kohustuste (näit. laenud, kapitalirendi kohustused) puhul intressiarvestus;
    • maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
    • saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
    • eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine [19].

  • ARUANNETE KOOSTAMISE KORD


    Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud koostama ja esitama aruandeid. Aruandlus võib olla perioodiline või ühekordne [1 : 183].
    Ettevõtte majandustehingute (näiteks maksude tasumine) kohta tuleb koostada erinevaid deklaratsioone, mille esitamine riigile on kohustuslik. Nende põhjal hinnatakse teie ettevõtte tegevuse seaduslikkust ning ulatust. Samas on deklaratsioonid aluseks ka riigi maksulaekumiste hindamisel ning riikliku statistika tegemisel [5]
    Perioodilisi aruandeid koostab raamatupidamiskohustuslane ettevõtte juhtkonnale informatsiooni saamiseks ja majandustegevuse jälgimiseks ja kontrollimiseks. Sisemise aruandluse jaoks koostab ettevõtja oma aruandevormid ja meetodid, mis peegeldavad ettevõtte äritegevust detailsemalt ja ülevaatlikumalt [Allikvee : 183].
    Kõige olulisem ja põhjalikum aruandlusdokument on majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. Lisaks sellele tuleb teil esitada regulaarselt Maksu- ja Tolliametile ka maksudeklaratsioone [4].
    Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest [4].
    Majandusaasta aruande koostamise etapid:
    1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
    2) tegevusaruande koostamine;
    3) audiitorkontroll ;
    4) majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine; 
    5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks [4]. 
  • SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE


    Sisekontroll  on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele [20].
    Kontrolli teostatakse nii jooksvalt organisatsiooni protsessidesse sisse seatud mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit , mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile – sisekontrollile [3].
    Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist :
    • kontrollikeskkond; 
    • riskide hindamine; 
    • kontrollitegevused; 
    • info- ja kommunikatsioon; 
    • seire [3].

    Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni (äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja (äri)juhtimise kultuuri protsesside tõhusust [17].
    Siseaudiitori eesmärk on tagada asutuse juhtkonnale kindlustunne, et tehtavad otsused ja tegevused on õiged, kooskõlas õigusaktidega ja ressursse säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt kasutavad [18].
    Kontrolli teostamise eelduseks on kontrollikeskkonna olemasolu. Organisatsiooni kontrollikeskkonna põhjal ja töökorralduse alusel moodustub sisekontrolli süsteem, mis on juhtkonna poolt kujundatud ja rakendatud protsess tagamaks organisatsiooni eesmärkide saavutamine, ressursside sihipärane kasutamine, informatsiooni usaldusväärsus, tegevuste kooskõla õigusaktidega ja varade kaitstus [3].

    KOKKUVÕTE

    Käesoleva referaadi teemaks oli „Raamatupidamis sise-eeskirja koostamine“.
    Referaat koosnes kümnest peatükist:
  • üldsätted;
  • kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega;
  • majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, sh registrite pidamine, arvutitarkvara kasutamine;
  • dokumentide käive ja säilitamine;
  • tulude ja kulude kajastamine;
  • varade arvestus, sh arvestuspõhimõtted;
  • kohustuste arvestus, sh arvestuspõhimõtted;
  • varade ja kohustuste inventeerimine;
  • aruannete koostamise kord;
  • sisekontrolli meetmete rakendamine.
    Esimeses peatükis oli ära seletatud, mis on siseeeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele – omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele.
    Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni.
    Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
    Ettevõttes koostatakse dokumendikäive nn dokumendikäibe graafiku alusel, kus näidatakse iga dokumendiliigi eksemplaride arv, käibeetapid, seal tehtavad tööd, nende tähtajad ja vastutajad.
    Käibevara arvestus jaguneb:
  • rahaliste vahendite arvestus;
  • aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud;
  • lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus;
  • varude arvestus;
  • bioloogilised varad;
  • müügiootel põhivara.
    Põhivara esitakase bilansis nelja grupina:
  • pikaajalised finantsinvesteeringud;
  • kinnisvarainvesteeringud;
  • materiaalne põhivara;
  • immateriaalne põhivara.
    Referaadi koostamisel on autor kasutanud mitmesuguseid teoseid, nendest enamlevinudmad on Anu Allikvee teos „Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“, Evi Kikas „Raamatupidaja assistent I tase“, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus.

