Praktiline raamatupidamine (0)

Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe)
Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

I loeng

Ettevõtlusega alustaja bürokraatia
*Sobiv ettevõtlusvorm
*Registreerimine äriregistris
*Raamatupidamise korraldamine
*Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele
Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid :
*saadakse pangast laenuks raha
*makstakse palka
*soetatakse vara
*ostetakse majapidamis - ja kontoritarbeid
*kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid
*saadakse tulu
Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid.
Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahaliste näitajate abil. Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded . Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi.
Raamatupidamise olemus:
Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta
Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid
RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa . Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele .
Raamatupidamisarvestuse süsteem
Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine , mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid , kohustusi ja nendega kaasnevaid tehinguid-
Raamatupidamisarvestus on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning millised on kehtivad seadusandlused.
Raamatupidamisarvestuse süsteemi osad:

• finantsraamatupidamine - eesmärgiks on nii sise- kui välistarbijate ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustavate andmetega varustamine. Finantsaruanded on suunatud minevikku ja neis fikseeritakse vaid dokumentidel põhinev info, mida on võimalik kontrollida. Eesmärgiks ka aruannete koostamine ja esitamine.
  
• juhtimisraamatupidamine - juhtimiseks vajaliku informatsiooni koondamine.
  
• kuluraamatupidamine - arvestuse objektiks on ettevõttes tehtud kulud;
  
• maksude arvestus - maksude analüüs ja maksukoormuse plaanimine ; Kui suureks kujuneb maksukoormus , selle järgi planeerib ettevõte ka enda tehinguid. Ettevõtte raamatupidamine peab suutma arvestada seda, et kui makstakse välja palgad , siis peab ettevõtte arvel olema järgneva kuu 10ndaks olema piisavalt raha, et maksta ära maksud.
  
• finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine;
  
• finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit.
  
• tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital . Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto!
  
• audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid , mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee.
  

Raamatupidamisinfo on vajalik
* Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks
*Ettevõtte tegevuse hindamiseks
*Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses
Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?
Raamatupidamisinformatsiooni kasutajad: (Neil on erinevad huvigrupid ja erinev infovajadus)
* Omanikud - vajavad infot, kuidas kasutatakse ressursse ja kuidas kasvab kapital .
*Juhtukond- vajab infot, selleks et planeerida tegevusi ja võtta vastu otsuseid, kuidas peaks ettevõte edasi toimima (vajavad kogu informatsiooni raamatupidamisest)
*Töötajad-tahavad teada, kuidas ettevõttel läheb, kas töökoht jääb alles, kas palganumber jääb samaks
*Laenuandjad- loeb raamatupidamisest välja infot, kas ettevõte on usaldusväärne
* Tarnijad , hankijad - kas ettevõte on õigeaegselt valmis tasuma, kas neid varustav ettevõte on elujõuline ja kas ta on valmis ka edaspidi varustama
*Finantskonsultandid- vajavad infot, et õiget nõu anda
*Valitsus- kasutab infot maksude määramisel, maksustamisega seotud küsimused, toetamisküsimused
Raamatupidamise põhiprintsiibid (RPS paragrahv 16)

• arvestust ja aruandlust piiravad arvestusprintsiibid - majandusüksuse printsiip, tekkepõhisus, perioodilisus
  
• mõõtmisprintsiibid – kõik tehingud mõõdetakse rahas
  
• muud kvalitatiivsed ( eetilised ) arvestusprintsiibid
  

Eesti RPS § 16 -10 raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipi

• 1) majandusüksuse printsiip – kui ma olen asutanud äriettevõtte, siis minu isiklik vara ja ettevõtte vara on lahus, üks on asutuse ja teine minu oma. Kui raamatupidamisse anda arve, kus pole ettevõtte andmeid, siis ei saa seda ettevõtte raamatupidamisse panna, need peab lahus hoidma
  
• 2) jätkuvuse printsiip – lähtutakse eeldusesest, et ettevõte on jätkuvalt tegev, ta ei ole plaaninud seda lõpetada, kui tahad lõpetada, siis peab seda kõikides dokumentides kajastama
  
• 3) arusaadavuse printsiip – tarbijad peavad majandusaastaaruandest aru saama, need kel on piisavalt finantsalaseid teadmisi, aga kasutama peab ühtset terminoloogiat
  
• 4) olulisuse printsiip – kajastatakse raamatupidamisaruandes seda infot, mis võib mõjutada majanduslikke otsuseid
  
• 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – järjepidavus suhteliselt sama jätkuvusega
  
• 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – tuludest arvutatakse maha tuludest tekkinud kulud, tulud ja kulud kajastatakse selles perioodis , kui nad tekkisid
  
• 7) objektiivsuse printsiip
  
• 8) konservatiivsuse printsiip
  
• 9) avalikustamise printsiip
  
• 10) sisu ülimuslikkuse printsiip
  

Raamatupidamisarvestuse korraldamine- kaks normatiivdokumentide kogumikku:
1) Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid
2) rahvusvahelised standardid (IAS)
Hea raamatupidamise tava

• Raamatupidamise seadus -loob õiguslikud alused ja kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded kõigile Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslastele- nii äriühingutes, kontsernides kui ka eelarvelistes asutustes.
  
• Raamatupidamise Toimkonna juhendid täpsustavad ja selgitavad seadust.
  

Raamatupidamise seadus

• üldsätted,
  
• raamatupidamise korraldamine,
  
• majandusaasta aruanne,
  
• konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne,
  
• raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine,
  
• riigi raamatupidamise korraldamise erisused ,
  
• muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused,
  
• seaduse rakendamine.
  

Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele
Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ)
Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema
1) üldpõhimõtted
2) aruannete esitusviis
3) finantsinstrumendid
4) varud
5) materiaalne ja immateriaalne põhivara
6) kinnisvarainvesteeringud
7) bioloogilised varad
8) eraldised , potentsiaalsed varad ja kohustused
9) rendilepingud
10) tulu kajastamine
11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
12) sihtfinantseerimine
13) likvideerimis- ja lõppbilanss
14) vahearuanded
15) segmentide aruanne
16) tulu aktsia kohta
17) sihtasutused ja mittetulundusühingud
Raamatupidamiskohuslased – määratud ära RPSes

• Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna
  

• kohaliku omavalitsuse üksus
  
• Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
  
• Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik
  
• füüsilisest isikust ettevõtja
  
• Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
  

Raamatupidamiskohuslase ülesanded

• korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast ,
  
• dokumenteerida kõiki majandustehingud ;
  
• kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
  
• koostada ja esitada vastavad aruanded;
  
• säilitada raamatupidamise dokumendid , arvestusregistrid ja aruanded.
  

Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust.
Raamatupidamise korraldamise võimalused

• pidada ise raamatupidamisarvestust
  
• moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja
  
• kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid
  

Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead.
Raamatupidamisteenuse kirjalik leping

• fikseeritakse tööjaotus kliendi ja büroo vahel,
  
• tööde tegemise ja dokumentide esitamise tähtajad
  
• poolte õigused ja kohustused
  
• tööde hind ja selle kujunemise alused
  
• poolte kohustuste nimekiri
  
  • millist infot ja mis tähtajaks vajab teenuse osutaja , et täita maksude deklareerimiskohustus.
    
  • Mis ajaks ja mis vormis esitab teenuse osutaja ülevaateid ettevõtte tegevusest.
    
  • Mis dokumendid koostatakse ettevõttes.
    
  • Millised dokumendid koostab teenuse osutaja.
    
  • Mida on vaja selleks, et koostada ettevõtte eelarvet .
    

Ettevõtlusvormid
TÄISÜHING

• 2 või enam osanikku,
  
• ühine ärinimi
  
• vastutus ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga
  

USALDUSÜHING

• kaks või enam isikut
  
• Ühine ärinimi
  
• üks vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga (täisosanik)
  
• Üks vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses ( usaldusosanik )
  

OSAÜHING

• osadeks jaotatud osakapital,
  
• osakapitali mille minimaalne suurus 2 500€
  
• kohustuste eest vastutab OÜ ise kogu oma varaga
  
• saab asutada ilma osakapitali sissemakseta
  

AKTSIASELTS

• aktsiateks jaotatud aktsiakapital,
  
• suurus minimaalselt 25 000€
  
• Aktsionärid ei vastuta isiklikult seltsi kohustuste eest
  

TULUNDUSÜHISTU

• eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse
  
• liikmed osalevad tegevustes kas tarbijatena, tarnijatena, tööpanuse osutajatena või teenuste kasutamise kaudu
  
• Minimaalne põhikapital 2500€
  
• asutajaid peab olema vähemalt viis
  

MITTETULUNDUSÜHING

• füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus
  
• põhikirjaliseks eesmärgiks ei saa olla otsese kasu saamine ja selle jaotamine oma liikmete vahel 
  

SIHTASUTUS

• vara valitsemiseks ja selle kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
  
• puuduvad liikmed
  
• oluliselt rangemad nõudmised juhtimisele, tegevuse avalikustamisele ja finantskontrollile
  

FIE

• puudub minimaalse kapitali nõue
  
• ei pea olema põhikirja
  
• asutamine kiire
  
• Vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma maise varaga
  

Kulude seotus ettevõtlusega
Kulud - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist
Kuluks ei loeta ka osa- või aktsiakapitali vähendamist omanike otsuse alusel
Alusprintsiibid kulude ettevõtlusega seotuse määramisel:

• majandusüksuse printiip
  
• järjepidevus ja võrreldavus
  
• Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud
  
• Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil
  
• Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks
  

Raamatupidamise siseeeskirjad

• majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
  
• algdokumentide käive ja säilitamine
  
• raamatupidamisregistrite pidamine
  
• tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel,
  
• varade ja kohustuste inventeerimine
  
• raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis
  
• aruannete koostamise kord
  
• arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises
  
• raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid
  

Raamatupidamise siseeeskiri

• nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik
  
• asutusespetsiifiline
  
• Jooksvalt täiendatav ja parandatav
  
• Säilitatakse 10 aastat peale muutmist või asendamist
  

Lisadena tavaliselt:

• Kontoplaan koos selgitustega
  
• Kasumiaruande/Tulude ja kulude aruande ning teiste põhiaruannete skeemid koos selgitustega
  
• Kasutatavate alg- ja koonddokumentide näidised
  
• Raamatupidamisregistrite näidised
  

Dokumentide säilitamine

• arhiveerimine on vahetult seotud kogu ettevõtte asjaajamise ja dokumendihaldusega
  
• arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses
  
• Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja dokumentide loetelu
  
• Dokumentide loetelu kirjeldab ettevõttes kasutatavaid dokumendiliike ning nende säilitustähtaegu
  

dokumentide säilitamist reguleerivad

• raamatupidamise dokumendid - Raamatupidamise seaduse § 12, säilitustähtajaks 7 aastat;
  
• tollidokumendid - Tolliseadustiku § 21, säilitustähtajaks 7 aastat;
  
• personalidokumendid - Töölepingu seaduse § 21, säilitustähtajaks 50 aastat;
  
• tööõnnetuste ja kutsehaigusedokumendid - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24, säilitustähtajaks 55 aastat
  
• Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus ja Võlaõigusseadus
  

kolm põhilist funktsiooni:

• dokumentide säilimise tagamine ettenähtud säilitustähtaja jooksul;
  
• vajalike dokumentide hõlpsam leitavus;
  
• ruumi kokkuhoid
  

Maksuametil õigus kontrollida viimase kolme kuni kuue aasta dokumente
Autmaatidest ja kassaaparaatidest pärinevad algdokumendid (tšekid) kopeeritakse
Elektroonsel kujul säilitatavad algdokumendid –kirjaliku taasesitamise tagamine
Raamatupidamisdokumendid

• algdokument
  
• Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta
  
• raamatupidamisõiend (memoriaalorder) – raamatupidaja poolt koostatav algdokument
  

algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid
kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks
Üldreeglid

• Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis
  
• Täidetakse kas käsitsi või arvutis
  
• Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga
  
• Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides
  
• Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda
  
• Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud
  
• Rooma numbreid ei kasutata
  
• Rahalistes dokumentides summa ka sõnadega
  

Agldokument
Raamatupidamise Seadus § 7

• dokumendi nimetus ja number;
  
• koostamise kuupäev;
  
• tehingu majanduslik sisu;
  
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  
• tehingu osapoolte nimed;
  
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  
• vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
  

Käibemaksukohustuslase registreerimise number ehk KMK
Algdokumendil kontrollitakse

• kas majandustehing on vormistatud selleks ettenähtud algdokumendi blanketil
  
• kas on täidetud kohustuslikud rekvisiidid
  
• aritmeetiliste tehete ja kokkuvõtete õigsust
  
• majandustehingu vajalikkust, otstarbekust ning vastavust kehtivale seadusandlusele
  
• kas tehingu maht või ulatus vastab dokumendil esitatule
  

• Ettevõtte enda poolt tekitatavad algdokumendid - näidised siseeeskirjas
  

raamatupidamisõiend (e memoriaalorder)

• põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks,
  
• raamatupidamisregistrisse tehtud vigade parandamiseks,
  
• reguleerimis- või lõpetamiskannete vormistamiseks.
  
• peab täitma algdokumendile esitatavaid nõudeid rekvisiitide osas,
  
• sisaldab selgitust paranduse sisu kohta ja kindlasti ka viidet varasemale dokumendile, mida omakorda tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile.
  
• Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta
  
• kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order , palgaleht jt)
  
• pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt)
  
• palgadokumendid (palgaleht, töövõtuleping jt.)
  
• arved (ost, müük)
  
• ostu- müügi dokumendid (ostu- müügileping, arve, kassaorder, saateleht jt)
  
• üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine , kasumi jaotamine)
  
• aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine , inventuurid jt)
  
• õiend ( kulumi arvestus, paranduskanded)
  

Kui dokument ei ole veel sisestatud raamatupidamisprogrammi, siis võib dokumendil täiendada nii arvnäitajaid kui ka muid andmeid

• ostja nimi ja aadress
  
• müüja käibemaksukohustuslase registreerimise number
  
• parandatavad andmed tõmmatakse maha ühe sirge joonega, mitte ei sodita. Ei ole lubatud parandamine korrektorlindiga
  
• Kui dokument vajab parandust , siis tehakse parandused esimesel võimalusel,
  
• Sisestatud dokumenti parandatakse raamatupidamisõiendiga
  

II loeng

Arvestusmeetodid

• TEKKEPÕHINE - tulud ja kulud kajastatakse raamatupidamisregistrites siis, kui need tehingud toimuvad, sõltumata sellest, kas raha on tegelikult laekunud või makstud.
  
• KASSAPÕHINE - tulude sissekanded tehakse siis kui raha laekub kassasse või pangakontole. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil .
  

Kontoplaan

• koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega
  
• peab olema kasutatav nii bilansi, kasumiaruande, kui ka teiste aruannete koostamiseks ning juhtimisinfo saamiseks
  
• Kontoplaani koostamisel lähtub ettevõte ennekõike
  

*oma põhitegevusest ja majandustehingute olemusest,
* klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast,
* kulude liikidest ja struktuurist,
*tululiikidest ja tulude struktuurist
*maksuarvestusest
*kasutatavatest aruandeskeemidest
*Kasutatavast majandustarkvarast
Kontoplaan- riigi rmtp. üldeeskirjas

• 55. MAJANDAMISKULUD / MAJANDAMISKULUD
  
• 5500. Administreerimiskulud / Administreerimiskulud
  
• Administreerimiskuludesse kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse.
  
• 550000 – Bürootarbed
  
• Paber, kirjatarbed, postitarbed, kaustad, arhiivikarbid, jne
  
• Va kontoritehnika, mööbel ja muu inventar kontori- ja arhiiviruumides (konto 551500).
  
• 550001 – Trükised ja muud teavikud
  
• Teabematerjalina kasutatavad perioodiline kirjandus, erialased raamatud, muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine)
  
• Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060).
  
• Va raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele kui iseseisvatele isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300).
  
• 550002 – Paljundus- ja printimiskulud
  
• Sh tahmakassetid
  

Kontoplaani liigendus

• Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine
  
• klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded
  

Kontode liigendus 5-de rühma:
Rühma tähistab konto koodi esimene number:

• 1 – bilansi aktivakirjed – vara
  
• 2 – bilansi passivakirjed- kohustused
  
• 3 – bilansi passivakirjed- omakapital
  
• 4 – tulude kontod
  
• 5 – kulude kontod
  

Aktivakonto
Passivakonto

Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks

• Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive
  
• Aktivakonto lõppsaldo = deebet -algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive
  
• Passivakonto lõppsaldo = kreedit -algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive
  

Veel kontosid

• tulude ja kulude kontod
  

• tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul.
  
• Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul.
  
• Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe)
  

• kontrakontod
  

• reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot
  
• Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot
  
• Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga.
  

• Sünteetiline konto
  

• kajastab infot kogumina,
  
• Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid.
  

• Analüütiline konto
  

• Sisaldab detailset infot
  
• Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele
  

• tulude/kulude koondkonto
  

• kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist
  
• perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud
  

Kontode seaduspärasused
1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis:
- aktivakontode algsaldo deebetisse
- passivakontode algsaldo kreeditisse
2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele
- poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele

• 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4
  

Kahekordne kirjendamine

• kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto deebetisse ja vähemalt ühe konto kreeditisse.
  
• Iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel.
  
• kontode vahel tekib seos ehk kontode korrespondeerivus
  
• Kirjendamismeetodid
  
• Lihtlausend - ühe konto deebet, ühe konto kreedit
  
• Liitlausend -
  

• ühe konto deebet ja mitme konto kreedit
• mitme konto deebet ja ühe konto kreedit
• mitme konto deebet ja mitme konto kreedit

• loob kontrollsüsteemi
  
• on isekontrolliv meetod
  
• Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari:
  

• deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss;
  
• deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine;
  

deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o ˇ lõppbilanss.
Raamatupidamissüsteem
- sisend : algdokument
- informatsiooni töötlemine : päevaraamat, pearaamat  
- finantsaruanded : bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne
Päevaraamat

•  tehingu kuupäev
  
• raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
  
• debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad
  
• koostamise kuupäev
  
• tehingu lühikirjeldus
  
• algdokumendi või koonddokumendi nimetus ja number
  

Majandustehingu
registreerimise jrk.nr
Kuupäev
Tehingu sisu
Deebet
Kreedit
Summa
 1.
 
 
 
 
 
 2.
 
 
 
 
 
Pearaamat - žurnaal
*tehingu kuupäev
*tehingu järjekorranumber päevaraamatus
* vastavate kontode alla debiteeritavad ja krediteeritavad summad
 
 
 
 
 
 
Konto nimetus
 
Konto nimetus
 
kuupäev
Tehingu või sündmuse sisu
Dok.nr.
käive
deebet
kreedit
deebet
kreedit
 
 
 
 
 
 
 
 
Eriotstarbeline pearaamat
Kuupäev
Jrk.nr
Dok.nr
Tehingu lühikirjeldus
Deebet
konto
Kreedit
konto
Deebet
jääk
Kreedit
jääk
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

III loeng

Võlaõiguslik leping

• Aluseks võlaõigusseadus
  
• Sõlmitakse tellija ja töövõtja vahel mingi asja tegemiseks, selle muutmiseks või teenuse osutamiseks
  
• Töö tehakse vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks
  
• objektiks alati töötamise resultaat
  
• Tasu kokkulepe lepingus
  
• töö riisiko töövõtjal
  
• Tööseadusandlus ei laiene
  
• lepingu vaidlustamine ainult kohtus
  
• kinnituseks, et lepingus ette nähtud tööd on teostatud ja raamatupidamisel on lubatud ette nähtud tasu välja maksta- tööde vastuvõtmise akt
  
  

Juhatuse liikme leping

• käsundusleping, millele kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon
  
• Juhatuse liige ei saa töölepingu seadusest tulenevalt oma kohustusi täita töölepingu alusel
  
• Juhul kui juhatuse liikmel on ettevõttes teisi tööülesandeid, on võimalik temaga sõlmida (täiendav) tööleping
  
• Juhatuse liikme lepingus võidakse eraldi kokku leppida :
  

• liikme ülesanded,
  
• tasu määr ja maksmise kord,
  
• tööaeg,
  
• puhkuse kestus ja võimaldamise kord,
  
• puhkuseraha suurus ja maksmise kord,
  
• töövahenditega kindlustamine,
  
• lepingu lõpetamisest etteteatamine,
  
• hüvitise määr jm.
  

• Juhatuse liikme leping maksustatakse nagu tavaline töösuhte leping v.a. töötuskindlustusmaks
  

Tööleping

• Tööleping - töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub
  

• tegema tööandjale tööd
  
• alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile
  

• tööandja aga kohustub
  

• maksma töötajale töö eest tasu
  
• kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused
  

• Töötaja - füüsiline isik, kes osaleb tööprotsessis alati isiklikult ja ei saa kohustusi täita esindaja kaudu
  
• Töölepingut reguleerib töölepinguseadus jm. seadused
  
• Riik reguleerib töölepingu palgatingimusi läbi palga alammäära kehtestamise
  

• tööaja arvestamise algdokumendid - tööaja arvestamise tabelid, töökäsud, tükitöö arvestamise koondlehed, masinraamatud vmt.
  
• üldine riiklik tööajanorm, mis on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
  

• Riiklikele pühadele vahetult eelneval tööpäeval on tööpäeva pikkus tavapärasest lühem 3 tunni võrra vaid kolmel juhul- enne võidupüha, jõulu esimest püha ja enne uut aastat
  

• riiklikult lühendatud tööaeg:
  

• töötajad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, koolide ja lasteasutuste õpetajad/kasvatajad – need tööajanorm on 7 tundi päevas, 35 tundi nädalas
  
• 16-17. aastastel , kes ei ole koolikohustuslikud samuti 7 tundi
  
• 15-aastastel, kes ei ole koolikohustuslikud 6 tundi päevas, 30 tundi nädalas
  
• 13-14 aastastel või koolikohustuslikel töötajatel 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas
  

• Tasustamisele kuuluvad äraviibimised :
  

• lähetus (tööandja initsiatiiv), tööülesannete täitmine väljaspool töölepingus märgitud töö tegemise piirkonda
  
• tööalane koolitus (tööandja initsiatiiv, Täiskasvanute koolituse Seadus)
  
• tasemekoolitus ehk õppepuhkus(töövõtja initsiatiiv, Täiskasvanute Koolituse Seadus
  
• Korraline puhkus
  

• ettevõtte poolt tasustamisele ei kuulu:
  

• palgata puhkus poolte kokkuleppel
  
• vanemapuhkus ( rasedus - ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus , lapsendaja puhkus, täiendav palgata puhkus
  
• vabahariduskoolitus (Täiskasvanute Koolituse Seadus)
  
• töölt kõrvaldamine (distsiplinaarkaristusena)
  
• haiguspäevad (Ravikindlustusseadus)
  
• doonoripäevad
  

• töö eritingimustes:
  

• valveaeg - osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks
  
• Tööseisak- töötaja süül tekkinud seisaku eest tasu ei maksta, muudel juhtudel makstakse tasu mitte vähem kui töölepingus kokku lepitud palgamäär
  
• töötamine öisel ajal - lisatasu ei saa olla väiksem kui 20% tunnitariifist
  
• Ületunnitöö s.o. töötamine üle kokku lepitud tööajanormi
  
• Ületunnitöö - makstakse lisatasu vähemalt 50% palgamäärast või poolte kokkuleppel võib hüvitada ka vaba aja andmisega
  
• Puhkepäevadel töötamine töötaja tööajagraafiku väliselt - hüvitatakse nagu ületunnitöö
  
• Töötamine riigipühal - tasustatakse vähemalt kahekordselt, samuti võib hüvitada vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses.
  

Isikukontokaardid

• Avatakse igale töötajale avatakse kalendriaasta alguses
  
• kalendriaasta lõpul sisaldab kandeid töötajale igakuuliselt arvestatud tasude kohta ja viiteid neid arvestusi mõjutanud dokumentidele
  
• kõik töötajale arvestatud tasud ja teostatud kinnipidamised tasuliikide kaupa
  
• kasutatakse ka igakuulisi nn. arvestuslehti, mis köidetakse toimikutesse isikute kaupa
  
• pikaajalisele säilitamisele kuuluvad dokumendid
  
• Vastavalt töötaja nõudmisele on raamatupidamine kohustatud andma töötajale isikukonto kaardi alusel ka väljavõtte talle arvestatud tasude ja teostatud kinnipidamiste kohta
  

Kinnipidamised töötasust

• seaduses ette nähtud juhtudel või töötaja isikliku avalduse alusel
  
• alusdokumendid peavad raamatupidamises olemas olema
  
• Ilma töötaja nõusolekuta võib palgast kinni pidada seadusega ette nähtud alusel:
  

• Tasu välja töötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel
  
• Tähtajaks tagastamata avansid (kui tagastamise tähtaeg oli fikseeritud kas üldkorraldavas dokumendis nt. Raamatupidamise- siseeeskirjad või avansi väljamaksmise alusdokumendis)
  
• Arvutusvea tõttu liigselt makstud summad
  
• Teadvalt valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summad
  
• distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv
  

• Töötaja süül ettevõttele tekitatud kahju hüvitust võib palgast kinni pidada vaid töötaja kirjaliku nõusoleku olemasolul
  
• Põhilisteks töötajate avaldusteks palgast kinnipidamiste kohta on:
  

• Kogumispensioni teise samba maksete kinnipidamine
  
• Ametiühingu või mõne muu töötajate ühenduse/liidu liikmemaksu kinnipidamine
  
• Elatisraha maksete kinnipidamine
  
• Kolmandatele isikutele tekitatud kahjude hüvituste kinnipidamine
  

Tähtajaline tööleping

• sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus
  
• Tööle asumisel lähtutakse alati eeldusest, et pooled leppisid kokku tähtajatus töösuhtes
  
• Tähtajalise lepingu sõlmimisest on tööandja alati kohustatud töötajat kirjalikult teavitama
  

• lepingu pikkus
  
• tähtajalisuse põhjus - töö ajutine iseloom (töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö)
  

• võib sõlmida kuni viieks aastaks , välja arvatud asendamine
  
• saab pikendada poolte nõusolekul
  
• Samalaadse töö tegemiseks võib järjestikku sõlmida vaid kaks lepingut ja pikendada saab sama lepingut ainult kord viie aasta jooksul
  
• Tähtajaliste lepingute puhul katseaja erisused
  
• Reeglina lõppeb tähtajaline leping automaatselt tähtaja saabudes, seadus ei nõua lepingu lõppemisest ette teatamist
  
• Töötaja ei saa tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda
  
• tähtajalist töölepingut saavad poole ülesse öelda erakorraliselt
  
• Kui tähtaja saabumisel pooltevahelised töösuhted reaalselt jätkuvad, muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks.
  

Palk ja maksud

• palk koosneb kas ainult põhipalgast või põhipalgast ja lisatasudest
  
• Lisatasud jagunevad:
  

• seadusest tulenevad lisatasud (näiteks ületunnitöö, puhkepäeval töötamine jms)
  
• tööandja ühepoolse otsuse alusel makstavad lisatasud (näiteks preemia)
  
• töölepingust või muust kokkuleppest tulenevad lisatasud (näiteks müügitöötajatel kokkulepitud lisatasu suurus sõltuvalt müügitulemustest)
  

• Põhipalga suurus ehk palgamäär fikseeritud töölepingus -tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär
  
• Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult kokkuleppel
  
• Brutopalk - sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed:
  

• tulumaks,
  
• töötuskindlustusmakse
  
• neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, kohustusliku kogumispensioni makse
  

• Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk
  
• tööandja palgakulu – brutopalk + sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks
  

• Brutopalk 800.00
  
• Sotsiaalmaks 264.00
  
• Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20
  
• Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40
  
• Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00
  
• Tulumaks 129.70
  
• Netopalk 631.90
  
• Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20
  

Töötaja maksud, tööandja maksud

• kahte tüüpi maksud
  
• isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse.
  
• Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja
  
• Tööandja makseteks - töötuskindlusmaks ja sotsiaalmaks
  
• Üksikisiku tulumaks 21%, - maksuvaba tulu144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas
  
• NB! Maksuvaba tulu avalduse vastuvõtmisega ja maksuvaba tulu arvestamisega tunnistab tööandja ennast töötaja peamiseks tööandjaks ja võtab endale kohustuse maksta töötaja eest ka sotsiaalmaksu igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi ulatuses
  
• Töötuskindlustusmakse jaguneb töövõtja ja tööandja vahel: brutopalgast läheb maha 20% ning tööandja maksab 1,0%. NB! Maksumäärad muutuvad alates 01.01.2015
  
• Töötaja makse 2,0% kinnipidamine lõpeb vanaduspensioniikka jõudmisele järgnevast kuust
  
• Sotsiaalmaks - 33%
  
• Kohustusliku kogumispensioni makse - 2% brutopalgast
  

Töö eest saadud tasu maksustamine

• igat väljamakset hinnatakse selle sisu järgi
  
• Töö eest tehtud väljamakse maksustatakse palgana olenemata lepinguliigist ja tasu kajastamisest arvestustes
  
• maksustamisel on oluline sisu, mitte vorm
  
• käsunduslepinguga töö tegemisel ei saa kokku leppida, kes tasub maksud v.a. FIE
  
• maksude ja maksete arvestamisel kassapõhine arvestus s.t. maksu või makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud
  

• septembri palk makstakse välja oktoobris , tuleb palgalt arvestatud maksud/maksed deklareerida ja tasuda oktoobri maksudeklaratsiooniga TSD 10. novembriks
  

• Maksuvaba tulu saab edasi kanda järgmistele kuudele ning mahaarvamist kasutada summeeritult – mahaarvamist saab rakendada tagantjärele, mitte ettepoole
  
• Maksuvaba tulu saab summeerida ühe kalendriaasta piires
  

Maksuvabad väljamaksed, stipendium

• Maksuvabastused Tulumaksuseaduses
  

• lapse sünni puhul makstav toetus - maksuvaba on summa, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulust. (maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja liitunud isikul ka kohustusliku kogumispensioni maksega)
  
• isiklikus kasutuses olnud vara (näiteks arvuti, sõiduauto) müük töötaja poolt tööandjale
  

• stipendium - isikule korrapäraselt antav rahaline toetus, mille eesmärk on edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust
  

• Tulumaksuseaduse § 19 alusel ei maksustata tulumaksuga seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume. Samuti ei maksustata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Eesti valitsuse kehtestatud tingimustele
  

• Kui stipendiumi makstakse seoses ettevõtluse, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga
  

Maksud

• töösuhte lõppemisel
  

• Kasutamata puhkuse kompensatsioon ,maksustatakse analoogselt palgaga
  
• Hüvitis töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu -maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning ka kohustusliku kogumispensioni maksega, kuid ei maksustata töötuskindlustusmaksega
  
• Lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitised maksustatakse ainult tulumaksuga
  
• Ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitised või viivised maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga
  

Sotsiaalmaks

• tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 105,60 eurot kuus NB! Võib igal aastal muutuda
  
• Kui töötajal on mitu tööandjat, siis miinimumsotsiaalmaksu kohustus on tööandjal, kes arvestab palgalt maksuvaba tulu
  
• Kui väljamakse tehakse käsunduslepingu alusel või juhatuse- ja kontrollorgani liikmele, arvestatakse 33% sotsiaalmaksu tegelikult väljamakselt ja miinimumkohustust ei rakendata
  
• Seadusega on sätestatud isikute ring, kelle puhul tasutakse sotsiaalmaksu 33% tegelikult makstud tasult. Nendeks on:
  

• riikliku pensioni saaja;
  
• töötaja või teenistuja , kellele on lühendatud tööaeg
  
• töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
  
• töötaja või teenistuja, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5
  
• töötaja või teenistuja, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud
  

Töötuskindlustusmaks

• Kindlustatu töötuskindlustusmaksete (2,0%) arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval
  
• Tööandja makse (1,0%) tasumine jätkub endiselt. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt
  

Täiendav kogumispension ehk III sammas

• 1. jaanuarist 2012 võimaldatakse tööandjal teha töötaja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja/või soetada vabatahtliku pensionifondi osakuid.
  
• III sambasse kantavad summad ei tohi ületada kalendriaastas 6000 eurot ega 15% töötajale aasta jooksul tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast .
  

• Haigushüvitist alates haigestumise 4. päevast.
  
• Haigestumise 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
  
• Haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest ja arvutamisel lähevad hulka ka rahvus- ja riigipühad (mis tavaliselt keskmise töötasu arvutamisel välja jäetakse). Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu , ravikindlustushüvitis, tööandja makstavad toetused, nt lapse sünni-, juubeli - või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest.
  
• Haigekassale esitatakse kõik haiguslehed
  
• Puhkuse ajal haigestumise korral on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada
  

Lapsepuhkus

• tasutakse töötasu alammäära alusel (alates 2013.a.):
  
• 1) kolm tööpäeva, kui on üks või kaks alla 14-aastast last;
  
• 2) kuus tööpäeva, kui on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
  
• Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
  

Töötaja ja töö tasustamine
Teenuse osutamise lepingud alluvad võlaõigusseadusele.
2,13€/h ja 355€ kuus (täistööajaga töötamisel)- 2014 a töötasu alammäär
2,34€/h ja kuus 390€ (täistööajaga töötamisel)- 2015.a töötasu alammäär
Inimesele ei tohi halvemaid töö tingimusi kehtestada kui kollektiivlepingus kehtestatud tingimused ette näevad.
Tööaja arvestamise algdokumendid, tööandja on kohustatud pidama arvet!
Töötatud aeg( tunnid ), ka tulemustasu hindamiseks vajalikud andmed.
Ettevõttel on ise õigus lühendada tööpäevi ja anda puhkepäevi (mis puutub, tähtpäevi kalendriaastas nagu jõulud , a.v jne.)
Päevaraha lubatakse maksta vaid välislähetusel.
Miinimumpuhkus on 28 kalendripäeva- max on 56 kalendripäeva. Palgata puhkust saab võtta poolte kokkuleppel.
Kohtutäitur võib nõuda, et töötaja palgast peetakse mingit summat kinni.
Töötasu ja selle arvutamine
palk. crew .ee
lapse sünnitoetus: 720€ ; (N:makstakse isale )
töötuskindlustus 2%- 14,40 töötuskindlustus 1% - 7,20
kogumispension 2% - 14,40 sotsiaalmaks 33% - 237,60
--------------------- ----------------------------
691,20 244,80
Kulu: 964,80
EMTA : 273,60
Preemiat makstes, mitte lapse sünnitoetust, siis :
lapse sünnitoetus: 720€ ; (N:makstakse isale )
töötuskindlustus 2%- 14,40 töötuskindlustus 1% - 7,20
kogumispension 2% - 14,40 sotsiaalmaks 33% - 237,60
--------------------- ----------------------------
691,20 244,80
tulumaks 21% - 145,15 Kulu: 964,80
-------------------------- EMTA: 418,75
546,05
Töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse on tulumaksuvabad!!!!!!!!

IV loeng

Ettevõtte varad
*vara= kapital
*vara=kapital + kohustus
Väikevahendid: bilansivälised vahendid. Kui ostetakse väikevahend, N: Tartu Ülikooli arvestusloogika, kui ese maksab 639,99, ilma käibemaksuta. Kui ese on alla 640 €, siis pole ta isegi veel väikevara. Kui ese maksab 641 €, siis on ta väikevahend ja ta arvestatakse bilansi väliselt. Alles maksumusest 2000, algab riigiasutustes põhivara hind.
Maksumuse piirid määrab iga ettevõtte ise oma raamatupidamise siseeeskirjas. Vara on raamatupidamiskohuslase poolt kontrollitud ressurss. Osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Bilansis arvestatakse põhivarad momentaalselt, peab olema summa.
Varad jagunevad: Põhivara ja käibevara. Erinevus seisneb majandusliku kasu tekitamise perioodist. Ettevõtte põhivara on see vara, mis ta soetab enda tarbeks. N: autode ostu-müügi ettevõte.
Põhivarad

• Materiaalne põhivara- hooned, rajatised, masinad , seadmed , sisseseade, inventar, transpordivahendid, maa, lõpetamata ehitis
  
• Immateriaalsed varad – ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid, asutamis- ja arenguväljaminekud, firmaväärtus
  
• Pikaajalised finantsinvesteeringud
  

Käibevarad- kiiresti realiseeritav vara, kiire käibega vara

• Varud – toore , materjal, kütus , lõpetamata toodang, valmistoodang , väikevahendid, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele
  
• Raha – kassa, pangakontod
  
• Väärtpaberid – aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad
  
• Debitoorne võlgnevus – ostjate laekumata arved, ostjate vekslid, aruandvate isikute võlg
  

Põhivara

• Kasutusel üle ühe aasta
  
• Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud
  

N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta jooksul need varad amortiseeruvad, kas tehakse igakuiselt, kvartaalselt või üks kord aastas.

• Soetusviis- ostetakse, ehitatakse ise, saadakse teistelt ettevõtetelt (kas tasuta või nt. nõude katteks) või saadakse ajutiseks kasutamiseks ehk rendile.
  

Individuaalne arvestuskaart- seda säilitatakse raamatupidamises.
inventarinumber – kõikidesse nendesse dokumentidesse, mis antud põhivara puudutavad
Põhivara kaart
- Põhivara nimetus
- Põhivara seerianumber
- Põhivara tehnilise dokumentatsiooni andmed ja dokumentatsiooni asukoht
- Põhivara kasutusse võtmise aeg
- Põhivarale omistatud inventarinumber
- Põhivara arvestamise sünteetiline raamatupidamiskonto
- Põhivara algmaksumus ( soetusmaksumus )
- Põhivara kasulik tööiga
- Põhivara amortisatsiooninorm
- Andmed põhivara arvelevõtmisel tehtud raamatupidamiskirjendi kuupäeva ja numbri kohta
- Põhivaraobjekti lühike individuaalne iseloomustus ning selle juurde kuuluvate seadeldiste ja tarvete loetelu (kui neid on)
vara kasutamise käigus kantakse kaardile :
- Igaaastased arvutatud amortisatsiooni ehk kulumi summad
- vara sisemine ümberpaigutamine
- Põhivara parendused ja täiendused
- Põhivara kapitaalremondid
- Vajadusel amortisatsiooni- ehk kuluminormide muutmine
- Põhivara ekspluatatsioonist väljalangemine ehk kasutusest kõrvaldamine
Varud

• muudavad või kaotavad tootmisprotsessi käigus oma esialgse välimuse
  

• Toore,
  
• Pooltooted, abimaterjalid
  
• Lõpetamata toodang
  
• Valmistoodang
  

Kaubandusettevõtetes on varudeks edasimüügi eesmärgil soetatud kaup.
Varude arvestamise kaartidele kantakse- kaarti peetakse, et oleks võimalik varude liikumist jälgida ja inveteerimisel.

• Varu nimetus ja spetsifikatsioon
  
• Varu koguseline algsaldo
  
• Varu ühe ühiku maksumus
  
• Varu mõõtühik
  
• Varu maksumuse kogusumma
  

Kronoloogilisises järjekorras iga varu sissetulek ja iga väljaminek

• Peale iga liikumist tuuakse välja materjali koguseline saldo
  

Inventeerimisel märgitakse kaardile inventeerimise kuupäev ja tuuakse välja kõik arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis
Väikevahendid

• töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640€.
  
• On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad , masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed
  
• arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel
  
• erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit
  
• Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte
  

Varade amortisatsioon

• vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale
  
• Kasulik tööiga - ajavahemik , mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada.
  
• Amortisatsiooni / kulumi määr (norm) on protsent varade soetusmaksumusest ning on pöördvõrdeline vahendi kasutusajale.
  
• Amortisatsiooni norm määratakse aastaks.
  
• raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatakse amortisatsiooni normid, amortisatsiooni arvestamise meetod ja sagedus.
  
• Valitud meetodi kasutamine peab olema järjepidev
  
• arvutamist alustatakse põhivara arvelevõtmise kuust.
  
• arvutamine lõpetatakse põhivara täielikule amortiseerumisele või põhivara väljalangemisele järgneval kuul.
  
• Kõige enamkasutatav ja lihtsam on võrdelise e. lineaarse amortisatsiooni arvestamise meetod. Seda meetodit kasutades arvestatakse amortisatsiooni kindla protsendina varade soetusmaksumusest ja amortisatsioonieraldiste aastasumma on konstantne.
  

N:
Ostame auto maksumusega 20 000 €. 5. A pärast on tema väärtus 0. Tema väärtus kulub aastas 20 %. – kuluminorm aastas 4000 € (kui on siseeeskirjas öeldud , et arvutame kulumit kord aastas.
Kuus 1,67% - kuus 333,33€.
Põhivara konto: masinad. Pank
D K D K
20 000 1. 20 000
Põhivara amortisatsioon- numbriga 4422
D K
2. 4000 €
Põhivara akumuleeritud kulum
D K
2. -4000 €
Inventeerimine

• Inventuuriakt - varade arvestuse järeldusdokument
  
• ettevõttes tegelikult olemasoleva vara allesoleku ja seisukorra kontroll
  
• Inventuuri eesmärgiks on fikseerida vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega
  
• Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt.
  
• Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raamatupidamisandmed vastavusse tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid.
  
• Inventuure kasutatakse ka aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi kulutatud materjali või müüdud kauba tegeliku kulusumma arvutamiseks.
  

Inventuurid jagunevad:
• korralisteks inventuurideks
• erakorralisteks inventuurideks
Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt fikseerides tähtajad.
Läbiviimise mooduse järgi - füüsilised ja raamatupidamislikud inventuurid

• Füüsilised inventuurid -ainelise vara inventuurid.
  
• Raamatupidamislikud inventuurid - nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt.
  
• Inventuurikomisjon -kas juhi käskkirjaga või koosoleku protokolliga
  

võib moodustada kas:
• alalised- püsivate koosseisudega või
• uued iga inventuuri läbiviimiseks

• Inventuur ja loend on kohustuslikud:
  

• iga majandusaasta lõpus;
• ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel, likvideerimisel;
• materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel (ainelise vara puhul).
Raamatud ja kunstiteosed on põhivarad, mida ei amortiseerita. Arvele peaks võtma väärtuslikud asjad. Põhivarasid inventeeritakse Akadeemias üle kolme aasta.

• Inventeerimisjuhend
  

• inventuuri ajagraafik
• inventuurikomisjoni liikmete ülesannete jaotus ja vastutuspiirkond
• inventuuri ettevalmistus
• inventuurihetke määratlemine
• rendile- või tasuta kasutusse antud varade inventeerimine
• inventuuri tulemuste kujunemine ja vastav vormistamine
-----------Aasta lõpus peaks vaatama üle nüuded ja kohustused ja et kas kõik kajastub õigesti.
Aastainventuurid - kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu

• varude inventuur;
  
• materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;
  
• nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine ;
  
• kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;
  
• sularahakassade inventuur;
  
• pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
  
• muude varade inventuur.
  

• Nõuete ja tehtud ettemaksete ning Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel
  

• aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad olulistele deebitoridele/ kreeditoridele
  
• olulisuse kriteerium
  
• Saldoteatistest asutusele koopia
  
• saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega –võrdlusleht
  

• Sularaha inventuur
  

• tulemused dokumenteerida sularaha inventuuri aktiga
  

• Varude ja põhivara inventuur
  

• toimub raamatupidamise sise-eeskirjaga määratud tähtaegadel
  
• Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel on lubatud kasutada ettetäidetud lugemislehti
  
• inventuuri käigus vajadusel hinnatakse ka vara väärtust
  
• Põhivara väärtuse languse korral viiakse läbi allahindlus
  

määratakse vajadusel ka vara võimalik kasutusiga
Varude inventeerimine

• Varude liikumine peab inventuuri ajal olema minimaalne
  
• Ettetäidetud lugemislehtedel ei tohi olla kajastatud koguseid ega summasid
  
• Tuleb vältida topeltlugemist
  

• Allkirjastatud lõppaktide põhjal tehakse vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse
  
• inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud põhivara) ja kasutuses mitteolev põhivara;
  
• veendutakse materiaalse põhivara kulumimäärade õigsuses
  
• Lõppakti põhjal koostab asutuse raamatupidamisüksus põhivarade mahakandmise, allahindluse või ümberhindluse ning koostab korrigeerimiskanded
  

Erisoodustus maks, kingitus
N: Tööandja ostis töötajale raamatupoe kinkekaardi väärtuses 25 €. See maksustatakse tulumaksuga. Kui tavaliselt on tulumaks 21%, aga siin rakendatakse tulumaksu 21/79 = 6.65. Siin võetakse tulumaks nii, nagu makstakse 25€ palgana, et brutos siis 31.65 €.
Maksustatakse veel sotsiaalmaksuga 33% =10.44 €.
Tuleb ka jälgida, et kas kinkekaart kingitakse oma töötajale või külalisele. Hankija arve(tšeki) peal peab olema kirjutatud, kellele see kinkekaart kingitakse. Külalisele kinkides maksustatakse ainult tulumaksuga. Iga asutus võib teha ühes kuus ja kummuleeruvalt 32€ väärtuses kingitusi.
Abi saad: Maksuameti kodulehel: KKK
Annetused maksustatakse tulumaksuga.
Aastaaruanne

• koostatakse lõppenud majandusaasta kohta
  
• Aruande osad
  
• Tiitelleht
  
• Tegevusaruanne mille koostab tegevjuhtkond
  
• Raamatupidamise aastaaruanne
  

• Bilanss
  
• Kasumiaruanne
  
• Rahakäibe ehk rahavoogude aruanne
  
• Omakapitali muutuste aruanne
  

• Raamatupidamise aastaaruande lisad (RMtpS lisa 3)
  
• Kasumi jaotamise ettepanek
  
• Audiitori järeldusotsus:
  

• puhas -ettevõtte majandustegevus on kajastatud kooskõlas kehtivate normtehniliste dokumentidega
  
• Märkustega - on avastatud üksikuid puudusi, mis ei ole olulised
  
• Eitav järeldusotsus -aruanded on nii puudulikud, et ei kajasta ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevust tõeselt
  
• Hinnangu andmata jätmine - audiitor ei pea võimalikuks kontrolli piiratud ulatuse tõttu anda positiivset järeldusotsust, samas puudub ka alus eitava otsuse langetamiseks
  
• koostatakse raamatupidamise aastaaruanne
  
• koostatakse tegevusaruanne
  
• viiakse läbi audiitorkontroll
  
• Ettevõtte juhid esitavad audiitorile kõik vajalikud dokumendid ja arvestusandmed, annavad vajalikke selgitusi, võimaldavad inventeerida ettevõtte vara
  
• Audiitor vormistab järeldusotsuse
  
• koostatakse majandusaasta kasumijaotuse aruanne
  
• majandusaasta aruanne esitatakse omanikele või volitatud esindajatele kinnitamiseks (üldkoosolekule)
  
• kinnitatud majandusaasta aruanne allkirjastatakse
  
• avalik dokument ja peab olema kättesaadav igaühele
  
• allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks
  
• Aastaaruandele kehtib vastav taksonoomia
  
• Ettevõtte juht kannab täielikku isiklikku vastutust kogu ettevõtte raamatupidamise korralduse, dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest
  
• Ettevõtte juht on kohustatud määrama kirjalikult raamatupidamise eest vastutava isiku
  
• Vastutava isiku määramine ei võta ära juhi isiklikku vastutust raamatupidamise korralduse ja andmete õiguse eest
  

Raamatupidamisbilanss

• varade ja kapitali ülevaade rahalises väljenduses ja kindla kuupäeva seisuga
  
• iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena
  
• on töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta
  
• Võimaldab varade, kohustuste ja omakapitali muutuste analüüsi aruandeaasta jooksul
  

• Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus
  
• Passivas näidatakse ettevõtte varade moodustamise allikad, mille arvel varad on soetatud
  

Bilansikirje - varade või kapitali liik, milline on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana.
• aktivakirjed iseloomustavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist
• passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist
Bilansi valem

• AKTIVA = PASSIVA
  
• VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
  
• OMAKAPITAL = VARAD – KOHUSTUSED
  

Raamatupidamisbilanss
Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital)

• Käibevara - Kohustused: *Lühiajalised kohustused;
  

*Pikaajalisedkohustused

• Põhivara - Omakapital
  
• Aktiva (varad) kokku - Passiva (kohustused ja omakapital kokku )
  

Aktiva

• Käibevara - raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ; lühiajalised nõuded; varud
  
• Põhivara - pikaajalised finantsinvesteeringud; kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara; immateriaalne põhivara
  

Vara liigituskriteeriumid - kasutusiga ja vara soetusmaksumus
Passiva

• Kohustused - jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks.
  
• võlgnevused tarnijatele kaupade eest;
  
• ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest;
  
• maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas;
  
• võlgnevused töötajatele tehtud töö eest;
  
• võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt
  
• Omakapital - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe.
  
• Omakapital võib olla vaba või seotud.
  

• seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.;
• vaba omakapital on kasum
Kasumiaruanne

• Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid
  
• Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
  
• Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
  
• skeem 1 - ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu)
  

• üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele
  
• rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa
  

• skeem 2 - ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit müüdud toodangu maksumus, turustuskulud , üldhalduskulud).
  

• tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud
  
• Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel
  
• annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes
  
• kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne
  

Rahavoogude aruanne

• annab infot rahalise seisundi muutumise põhjuste kohta;
  
• aitab vastu võtta juhtimisotsuseid;
  
• võimaldab hinnata maksejõulisust;
  
• näitab kuidas finantseeriti masinate ja seadmete ostmist;
  
• milleks kasutati kasumit;
  
• aitab kontrollida ettevõtte tegevust ja eesmärkide saavutamist;
  
• võimaldab analüüsida äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse mõju rahajäägile;
  
• aitab prognoosida tulevikurahavoogusid
  

Andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse:

• perioodi algbilansist
  
• perioodi lõppbilansist
  
• perioodi kasumiaruandest
  
• raamatupidamise kontodelt
  

kasutatakse otse- või kaudmeetodit

• erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises
  
• Investeerimis - ja finantseerimistegevust kajastavad aruandeosad on mõlema meetodi rakendamisel identsed
  

Omakapitali muutuste aruanne

• kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes
  
• Aruandes tuuakse eraldi välja:
  
• kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või - kahjum ;
  
• tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides
  
• arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele
  
• ränkade vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
  
• omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali
  
• omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist
  
• tehingud omaaktsiatega;
  
• aktsiate ja osade tühistamised;
  
• reservide suurendamised ja vähendamised
  
• muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud
  

Tegevusaruanne ja audiitori järeldusotsus

• Koostab tegevjuht
  
• ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus tema finantsseisundi ja tegevuse hindamisel;
  
• olulistest sündmustest majandusaastal, mis oluliselt mõjutasid või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi;
  
• eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal;
  
• kirjeldatakse olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
  
• avalikustatakse ja kõrgema juhtorgani liikmete aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused;
  
• näidatakse töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal;
  
• majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud (või võõrandamata) aktsiate (osade) arv, nimiväärtus ja osatähtsus aktsia- (osa-)kapitalis
  

Audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik

• Auditi objektiks auditeeritava ettevõtte finantsaruanded ning nende koostamisel kasutatud arvestusmeetodid
  
• eesmärgiks anda objektiivne hinnang esitatud info vastavusest kehtivatele seadustele ja arvestusprintsiipidele, tehes seda maksimaalselt algdokumentide, isiklike tähelepanekute ja kolmandatelt isikutelt hangitava kontrollinfo põhjal.
  
• Järeldusotsus esitatakse aktsionäride (osanike) üldkoosolekule.
  
• Audiitori nõuandeid kasutatakse ka paljude teiste finantsküsimuste lahendamisel.
  

Aastaaruande lisad

• kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest
  
• raamatupidamisseaduse põhimõtted, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud
  
• Kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldus
  
• Oluliste bilansikirjete analüüs
  
• Kasumiaruande oluliste kirjete analüüs,
  

• -müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade kaupa
  
• allahindlused , eraldised ja muud jooksva äritegevusega otseselt mitteseotud või harvaesinevad tulud ja kulud
  

• Rahavoogude aruande oluliste kirjete analüüs
  
• Omakapital i analüüs– aktsiate või osade emiteerimine ja märkimine, müümine ja tühistamine, muutused omakapitalis, dividendide kinnitamine
  
• Muu oluline informatsioon, sealhulgas:
  

• panditud vara kirjeldus ja bilansiline väärtus;
  
• -antud lubadused, garantiid ja potentsiaalsed kohustused ning nende realiseerumise tõenäosus;
  
• tehingud tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning teiste seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht ja saldod bilansipäeva seisuga);
  

- ülevaade riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest raamatupidamiskohustuslasele eraldatud vahendite ja nende kasutamise, samuti saadud riigiabi kohta
- olulised sündmused pärast bilansipäeva.

V loeng

Mittetulundusühing
*isikute ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu kasumi teenimine
*kasumit võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Sihtasutus
*eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid
* loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Ühisjooned

• tulu võib kasutada üksnes nende põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks,
  
• kasumit ei või jaotada liikmetele ja asutajatele
  
• kumbagi ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks
  

raamatupidamise korraldamisel ja raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuvad MTÜ-d ja SA-d eelkõige

• raamatupidamise seadusest
  
• raamatupidamise toimkonna juhenditest, s.h. RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.
  

erisätted

• SA aastaaruande kinnitamine hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist
  
• Riigi asutatud SA ning riigi valitseva mõjuga MTÜ ja SA järgivad ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga (üldeeskiri) ning rahandusministri (RM) vastavasisuliste määrustega kehtestatud nõudeid
  

Majandusaasta aruanne
- Tegevusaruanne
- raamatupidamise aastaaruanne , millesse kuuluvad neli põhiaruannet
bilanss, tulude ja kulude aruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne ning lisad.

• audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik.
  

SA jaoks on audiitorkontroll kohustuslik
MTÜ ja SA spetsiifilised valdkonnad

• ühingu liikmetelt saadud tasud,
  
• saadud ja jagatavad annetused ja toetused
  
• teenuste ja maksete vahendamine
  

Kajastamine kirjeldatud RTJ 14

• Saadud tasud MTÜ liikmetelt kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest need on tasutud .
  
• saadud annetused ja toetused jaotatakse
  
  • Sihtotstarbelised
    
  • Mittesihtotstarbelised
    
  • Annetused ja toetused põhikapitali
    
• Teenuste ja maksete vahendamisel kajastub tulude ja kulude aruandes ainult vahendamisest saadud netotulu ja netokulu
  
• Bilansi koostamisel sarnaselt äriühingutega RPS-i lisas 1 toodud bilansiskeem
  
• mõiste “omakapital” asemel üldjuhul mõiste “netovara”
  
• tegevuse eripärast olenevalt võib jagada
  
  • Kapital
    
  • Reservid
    
  • eelmiste perioodide akumuleeritud tulem
    
  • aruandeperioodi tulem
    
• Tulude ja kulude aruande skeem RTJ-i 14 lisas
  
  • kirjeid võib liigendada , täiendada või ära jätta nii, et aruanne annab parima ülevaate MTÜ ja SA saadud vahenditest ning nende kasutamisest
    
• Rahavoogude aruanne selguse huvides soovitatavalt otsemeetodil
  
• Netovara muutuste aruandes tuleb kajastada kõiki muutusi MTÜ või SA netovara kirjetes
  

Täiendavalt avalikustamisele kuuluv info

• liikmetelt saadud ja aruandeperioodil saadud tasud liikide kaupa
  
• tulu saadud annetustest ja toetustest annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (sh eraldi riigieelarvest saadud vahendid)
  
• aruandeperioodi tuludes ja kuludes kajastatud sihtotstarbelised vahendid ja nende kasutamine projektide kaupa
  
• finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu tululiikide ja investeeringurühmade kaupa
  
• jagatud toetused ja stipendiumid liikide ja saajate rühmade kaupa
  
• ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud
  
• vahendatud teenuste maht ja summad liikide kaupa
  
• omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted.
  

iseseisvat tehingupartneri koodi omavad riigi asutatud SA ning riigi valitseva mõjuga MTÜ-d ja SA-d on kohustatud perioodiliselt rahandusministeeriumile esitama:

• sisestama aruanded saldoandmike infosüsteemi igakuuliselt (aruandeperioodi lõpule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks) ning kalendriaasta kohta saldoandmikke üldeeskirja lisades 1–5 esitatud kontoplaani järgi
  
• esitama nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks
  
• informeerima e-posti teel muutustest tehingupartnerite nimekirjas
  
• maksustamise üldreeglid on sarnased äriühingute ja teiste juriidiliste isikute maksustamise reeglitega
  
  • soodsamad maksustamist võimaldavad erandid, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt MTÜ-le või SA-le tehtud kingituste ja annetuste ning MTÜ ja SA enda teatavate samalaadsete väljamaksete puhul
    
• Maksusoodustusi saab kasutada ainult heategevuslikult ja avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA, mis vastab seaduses esitatud nõuetele ja on kantud vabariigi valitsuse kinnitatud “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja”
  
• Soodusnimekirja tingimused
  
  • ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eespool loetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale , õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasle, abikaasa õele või vennale
    
  • lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele
    
  • halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega
    
  • ei maksa oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses
    
• Nimekirja ei kanta MTÜ-d või SA-d:
  
• mille põhitegevuseks on ettevõtlus või mis kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel
  
• millel on ajatamata maksuvõlg
  
• mis on lõpetamisel või mille suhtes on algatatud pankrotimenetlus
  
• mille esitatud dokumendid nimekirja kandmiseks ei vasta õigusaktide nõuetele
  

nimekirja kantud MTÜ või SA tulumaksusoodustused

• maksusoodustus füüsilisele või juriidilisele isikule tema poolt MTÜ-le või SA-le tehtud kingituste ja annetuste maksustamisel
  
• maksusoodustus MTÜ või SA poolt tehtud kingitustele ja annetustele
  
• Maksusoodustus nimekirja kantud MTÜ või SA külaliste vastuvõtuga seotud väljamaksete maksustamisel
  
• Residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata nimekirja kantud isikule tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused kuni 5% ulatuses isiku sama perioodi tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised
  
• Juriidiliste isikute puhul ei maksustata tulumaksuga nimekirja kantud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:
  
  • 3% maksumaksja samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast
    
  • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud raamatupidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt
    

Kingituste ja annetuste tegemisel nimekirjas mitteolevale MTÜ-le või SA-le ei saa füüsiline või juriidiline isik maksusoodustust kasutada

• Nimekirja kantud MTÜ või SA väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või kultuurilise teenindamisega ei maksustata
  

Nimekirja kantud isiku põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitusi ja annetusi ei maksustata järgmistel juhtudel:

• nimekirja kantud teisele MTÜ-le või SA-le, usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused
  
• riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus -, spordi-, korrakaitse - või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused
  
• füüsilistele isikutele toimetulekuks osutatud materiaalne abi
  
• noortelaagris või noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektis osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris või projektis osaleja kohta
  
• spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.
  

põhikirjalistele eesmärkidele ei vasta ning kuuluvad maksustamisele:

• vara ja tulu jagamine, materiaalse abi või rahaliselt hinnatavate soodustuste andmine oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ja nende sugulastele
  
• lõpetamisel pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara jagamine asutajate, liikmete, juhtimis- ja kontrollorganite liikmete või äriühingute vahel
  
• põhikirjalise tegevuse või ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed
  

MTÜ, SA ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu järgmistelt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt:

• seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning MKS alusel tasutud intressid
  
• maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus
  
• maksed vee erikasutuse eest vee kasutamisel erikasutusloata või üle lubatud koguse
  
• saastetasu , mis on tasutud kõrgendatud määra järgi ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu
  
• väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument
  
• ettevõtlusega mitteseotud muud väljamaksed
  
• isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulud
  
• pistis ja altkäemaks
  

maksusoodustusega seonduvat infokohustus - deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta.

