suuruse negatiivse puhasnüüdisväärtuse. Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks, et projekt oleks aktsepteeritav, peab projektist tuleneva iga aastase immateriaalse kasu rahaline väärtus olema Vali üks: a. 13560 b. 18000 c. 11300 d. 20000 Küsimus 4 Küsimuse tekst Kaunis Firma soovib soetada seadme, mis maksab 84900 . Seadme kasulik eluiga oleks 12 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul (likvideerimismaksumus) 0. Seadme kasutamisest tekkiv iga aastane raha puhaskäive on 15000 . Seadme sisemine tasuvuslävi on Vali üks: a. 12% b. 8% c. 10% d. 14 % Küsimus 5 Küsimuse tekst Keskpärane Firma on soetanud seadme, mis maksis 30000 , mille kasulik eluiga on 15 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul 0. sEadme kasutamine võimaldab kokku hoida ekspluatatsiooni- kulusid kokku 6000 aastas. Seadme tasuvusaeg on: Vali üks: a
automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav?
automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil
ümberkvalifitseerimise päeval. Sellest päevast alates alustatakse ka põhivara amortiseerimist sobivaima amortisatsioonimeetodi järgi. 10 Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort sum...
vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Juhul, kui saadud vara õiglane väärtus on usaldusväärsemalt hinnatav kui äraantud vara õiglane väärtus, loetakse soetusmaksumuseks saadud vara õiglast väärtust. Juhul, kui nii äraantud kui saadud vara õiglane väärtus pole usaldusväärselt määratavad, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara bilansilist maksumust. Näide. Ettevõte vahetab auto, mille bilansilise jääkmaksumus on 50,000 krooni ja hinnanguline turuväärtus 80,000 krooni, traktori vastu. Eeldades, et tehing toimus sõltumatute osapoolte vahel turutingimustel, tuleb saadud vara soetusmaksumuseks lugeda 80,000 krooni. 4 Kanded tehingu kajastamisel: D Põhivara (traktor) 80,000 K Põhivara (auto) 50,000 K Kasum põhivara (auto) võõrandamisest 30,000
1 48600 23850 23850 2 48600 12375 36225 3 48600 6188 42413 soetusmaksumus 100 000 kahe aasta pärast kulum kuus 4428 lõppmaksumus 2 000 siis müüakse maha kulum kuus perioodi jääkmaksumus aeg soetusmaks kulum 140267 1 100000 49000 87133 2 100000 49000 34000 kulum kuus 1476 69422 51711 34000 9.54 eurot tund jääkmaksumus 35244 16164 900 jääkmaksumus 24750 12375 900 00 kahe aasta pärast 00 siis müüakse maha
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus
12.2006 254 274 Arvestatud kulum 114 000 Akumuleeritud kulum 31.12.2007 368 274 Arvestatud kulum 114 000 Akumuleeritud kulum 31.12.2008 482 274 Jääkmaksumus 31.12.2007 3 431 726 Jääkmaksumus 31.12.2008 3 317 726 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud ehitist, mida ettevõte rendib välja kasutusrendi tingimustel (lisa 15). 15 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008
01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000( Ma arvan, et see peaks olema 6000). Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks
netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000 krooni. Lisaks on konsolideeritud bilansis veel allüksuse ostmisel tekkinud firmaväärtus 450000 krooni. AS Vaal peab igal bilansipäeval viima läbi väärtuse hindamise testi tuvastamaks, kas soetatud vara väärtus pole langenud. 31 Allüksus on eraldiseisev, niisiis on võimalik prognoosida ta tulusid/kulusid ja tulevasi
üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
2 * 10% = 20% 13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu 13 000 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk 10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu 10 400 2080 = 8320 see on teise aasta jääk Jne... IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD * 12 000 = 2181,818 see on esimese aasta kulu * 12 000 = 1964,6 see on teise aasta kulu * 12 000 = 1745 see on kolmanda aasta kulu Jne... ÜLESANNE 3 1) Kui soetusmaksumus oli 8300 eurot ja akumuleeritud kulum 3200, siis seadme jääkmaksumus oli müügi hetkel 5100 D: Akumuleeritud kulum 3200 Võtan põhivara objekti K: Masinad ja seadmed 8300 bilansist maha D: Ostjate laekumata arved 5720 K: Tulum põhitegevuslikust müügist 620 Tulumi sain, sest seadme jääkmaksumus oli 5100, kuid müüsin 5720-ga, seega sain müügist kasu 620 eurot. 2) Kui soetusmaksumus oli 1660 eurot ja akumuleeritud kulum 1400 eurot, siis masina
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana ...
saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b
Vali üks: a. pöördumatuid kulusid b. mitte kumbagi eeltoodutest c. püsivkulusid Küsimus 10 Küsimuse tekst Firmas valmistatakse kahte toodet, X ja Y. On teada järgmised andmed (kroonides) Vali üks: a. 4000; 0 b. 2000;4000 c. 3500;0 d. 4000;1500 e. 8000 Küsimus 11 Küsimuse tekst Firma on valiku ees: kas asendada vananenud seade uuega või mitte. Kui jätta arvesse võtmata tulumaksustamine, on vana seadme jääkmaksumus Vali üks: a. Jah;ei b. Jah;jah c. Ei;ei d. Ei;jah Küsimus 12 Küsimuse tekst Keemiatehases saadakse 100 kilogrammist toorainest 45 kg toodet X, 30 kg toodet Y ja 25 kg toodet Z. Toodet X võib müüa lahknemispunktis hinnaga 100 kr/kg, toodet Y hinnaga 200 kr/kg ja toodet Z hinnaga 8 kr/kg. Lähtudes eeltoodust infost võib väita, et Vali üks: a. tooteid Y ja Z tuleks käsitleda kui ühendtooteid b. tooteid X ja Z tuleks käsitleda kui ühendtooteid c
(eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.)
vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) Võrdlusmeetod-aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus. Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning
24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26. Kas varudesse võib arvestada kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist? 27. Ettevõtte põhivara jääkmaksumus on 300 000 krooni, põhivara kulum 60 000 krooni. Käibevara väärtus on 500 000 krooni, ettevõtte omakapital on 450 000 krooni. Kui suur on ettevõtte kohustuste summa? a) 350 000 krooni b) 290 000 krooni 28. Millise summaga võetakse raamatupidamises arvele paigaldamist vajav seade, kui seadme ostuhind oli 150 000 krooni, kohaletoomiskulud 500 krooni, montaazikulud 750
12.05 0 277 218 1 909 633 0 0 2 186851 Akumuleeritud kulum 01.01.05 0 25 000 630 000 0 0 655 000 Amortisatsioonikulu 2005.a. 0 30 000 305 688 0 0 335 688 Akumuleeritud kulum 31.12.05 0 55 000 935 688 0 0 990 688 Jääkmaksumus 01.01.05 0 252 218 1 279 633 0 0 1 531851 Jääkmaksumus 31.12.05 0 222 218 973 945 0 0 1 196163 Lisa 8. Võlakohustused Võlakohustused Lühiajaline Pikaajaline Maksetähtaeg Intressimäär Alusvaluuta osa osa Laen seotud isikult (vt
214 000 172 000 -------------------------- * 100 = 19,626% 214 000 Täiendarv = 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374% Kuu müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on kaubakulu (soetusmaksumus)? 102 400 * 80,374%= 82 303 Kaubakuludessekandmiselausend: DKULU 82 303 K KAUP 82 303 7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. 2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata. 7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000
15. Millised lisad tuleb koostada aastaaruandes varade kohta, st millised on kohustuslikud ja millised tulenevad ettevõtte suurusest või muudest teguritest. Vt ka RPS lisa 3. · Aastaaruande lisas näidatakse immateriaalse põhivara liikide kulum. · Aastaaruandes avalikustatakse kõikide materiaalse põhivara gruppide jaoks kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja- määrad ning jääkmaksumuste muutuste analüüs sh: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi algul; ostud ja parendused perioodi jooksul; amortisatsioonikulu; allahindlused väärtuse languse tõttu; ümberhindlused; müügid; muud muutused; soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpus. · Kinnisvarainvesteeringute kohta tuleb koostada aastaaruande lisa. · Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa (nt tarbitavad varad, tootvad varad).
13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
Kokku Masinad ja Muu seadmed materiaalne põhivara 31.12.2009 Soetusmaksumus 881 551 39 238 920 789 Akumuleeritud kulum -495 193 -32 808 -528 001 Jääkmaksumus 386 358 6 430 392 788 Ostud ja parendused 125 365 25 224 150 589 Amortisatsioonikulu -137 797 -5 741 -143 538 31.12.2010 Soetusmaksumus 972 083 63 018 1 035 101 Akumuleeritud kulum -598 157 -37 105 -635 262
· FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus · LIFO meetod-esimesena müakse ära viimasena soetatud kogus · HIFO meetod- esimesena see, mis tuli kõrgeimas hinnas · LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas · KIFO meetod- emaettevõtja omatoodang ning tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse esimeses jrk-s Hinnang erinevate meetodite mõju bilansile ja kasumiaruandele Kui jääkmaksumus on kõige madalam, siis kanti kõige suuremas maksumuses kaupasid kuluks (üldiselt LIFO meetodi puhul). Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO meetodi rakendamine kõige suurema brutokasumi, LIFO kõige väiksema ning kaalutud keskmise meetod vahepealse tulemuse. 12 Hindade pideva languse puhul annaks FIFO meetod minimaalse ning LIFO meetod maksimaalse brutokasumi.
Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes
a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“ Lisa 7 „Kinnisvarainvesteeringud“ võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes. Lisa 8 „Materiaalne põhivara“ Jääkmaksumus = Soetusmaksumus - Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum = Jääkmaksumus – Soetusmaksumus Lisa 9 „Immateriaalne põhivara“ Lisa 10 „Võlad töövõtjatele“ – siin sellised kirjed nagu töötasude kohustus, puhkusetasude kohustus ja kokku võlad töövõtjatele. Bilansis võlad töövõtjatele. Lisa 11 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ - Lisa 12 „Laenukohustused“ - 17 Lisa 13 „Saadud toetused“ -
,,Masinad ja seadmed", ,,Muu materiaalne põhivara". D Põhivara akumuleeritud kulum K S0 Vähenemine Suurenemine S1 D 1910 Ehitised K D Ehitised akumuleeritud kulum K S0 40 000 S0 1000 Deebet käive 0 Kreedit käive 0 Kk 1000 S1 40 000 S1 2000 Ehitise jääkmaksumus: 38 000 (40 000 2000) Näiteks: Kontraaktivakonto ,,Ebatõenäoliselt laekuvad summad" korrigeerib aktivakontot ,,Ostjate tasumata summad". KONTRAPASSIVAKONTO korrigeerib passivakonto jääki, kuid omab aktivakonto iseloomu. Selleks võib olla konto "Oma aktsiad või -osad" (saldo on aktivas), bilansis näidatakse saldo miinusmärgiga bilansi passiva poolel. Aktiva- ja passivakontod on alalised kontod, sest neid aruandeperioodi lõpus ei suleta neile võib jääda saldo.
Bilansivälise väheväärtuslike varade elueaks on varakaardil märgitud 1 kuu, mistõttu nende maksumus kantakse soetamise kuul läbi amortisatsiooni arvutuse koheselt kuludesse ja seega ei kajastu bilansivälise põhi- ja väheväärtuslike varade inventuurinimekirjas ka varade jääkmaksumust. Mitteamortiseeruvatel varadel on varakaardil märgitud elueaks 999 aastat. Amortisatsiooni arvutust ei toimu ja inventuurinimekirjas kajastub mitteamortiseeruva vara jääkmaksumus samas summas millega vara soetati. 7. Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid) 7.1. Aastainventuur Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (s.o aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aastaaruande lõppu (s.o 31. oktoobri või 30. novembri seisuga).
Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; 10 · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus(turuväärtus) · asukoht · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud doku mendid, aruanded. 11 Kokkuvõte
Liitu (0% km) Tulu Müügitulu 3020 Kauba eksport Tulu Müügitulu 3021 Teenuse eksport Tulu Müügitulu 3040 Müügitulu (5% km) Tulu Müügitulu 3050 Muu müügitulu (18% km) Tulu Müügitulu 3060 Maksuvaba müügitulu Tulu Müügitulu 3099 Ümardused müügil Tulu Müügitulu 35 Muud äritulud Tulu 351 Kasum põhivara müügist Tulu 3510 Põhivara müük (18% km maksustatav) Tulu Muud äritulud 3511 Põhivara müük (maksuvaba) Tulu Muud äritulud 3512 Müüdud põhivara jääkmaksumus Tulu Muud äritulud 3514 Põhivara müügist tekkinud kahjum ärikuludesse Tulu Muud äritulud 3520 Realiseeritud kasum valuutakursist (H,K) Tulu Muud äritulud 3521 Realiseerimata kasum val. kursi m. (H,K) Tulu Muud äritulud 3530 Saadud leppetrahvid Tulu Muud äritulud 3531 Saadud dotatsioonid, toetused Tulu Muud äritulud 3550 Eelmiste aruandeper.selgunud tulud Tulu Muud äritulud 3560 Muud äritulud Tulu Muud äritulud 39 Varude muutus Tulu
RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. RTJ 5 Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul RTJ 3, RTJ 11 Tütarettevõtete aktsiad või osad (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideerimata aruannetes) Osalused tütarettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus)
Saldo seisuga 31.12.2002 397 Soetusmaksumus 221 857 161 861 6 274 6 490 1 307 789 -116 Akumuleeritud kulum - 33 699 - 77 914 -4 914 0 0 527 281 Jääkmaksumus 188 158 83 947 1 360 6 490 1 307 262 2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 25 982 15 114 1 258 -5 498 -522 36 334 Müük ja mahakandmine - 100 - 206 0 0 0 -306 Arvestatud kulum - 9 759 -17 403 - 446 0 0 -27 608 Saldo seisuga 31.12.2003
3) kasutusaastate järjenumbrite meetodil 4) toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. 1.Lineaarne meetod 1 Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas 4 Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 4 000 ) = 25 000.- Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus kulum aasta lõpus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000 17 2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1 Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Amortisatsiooni määradeks on: · Masinatel ja seadmetel 33% · Muul materiaalsel põhivaral 10% Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara
finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st «müüdud» vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha («müügihinna») summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. «Müügihinna» ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogiliselt tavaliste kapitalirendilepingutega. Näide. Ettevõtte sõlmib pangaga hoone müügi-tagasirendi lepingu järgmistel tingimustel: Hoone jääkmaksumus ettevõtte bilansis 15 miljonit krooni Hoone «müügihind» 20 miljonit krooni (millest 15 miljonit tagastab ettevõte rendimaksete näol 10 aasta jooksul; rendiperioodi lõpus tagasiostu optsioon 5 miljoni eest; lisaks tasutakse intressi 7% kohustuse jäägilt) Hoone turuväärtus 25 miljonit krooni
Nüüd esitatakse põhivara jääkmaksumuses. Põhivara prognoosimiseks on soovitav kasutada mittepidevat funktsiooni, sest põhivara ostetakse reeglina suurte diskreetsete ühikutena (lumpy assets). Sellise funktsiooni puhul tuleb ära määratleda hüppekohad. Toodud mittepideva funktsiooni argumendiks tuleb võtta müügikäive (S), sest põhivara ja ettevõtte müügikäibe vahel on suurim põhjuslik seos: Põhivara suuruse prognoosimisel on mõttekas lähtuda printsiibist, et põhivara jääkmaksumus peab moodustama mingi kindla osa (aga mitte proportsionaalse) ettevõtte müügikäibest. Kui ettevõte otsustab ise põhivara parendada, siis tuleb ka sellega arvestada põhivara planeerimisel. Samuti tuleb arvestada sellega, et ettevõte võib ka põhivara müüa. Seetõttu tuleb põhivara jääkmaksumus leida järgmise valemi abil: Tähele tuleb panna seda, et kuna põhivara ost saadakse rahavoo eelarvest, siis on see ise negatiivse väärtusega
Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot.
kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on Eestis lubatud kasutada järgmisi hindamismeetodeid: ·tükimeetod; ·kaalutud keskmise soetushinna meetod; ·FIFO meetod (first in, first out) Tükimeetodi korral lähtutakse varude tegelikust liikumisest. Soetusmaksumus märatakse kindlaks konkreetsele objektile tehtud kulutuste alusel. Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus.
Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 6.7. Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade
7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. 7.7 Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval tuleb õiglases väärtuses kajastatav vara hinnata ümber hetke õiglase väärtuse järgi. Bilansipäeval tuleb hinnata, kas vara õiglase väärtuse muutumise tunnuseid esineb. Kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb õiglases väärtuses kajastatavad varad hinnata igal
Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; 16 · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 5. Nõuete inventuur. Nõuete liigitus:
, 2007, lk 180). Soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade kohta tuleb avalikustada aastaruandes järgmine informatsioon: soetusmaksumuses hinnatud varade kirjeldus koos selgitusega, miks õiglase väärtuse meetodit ei olnud võimalik kasutada; kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja amortisatsioonimäärad; varade soetusmaksumus, akumuleeritud kulum (koos akumuleeritud kahjumiga varade väärtuse langusest) ja jääkmaksumus perioodi alguses; varade soetamisest tingitud väärtuse suurenemine; varade müümisest tingitud väärtuse vähenemine; varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku toodangu saamisest; lisandumised äriühenduste kaudu; amortisatsioonikulu; allahindlused väärtuse languse tõttu; varasema allahindluse tühistamine; muud muutused;
Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka
Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid Soetusmaksumus Bilansiline maksumus =soetusmaksumus Jääkmaksumus = soetusmaksumus - kulum Taastamismaksumus= analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust 45 Põhivara füüsiline ja moraalne kulumine. Amortisatsiooni mõiste ja arvutusvalemid. Seos kasutuseaga. Füüsiline kulumine vananemine ja väärtuse kaotamine Moraalne kulumine tootmise maksumuse langemine, vananemine seoses tehnilise protsessiga Amortisatsioon mahaavestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle
tiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta 5 6 7 Müügitulu 15,23 18,78 Põhivara keskmine jääkmaksumus iivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta 5 6 7 Müüdud toodete kulu 26,30 22,39
konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne.
kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja –määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid tegureid: * põhivaraobjekti eeldatav kasutusiga * põhivaraobjekti eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jaotatakse põhivarad kaheks: * piiramata kasutuseaga põhivarad * piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, arhivaalid, muuseumi eksponaadid, raamatud. Piiramata kasutuseaga põhivarasid ei amortiseerita. Piiratud kasutuseaga põhivarad on kõik muud põhivarad. Aasta amortisatsiooni summa leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga.
Näitaja Vana seade Uus seade Soetusmaksumus 210 000 120 000 Kasulik eluiga 3 aastat 3 aastat Seadme kasutuskulud (aastas) 100 000 30 000 Vana seade oli soetatud kaks aastat tagasi, soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Seega on vana seadme jääkmaksumus 70 000 eurot. Lisaks on teada, et praegu saaks vana seadme ära müüa 30 000 euro eest. Milline variant oleks firmale kasulikum: kas jätkata vana seadme kasutamist veel ühe aasta jooksul või see ära müüa ja soetada uus seade? Kahe alternatiiviga kaasnevad kulud järgneva aasta kohta on järgmised: Näitaja Mitte asendada Asendada Diferentsiaalkulud
annaabi.ee 
