RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi.
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Side+telefon 0 0 0 komandeeringud 0,0 0,0 0,0 Muud kulud 0,0 0,0 0,0 Laenu annuiteet 0,0 0,0 0,0 Kokku kasut. 0,0 0,0 0,0 Jääk periood.lõpuks 0,0 0,0 0,0 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat EUR) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud 0 0 0 Käibevara kokku 0,0 0,0 0,0 Põhivara 0 0 0 Akum.põhiv.kulum 0,0 0,0 0,0 Aktiva kokku 0,0 0,0 0,0 PASSIVA
Maksud 392,1 411,6 431,8 485,8 485,8 Reklaam Side telefon 6 12 12 12 12 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Laenu annuiteet 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 Rendikulud 180,0 180,0 180,0 180,0 180,0 Kokku kasut. Jääk periood.lõpuks KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 150,9 136,8 122,7 108,6 94,5 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal
Laenu annuiteet 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 Rendikulud 180,0 180,0 180,0 180,0 180,0 Kokku kasut. 1575,6 1403,2 1427,8 1488,5 1488,5 Jääk periood.lõpuks 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 6173,4 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 6173,4 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud 60,0 60 60 60 60 Käibevara kokku 1067,4 2142,2 3310,4 4771,9 6233,4
7.3 Kontoraamat Registrit, kuhu ettevõtte tehingud kirjendatakse süstematiseeritult vastavate kontode deebetisse ja kreeditisse, nimetatakse kontoraamatuks (LISA 5). Analüütiliste kontode lõikes avatakse analüütiliste kontode registrid, mida nimetatakse abiraamatuteks. Lihtsustatult jagatakse kontod kaheksasse rühma, mille esimene number on ühtlasi ka konto koodi esimeseks numbriks: 1. Aktivakontod, millede saldode andmetel moodustatakse bilansikirjed aktiva poolel; 2. Passiavakontod, millede saldode andmetel moodustatakse bilansikirjed passiva poolel; 3. ja 4. Tulude kontod, suletakse aruandeperioodi lõpul, ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot; 5. ja 6. Kulude kontod, suletakse aruandeperioodi lõpul, ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot; 7. Tulude ja kulude koondkontod, milledel toimub tulude ja kulude koondamine
kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osaline inventuur - kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks. Korralised inventuurid: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid: 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud, arveldused, põhivara. 7 8
d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot
jaotamata kasum ca 3,7%. Suuri muutusi kirjetel pole vaadeldaval perioodil toimunud. 0 200,000 400,000 2015 2014 2013 Joonis 1: Bilansikirjed Tallinna Vesi AS 2013-2015 Allikas:Autori märkmed 12 Toodud Joonisel 1 on bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisas1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et esimesel perioodil pole müügitule muutunud, kuid kasvanud on halduskulud (9%) ja finantskulud (188%), mis kokkuvõtlikult vähendas perioodi kasumit (7,4%) pea 2 miljoni euro võrra
vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad
Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid viiakse läbi : 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab äriühingule kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse lepingule.
vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad
4400000 3) Müügikäive oli 4400000 kroo . 75% Ostjate debitoorse võla laekumissaged . 4 4) Aruandeaastal oli nullkasum Leida puuduvad bilansikirjed, näidates 15000 uulis oleks: ktoobri, novembri ja tooli. n(XY)-(X)*(Y)/(n(X2 )-(X)2 (Y)*(X2)-(X)*(XY)/(n*X2-(X)2 ) ühivõlgade üldine kattekordaja oli 2,1; Võlakordaja oli 0,7; äibesagedus (käibekordaja) oli 8. Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinna kr., varud aasta algul olid 190000 Müügikäive oli 4400000 krooni, millest 75% oli järelmaksmisega. itoorse võla laekumissagedus oli 4. Debitoorne võlg ei muutunud aasta jooksul.
laenudest. Võlgade tarnijatele maht on aga suurenes (mis on jälle seotud vanaraua suure hulgi ostuga). See aga lühiajaliste näitajatele oluliselt ei mõjunud. Bilansimaht aga suurenes tänu omakapitali muutmisele. Kasvas kohustuslik reservkapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum. Kahjum aga suurenes, mis on seotud sellega, et aasta jooksul firma rohkem tegeles ostuga ja vähem müügiga. 3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs. Bilansikirjed on % bilansimahust. Tabel 4. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Hälve % Käibevara Raha 548 261 0,3% 22 408 289 17,3% -97,6% Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 21,8% 39 400 459 30,4% -2,9% Varud - tooraine ja materjal 30 024 0,0% - vanaraud 91 020 870 52,0% 19 269 849 14,9% 372,3%
aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” lõpetamata toodang- valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata Kaubandusettevõtte varud:
loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks.
TWS tööjõukulude osatahtsus 8. Iseloomustada finantsaruandeid analüüsi aspektist Finantsanaluusi põhiliseks infoallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne. See koosneb paljudest osadest, kuid kõige tahtsamad on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Bilanss aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on ules ehitatud likviidsuse seisukohast lahtudes: Laane-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis ja USAs (enamus rahanduse õpikud) aga vastupidi. Finantsjuhtidele on tahtsaim algallikas planeerimises ja ka valjundis bilanss, kuid tootmisjuhile kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes. Bilanssi võib kasitleda ka kui ettevõtte majandusarvestuse mudelit, mis on kohandatud struktuur finantsprognoosimiseks. Bilansianaluusis vaadeldakse majandusuksuse
Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: · toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” · pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” · lõpetamata toodang- · valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata Kaubandusettevõtte varud:
BILANSS AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) 1.Käibevara 1.Kohustused 1.1.Lühiajalised kohustused 2.Põhivara 1.2.Pikaajalised kohustused 2.Omakapital AKTIVA kokku PASSIVA kokku Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirjed on varade, kohustuste ja omakapitali liigid, mis on bilansis eraldi nimetustega ja oma summadega eraldi nimetatud. Näiteülesanne 1: Täida tabel 2 lähtudes raamatupidamise põhivõrrandist. Tabel 2 Nr. Vara Kohustused Omakapital 1 254 000.- 120 000.- 2 780 000
13.04 osteti 150 toodet hinnaga 118 krooni 20.04 müüdi 180 toodet hinnaga 160 krooni Hinnata jääk ja arvestada kulu rahas kasutades nii pidevat kui perioodilist: · FIFO meetodit · LIFO meetodit · Kaalutud keskmise soetushinna meetodit Võrrelda tulemusi bilansi ja kasumiaruande seisukohalt. Kasumiaruande FIFO LIFO Kaalutud keskmine ja bilansikirjed pidev perioodiline pidev perioodiline pidev perioodiline Müügitulu Müüdud kaupade kulu Kasum Varude lõppjääk 33 Ülesanne 9 1. Milline tunnus ei ole omane materiaalsele põhivarale: a) füüsiline substants; b) pikaajaline tööiga; c) ta on soetatud edasimüügi eesmärgil; d) ta on amortisatsiooni subjekt. 2. Milline kulu loetelust leiab kajastamist vara soetusmaksumuses:
Finantssuhtarve kasutades tuleb üsna hästi teada, mis on erinevate raamatupidamiskirjete taga, missugused on aruannete seosed jms. Vastasel korral võidakse anda ettevõtte majandustegevusele vale hinnang. Järgnevalt juhitakse tähelepanu mõningatele raamatupidamise aspektidele. Bilanss (balance)14 on aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis aga vastupidi. Kasumiaruanne (profit and loss account, income statement)15 on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi.
Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse aruannete andmestik võrreldavuse hõlbustamiseks rahaliselt kujult protsentuaalkujule. Arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate tulemustega. Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast. Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega. Kasumiaruande vertikaalanalüüsi korral võetakse 100%-ks müügi netokäive ning kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab:
ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2
Bürootarbed 10 10 10 10 10 Laenu annuiteet 55,1 55,1 55,1 55,1 55,1 Muud kulud 10,0 10,0 10,0 10,0 10,0 Kokku kasut. 794,7 574,7 574,7 574,7 574,7 Jääk periood.lõpuks 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 Varud 30 30 30 30 30 Käibevara kokku 72,5 115,0 157,4 199,9 242,4 72 Tehnikagümnaasium
Bürootarbed 10 10 10 10 10 Laenu annuiteet 55,1 55,1 55,1 55,1 55,1 Muud kulud 10,0 10,0 10,0 10,0 10,0 Kokku kasut. 794,7 574,7 574,7 574,7 574,7 Jääk periood.lõpuks 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 Varud 30 30 30 30 30 Käibevara kokku 72,5 115,0 157,4 199,9 242,4 72 Tehnikagümnaasium
Bürootarbed 10 10 10 10 10 Laenu annuiteet 55,1 55,1 55,1 55,1 55,1 Muud kulud 10,0 10,0 10,0 10,0 10,0 Kokku kasut. 794,7 574,7 574,7 574,7 574,7 Jääk periood.lõpuks 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 42,5 85,0 127,4 169,9 212,4 Varud 30 30 30 30 30 Käibevara kokku 72,5 115,0 157,4 199,9 242,4 72 Tehnikagümnaasium
annaabi.ee 
