Sise-eeskiri (1)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Raamatupidamise alused

5 VÄGA HEA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
IIR
Laura Indus
Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine
Referaat
Mõdriku
2011

sisukord

sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega 4
2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine 7
3. dokumentide käive ja säilitamine 8
4. tulude ja kulude kajastamine 9
5. Varade arvestus 10
6. Kohustuste arvestus 13
7. Varade ja kohustuste inventeerimine 15
8. Aruannete koostamise kord 17
9. Sisekontrolli meetmete rakendamine 18
kasutatud kirjandus 19

Sissejuhatus

Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt:
1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise- eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid , milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter , 52).
Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse:

kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,
algdomumentide liikumist ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist,
tulu ja kulu kajastamist kasumiaruande kirjetel, vara ja kohustuste inventeerimist,
raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi,
aruannete koostamise korda,
arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises,
raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4).

1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega

Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number:

aktiva kontod ( varad );

passiva kontod ( kohustused, kapital );

äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu);

muud äritulude kontod;

ärikulude kontod;

muud ärikulude kontod ( ka finantskulud );

tulude-; kulude koondkontod.
Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks , tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud , konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi).
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed .
Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi)
Kontoplaani näidis:
111
Kassa
112
Aruandvad isikud, majandus kulude avanss .
113
Arvelduskonto , pank.
122
Nõuded ostjate vastu
137
Muud lühiajalised nõuded
143
Pangakontolt laekumata intressid .
152
Käibemaksu ettemaks
161
Tooraine ja materjal
167
Müügiks ostetud kaubad
168
Lühiajalised ettemaksed tarnijatele
180
Maa
182
183
Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)
Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)
184
Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses)
Bilansi passivakirjete kontod:
215
Laenukohustused
215/1
Lühiajalised pangalaenud
215/2
Pikaajalised pangalaenud
221
Käibemaks
224
Palgast kinnipeetud tulumaks
225
Sotsiaalmaks
226
Töötuskindlustus
227
Kogumispension
228
Muud kohalikud maksud
231
Võlad tarnijatele
241
Võlad töövõtjatele
244
Palgast muud kinnipidamised
261
Omakapital (aktsia- või osakapital )
281
Lõppenud aruandeaasta kasum/ kahjum
Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist
Passivakontod
313
Müügitulu
314
Muud tulud( üür, rent jne)
Muud äritulud ja finantstulud
421
Saadud trahvid, viivised
429
Muud tulud
436
Kasum valuutakursi muutusest
437
Intressitulud
439
Muud finantstulud
Mitmesugused ostukulud
Aktivakontod
517
Väikevahendid
521
Elektri ostukulud
526
Bensiini jne. ostukulud
541
Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud
545
Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon)
551
Veoteenuse kulud
552
Remondikulud
556
Pangateenuste tasud
558
Koristuskulud
559
Muud ostetud teenused
561
Büroo- ja sidekulud
565
566
Töölähetus
Majanduskulud
567
Reklaamikulud
568
Esinduskulud
581
Mitmesugused muud rahalised kulud
Palgakulud ja sotsiaalkulud
613
Palgakulud
614
Preemiakulud
615
Juhatuse liikmete tasud
621
Sotsiaalmaks
622
Töötuskindlustus
Muud ärikulud
632
Makstud viivised
633
Kohalike maksude kulud
645
Intressikulud
646
Kahjum valuutakursi muutusest
647
Väärtpaberite müügikahjum
648
Erakorralised kulud
Tulude koondkonto
711
Müügitulud
712
Muud äritulud
Kulude koondkontod
721
Üldhalduskulude koondkonto
727
Finanskulude koondkonto
728
Muude ärikulude koondkonto
791
Tulude ja kulude koondkonto

2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites tehingu toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga kirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumendi alusel koostatud koonddokument.
Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele maksuseadustele.
Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad , majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad.
Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes.
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument).
Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile.
Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus , koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale.

3. dokumentide käive ja säilitamine

Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja poolt, kes koostab raamatupidamise alg-või koonddokumendile lausendi (lausendid).
Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks
Dokumendi nimetus Esitaja
Pangadokumendid Juhataja
Kassadokumendid Juhataja
Hankijate arved Juhataja
Müügidokumendid Juhataja
Peale jooksva arvestuse ja aruandluse on raamatupidamiskohustuslasel ka raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus. Nii raamatupidamise seaduse kui ka maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente ning raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitada vähemalt seitse aastat dokumendi koostamisele või kajastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates (Äripäeva käsiraamat).
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödusmist.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavud peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul (Äripäeva käsiraamat).

4. tulude ja kulude kajastamine

Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja misvähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara , ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid. Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt– see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood .
Kulusid kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.

5. Varade arvestus

Põhivarade arvestus
Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muu viisil käsutamine (ka mahakandmine ) on reguleeritud juhataja otsustega.
Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud , materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja.
Põhivarade soetamine
Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele.
Juhataja määrab iga põhivara/põhivara grupi kohta eraldi kasutusaja ja amortisatsiooninormi.
Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil.
Amortisatsiooni arvestus
Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni.
Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta , kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel, bürooseadmed 5 a 20 %, muu inventar 5 a 20 %, immateriaalne põhivara 4 a 25 %.
Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks.
Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata.
Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine , hävimine, kahjustumine , kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus.
Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt.
Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne.
Põhivarade müük ja mahakandmine
Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum , kreedit põhivara soetusmaksumus .
Müüdud põhivara kantakse bilansist välja
Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus).
Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon , deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus.
Varude arvestussüsteem
Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi:

varu pidev ( jooksev ) arvestussüsteem,
varu perioodiline arvestussüsteem.

Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas.
Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:

üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse;
raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust;
inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu;
selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi.

Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine.
Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad:

ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi
kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta;
varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt – kuu, kvartali või aasta lõpus;
aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur;
väljaläinud varu kogust ja soetusmaksumust määratakse inventuuri andmeil järgmiselt: varu jääk aruandeperioodi algul + varu sissetulek perioodi jooksul – varu jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri andmeil.

6. Kohustuste arvestus

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ning millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu) või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest .
Faktiline kohustus on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus, mille puhul:
• ettevõte on kas oma senise tegevusega, avalikustatud põhimõtete või konkreetse avalduse kaudu andnud teistele osapooltele mõista, et ta aktsepteerib teatud kohustusi ja
• on selle tulemusena tekitanud teistes osapooltes põhjendatud ootusi nende kohustuste täitmise suhtes.
Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõt.
Kohustuste kajastamisel on oluline kas näidata bilansis, avalikustada lisades, või üldse mitte avalikustada.
Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist.Võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi bilansis ei kajastata, vaid avalikustatakse lisades. Kui selliste kohustuste realiseerumine on ebatõenäoline, siis ei pea neid avalikustama ka lisades.
Audiitorfirma KPMG soovitus on eristada järgmiselt:
• kindel – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 90% ja rohkem;
• tõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 50–90%;
• võimalik – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10–50%;
• ebatõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10% või vähem.
Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.

7. Varade ja kohustuste inventeerimine

Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta.
Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised.
Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks.
Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure.
Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt.
Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud).
Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks:
Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad:
1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).
2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).
3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus).
Erakorralised inventuurid viiakse läbi :
1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel
2) tulekahju (viivitamata)
3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel
Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab äriühingule kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse lepingule.
Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud, arveldused , põhivara.
Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused ning koostatakse inventuuriaktid.
Inventuuri(de) läbiviimiseks määratakse komisjon (id), kusjuures läbiviimisse kaasatakse inimesi, kes ei ole materiaalselt vastutavad.
Inventeerimisel koostatakse varaloend. Inventeerimisel märgitakse loendi tühja veergu tegelik loetud kogus ja arvutatakse tegelik maksumus. Neid lugemistulemusi võrreldakse analüütilise või sünteetiliste kontode jääkidega.
Kõik väärtuse liigid, mille osas esinesid lahkuminekud arvestusjääkidest, kantakse võrdlusandmikku. Seal näidatakse erinevused nii rahas kui ka koguseliselt . Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt.
Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu-ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda.
Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte , vaid koostatakse raamatupidamise aruanded .
Kreditoorsete ( tarnijad ) ja debitoorsete ( ostjad ) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega.

8. Aruannete koostamise kord

Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed.
Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised:
1) ostjate maksmata arvete aruanne,
2) tarnijate maksmata arvete aruanne,
3) tulude- kulude aruanne,
4) maksudeklaratsioonid.
Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel.
Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne , mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest.
Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) raamatupidamise aastaaruanne,
2) tegevusaruanne,
3) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanek,
4) audiitori järeldusotsus (kellel on kohustus),
5) aastaaruande kinnitamine,
6) informatsioon ettevõtte põhiaktsionäridest, osanikest või liikmetest.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:
• bilanss
• kasumiaruanne
• rahavoogude aruanne
• omakapitali liikumiste aruanne ja lisadest.
Lisade eesmärk on põhiaruannete kirjete selgitamine ning detailide välja toomine

9. Sisekontrolli meetmete rakendamine

Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas mõistetakse töö planeerimist, juhtimist ja järelevalvet eesmärgiga täita töökeskkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tööandja on kohustatud:

viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale.

Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada viide etappi:
1. strateegia kavandamine;
2. personali organiseerimine strateegia elluviimiseks;
3. ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine;
4. detailse töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava koostamine;
5. järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.

kasutatud kirjandus

Alver , L, Alver J. Finantsarvestus . Tallinn 2009

Raamatupidaja käsiraamat. Äripäeva Kirjastus

Raamatupidamise seadus

Sise-eeskiri- URL www.rmp.ee/sise_eeskiri/937y/html

Tikk , J. Finantsarvestus. Tallinn 2009

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 302 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

302 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laura147 Õppematerjali autor

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

kontoplaan sise-eeskiri

Sarnased õppematerjalid

docx

sise-eeskiri

esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokku audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter, 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse:  kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,  majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,

Ettevõtlus ja äri planeerimine

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

docx

Sise-eeskirja koostamine

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33]. 1.3 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni

Finantsraamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv

Raamatupidamine

pdf

Finantsarvestuse konspekt

dokumendikäibe graafi (raamatupidamise sise-eeskiri). Näide Dokumendikäibe graafik Dokumendi nimetus Eksempl. Esitaja Esitamise tähtaeg arv (täitja) Arved 2 turustusosak juht iga tööpäev Arved tarnijatelt varustaja iga tööpäev Kassa sissetuleku väljamineku orderid 1 kassapidaja iga tööpäev jne Raamatupidamise sise-eeskiri dokumentide lühendid Näiteks algdokumendi nummerdamisel on 9105/NR kus, - 9 aasta viimane nr - 10 kuu nr - 5 algdokumenti koostanud allüksuse nr - NR algdokumendi jooksev nr 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID Raamatupidamise arvestusmeetoditeks on dokumenteerimine ja inventeerimine, hindamine ja kontod, kahekordne kirjendamine. Dokumenteerimine kujutab endast kõiki ettevõttes toimuvate majandustehingute sisu

Ettevõtlus alused

docx

Raamatupidamise alused

docx

Praktiline raamatupidamine

Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahali

Raamatupidamine

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused

Rohkem sarnaseid