    KASUTATUD KIRJANDUS


  • Allikvee, A. 2006. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn 2006. Teabekirjastus OÜ
  • Alver , L. Alver , J. 2009. Finantsarvestus . Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda
  • Antsmäe, S. 2006. Sisekontroll väljaspool raamatupidamis ja finantsi – [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/189543art
  • Eesti.ee. 2010. Majandusaasta aruanne – [WWW] URL http://www.eesti.ee/est/ majandusaasta_aruanne/
  • Eesti.ee. 2010. Raamatupidamine ja aruandlus – [WWW] URL http://www.eesti.ee/ est/ettevotjale/raamatupidamine_ja_aruandlus
  • Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002. Tallinna Raamatutrükikoda
  • Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tartu 1999. Rafiko OÜ
  • Kikas, E. 2006. Raamatupidaja assistent I tase. 2 tr. Tallinn 2006. Raamatupidaja.ee OÜ
  • Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tallinn 2003. Agitaator OÜ
  • Linnasmägi, P. 2009. Raamatupidamise korraldamine – [WWW] URL http://rup.ee/est/alustavale-raamatupidajale/raamatupidamise-korraldamine.html
  • Raamatupidamis Toimkonna juhend nr 1, 3, 4, 6, 7, 12 – [WWW] URL - http://easb.ee/index.php?id=1255
  • Raamatupidamise ABC – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/kontoplaan/
  • Raamatupidamise ABC. 2010. Raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/raamatupidamiskohustuslase-kasutatavad-arvestuspohimotted-ja-informatsiooni-esitusviis/
  • Raamatupidamise ABC. 2010. Tulude ja kulude kajastamine kasumiarunde kirjel – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/tulude-ja-kulude-kajastamine-kasumiaruande-kirjetel/
  • Raamatupidamise ABC. 2010. Varade ja kohustuste inveteerimine – [WWW] URL http://raamatupidamise-abc.ee/varade-ja-kohustuste-inventeerimine/
  • Raamatupidamise seadus – [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/ 116112010012
  • Rahandusministeerium – [WWW] URL http://www.fin.ee/siseaudit
  • Siseaudiitor.ee – [WWW] URL http://siseaudiitor.ee/?id = 10604&highlight=sisekontroll
  • Tallinn.ee. 2008. Kontserni raamatupidamise käsiraamat – [WWW] URL http://www.tallinn.ee/est/g1193s5066
  • Tikk. J. 2009. Finantsarvestus. 2 tr. Tallinn 2009. Pakett AS
  • Tööinspektsioon – [WWW] URL http://www.ti.ee/index.php?page=171
  • Vasakule Paremale
    Sise-eeskirja koostamine #1 Sise-eeskirja koostamine #2 Sise-eeskirja koostamine #3 Sise-eeskirja koostamine #4 Sise-eeskirja koostamine #5 Sise-eeskirja koostamine #6 Sise-eeskirja koostamine #7 Sise-eeskirja koostamine #8 Sise-eeskirja koostamine #9 Sise-eeskirja koostamine #10 Sise-eeskirja koostamine #11 Sise-eeskirja koostamine #12 Sise-eeskirja koostamine #13 Sise-eeskirja koostamine #14 Sise-eeskirja koostamine #15 Sise-eeskirja koostamine #16 Sise-eeskirja koostamine #17 Sise-eeskirja koostamine #18 Sise-eeskirja koostamine #19 Sise-eeskirja koostamine #20 Sise-eeskirja koostamine #21 Sise-eeskirja koostamine #22 Sise-eeskirja koostamine #23 Sise-eeskirja koostamine #24 Sise-eeskirja koostamine #25 Sise-eeskirja koostamine #26 Sise-eeskirja koostamine #27 Sise-eeskirja koostamine #28 Sise-eeskirja koostamine #29 Sise-eeskirja koostamine #30 Sise-eeskirja koostamine #31 Sise-eeskirja koostamine #32 Sise-eeskirja koostamine #33 Sise-eeskirja koostamine #34 Sise-eeskirja koostamine #35 Sise-eeskirja koostamine #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 260 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sunshine098 Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    sise-eeskiri
    17
    docx

    sise-eeskiri

    .................................................................................................12 7. Varade ja kohustuste inventeerimine........................................................................14 8. Aruannete koostamise kord......................................................................................16 9. Sisekontrolli meetmete rakendamine.......................................................................17 SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist,