• Deklaratsioon INF 4 saadud kingituste ja annetuste kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks
  
• INF 9 kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks
  

MTÜ või SA ettevõtluse käibe puhul samadel alustel teiste isikutega käibemaksukohustus

• käibemaksusumma arvutamisel arvestatud käibemaksust saab maha arvata ainult maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu proportsionaalsel meetodil või proportsionaalse ja otsearvestuse segameetodil.
  
• Sotsiaalset laadi teenusena ei maksustata käibemaksuga teenust, mida MTÜ tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenust, mida MTÜ osutab füüsilisele isikule.
  

Lisad

Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon alates 01.09.14
Ettevõtte sõiduauto kasutamine
Senine regulatsioon

• 64€ arvestust pidamata
  
• 256€ sõidupäeviku pidamisega
  

Alates 01.09.2014

• 64€ - ei ole lubatud
  
• 256€ ->335€
  
• Arvestus sõitude üle
  

Muudatuse põhjus:

• Arvestuse pidamiseta makstavat hüvitist kasutatakse sageli maksuvaba palgalisana
  
• Valitsus on seisukohal, et praegust maksusoodustust kasutatakse mittesihipäraselt
  
• Algselt plaaniti seadus jõustada 1. Juulist
  

Tööandja võimalused
1) tõsta töötajate palka seni makstud hüvitise suuruse võrra;

• Tõuseb personalikulu
  
• mõningatel juhtudel tõuseb ühekordselt halduskoormus
  

2) jätta töötajate palk samaks, vormistada vajalik korraldus hüvitiste maksmiseks ning nõuda töötajatelt korrektsete sõidupäevikute pidamist, et jätkata hüvitiste maksuvabalt tasumist.

• tööandja seisukohast majanduslikult otstarbekam, toob endaga kaasa suurema halduskoormuse.
  

• välja töötada sõidupäeviku vorm,
  
• Nõuda kõigilt töötajatelt, kellel on vaja teha isikliku sõiduautoga töösõite, sõidupäeviku pidamist
  
• teha kellegi ülesandeks päevikute pidamise kontrollimine ning kokku kogumine,
  

Nõuded hüvitise määramisele ja arvestusele

• kehtestada sõidupäevikute pidamise kord
  
• arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi
  
• maksuvaba hüvitise maksmiseks vormistada tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse
  

• hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi
  
• sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse
  

• määrus sätestab andmed, mida kindlasti sõidupäevik peab sisaldama:
  

• autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
  
• auto registrinumber;
  
• läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga töösõidu korral;
  
• sõidu kuupäev;
  
• sõidu eesmärk.
  

Levinumad vead ja puudused

• Hüvitise määramise korraldus puudub
  
• Sõidu eesmärk ei ole selgelt märgitud
  
• Märgitakse läbitud kilomeetrid, mitte auto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit
  
• Märgitud läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit on läbinähtavalt n-ö pandud klappima
  

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitus

• kuni 335eurot arvestusega 0,30 senti/km
  
• hõlmab kõiki kulusid , nt kütus või autoremondikulud.
  
• Auto ei pea olema hüvitise saaja oma, tuleb tõestada inimese kasutusõigust sellele autole
  
• auto ei tohi olla hüvitist maksva ettevõtte omanduses või valduses
  
• Hüvitise otsus:
  
• 1) isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist,
  
• 2) hüvitise suurus,
  
• 3) periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka pikem kui kuu).
  
• lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud või volitus ).
  

Sõidukulude arvestus

• Sõidupäevik:
  
• - autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi,
  
• - auto registrinumber,
  
• - spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku,
  
• - kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, vms).
  
• Kui sõidupäevikule lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress, juhataja kinnitus väljamakstava summa kohta), sobib see raamatupidajale algdokumendiks.
  
• Sõidupäevikus kirjeldatakse ainult töösõidud.
  

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis deklareeritakse deklaratsioonil INF 14 kalendriaasta peale kokku, tähtajaga järgmise aasta 10.aprill
Ettevõtte sõiduauto

• ostetud, renditud või liisitud auto ettevõtte nimele ,
  
• Maksuamet eeldab vaikimisi, et mingil määral tehakse iga ettevõtte kasutuses oleva sõiduautoga ka isiklikke sõite
  
• Sõidupäevik sarnane isikliku auto kasutamise sõidupäevikuga, ainult päeviku pidamise eesmärk on vastupidine .
  
• ettevõtte auto korral on maksimaalne arvestuslik summa, millelt maksud arvestatakse, 256 eurot.
  
• Kui arvestust ei peeta, tuleb maksta riigile ära maksud 256 eurolt, sama skeemi järgi nagu maksustatakse erisoodustusi
  
• Arvestatud maksud tuleb ära maksta järgmise kuu 10.kuupäevaks ja deklareerida TSD lisas 4, rida 5.
  

Erisoodustused ja auto kasutamine
Erisoodustus

• Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus.
  
• Erisoodustuse puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  
• 1) töötaja saab
  
• 2) rahaliselt hinnatav hüve
  
• 3) mille annab tööandja
  
• 4) tulenevalt töösuhtest
  
• Erisoodustuseks on näiteks:
  
• 1) eluasemekulude katmine (ka osaliselt)
  
• 2) tööandja vara (sealhulgas ka renditud) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine
  
• 3) lähetuskulude hüvitamine vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid ületavas osas
  
• 4) isiklikus omandis oleva sõiduauto (sealhulgas ka rendile võetud) kasutamise eest tööülesannete täitmiseks hüvitise maksmine üle vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade.
  
• Kui kõigile pakutakse soodushinda, siis ei ole tegemist erisoodustusega.
  
• Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega.
  
• Erisoodustuse saajad:
  
• - juhatuse või nõukogu liikmed,
  
• - töölepinguga töötajad,
  
• - muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed,
  
• - eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane,
  
• Hüvena antud erisoodustust maksustatakse tagurpidi, nagu inimene oleks selle hüve rahas kätte saanud.
  
• käibemaksukohuslasest firma ei saa erisoodustuse kuludelt käibemaksu tagasi arvestada
  
• Töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse erisoodustustelt ei arvestata
  

Kingitused

• saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna
  
• võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus
  
• Reeglina maksustatav 21/79*100% tulumaksuga
  
• Kingitus ei ole ja vastavalt seda ei maksustata:
  
• - ettevõtja poolt tavaliselt müüdava kauba näidis,
  
• - reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro
  
• - lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmine,
  
• - sponsorlus, kui eesmärgiks on ettevõtte reklaamimine
  

Vastuvõtukulud

• külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud kulud
  
• Tulumaksusoodustusega MTÜ-del on need kulud maksuvabad
  
• Teistel on need kulud maksuvabad igal juhul 32 euro ulatuses kuus ja lisaks 2% ulatuses brutopalga kuludest, aasta lõikes kokku.
  

Annetused

• seotud heategevusliku eesmärgiga
  
• Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust.
  
• Annetus MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse nimekirja, on teatud piirides maksuvaba
  
• Muud annetused maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga
  
• Kõik annetused deklareeritakse
  

Ettevõtlusega mitteseotud kulud
väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste täitmiseks ning väljamaksed, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument.
Peamiselt on tegemist järgmiste kuludega:

• seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad
  
• maksuintressid
  
• kingitused
  
• annetused
  
• MTÜ liikmemaksud , kui osalemine ei ole otseselt ettevõtluseks vajalik;
  
• kulud, millel ei ole algdokumenti (sh ka ainult maksekviitung) või algdokument on puudulik;
  
• ettevõtluseks mittevajalike kaupade ja teenuste ostmine
  
• vastuvõtukulud
  
• tehingud offshore firmadega
  

Enne tuleb kindlasti kontrollida, et need kulud ei liigituks erisoodustuseks