    Ettevõtlus ja äri planeerimine
    Sise-eeskiri
    21
    docx

    Sise-eeskiri

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist,

    Raamatupidamise alused
    Raamatupidamine I osa
    32
    docx

    Raamatupidamine I osa

    nimetatakse dokumendikäibeks. Dokumendikäive sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjadega. Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub firma juhil, selleks ta: - moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse; - kasutab raamatupidamisettevõtte teenuseid või mittekoosseisulist raamatupidajat; - peab ise arvestust. 4.3 Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirjad, riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid. Raamatupidamise sise-eeskirjad peavad kirjeldama Raamatupidamise seaduse § 16 järgi: · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; · varade ja arvelduste inventeerimist; · algdokumentide käivet ja säilitamist; · raamatupidamisregistrite pidamist; · kontoplaani; · koodide ja lühendite kasutamist; · vara liigitamise kriteeriume põhi -ja käibevaraks; · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; · aruannete koostamise korda.

    Raamatupidamise alused
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
    124
    pdf

    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

    ..................................................... 40 4.2 Tootmisprotsess .............................................................................................................. 45 4.3 Müügiprotsess ................................................................................................................. 49 4.4 Perioodi lõpetamine ........................................................................................................ 50 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE ........................................... 53 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk........................................................................ 53 5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid ........................................ 53 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 LISA 1 Bilansiskeem ......................................................................................

    Raamatupidamise alused
    Finantsaruandluse praktikaaruanne
    24
    pdf

    Finantsaruandluse praktikaaruanne

    SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin Tartumaal tegutseva ettevõtte Dolostar OÜ, kuna töötan ise igapäevaselt antud ettevõttes. Üks põhjustest, miks valisin just selle ettevõtte oma praktikakohaks oli see, et töötan igapäevaselt antud ettevõttes raamatupidamise ning soovin saada kõikvõimalikke erinevaid teadmisi ja arusaamisi, kas ja kuidas on ettevõttes korraldatud finatsaruannete koostamine ja ka raamatupidamise aastaaruande koostamine esitamiseks äriregistrile. Minu juhendajaks oli ettevõtte pearaamatupidaja, kes oli väga abivalmis ja tema seletused raamatupidamise toimingute kajastamise kohta olid selged ja arusaadavad. Ettevõttes kasutusel olev programm on lihtsasti käsitletav ja seadistatav. Praktika kogemus OÜ Dolostaris õpetas mulle palju uut, mida nüüd igapäeva töös juba olen rakendanud. Praktikaga alustasin ettevõttes 01. oktoobril ja lõpetasin 27. novembril 2020.

    Finantsraamatupidamine
    MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES
    18
    doc

    MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES

    ........................................................................... 16 7. ARUANDLUS......................................................................................................................17 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara

    Raamatupidamine
    Praktika aruanne-aastaaruande koostamine
    38
    doc

    Praktika aruanne, aastaaruande koostamine

    ..............................................................................13 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine...........................................................................13 3.4 Varade inventuur............................................................................................................13 3.5 Kohustuste inventuur.....................................................................................................14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE.....................................15 4.1 Raamatupidamise aastaaruande lisad.............................................................................17 ENESEANALÜÜS.................................................................................................................19 Praktika oli väga edukas. Enamus praktikale seatud eesmärgid ja küsimused said vastuse. Praktika kogemus raamatupidamises aitas mõista, et ainult koolis õpitu ei vii kuigi kaugele,

    Majandusarvestus
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    31
    doc

    Praktika aruanne - raamatupidamine

    majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab Ettevõte säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on Ettevõte kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 6 Raamatupidamisregistrite pidamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel

    Raamatupidamine




    Kommentaarid (2)

    vainz profiilipilt
    vainz: arveldused ostjatega
    19:43 04-04-2015
    Silvia profiilipilt
    Silvia: Väga hea!
    14:49 25-02-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun