LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool
IIR
Laura Indus
Raamatupidamise
sise-eeskirja koostamineReferaat
Mõdriku
2011
sisukord
sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega 4
2. Majandustehingute
dokumenteerimine ja kirjendamine 7
3. dokumentide käive ja säilitamine 8
4. tulude ja kulude kajastamine 9
5. Varade arvestus 10
6. Kohustuste arvestus 13
7. Varade ja kohustuste
inventeerimine 15
8. Aruannete koostamise kord 17
9. Sisekontrolli meetmete rakendamine 18
kasutatud kirjandus 19
Sissejuhatus
Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt:
1)
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise
sise-eeskirja, mis kehtestab
kontoplaani koos kontode sisu
kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute
dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja
säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude
kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste
inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid
arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete
koostamise korda,
arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning
raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli
meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte
raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada
raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui
pearaamatupidaja ootamatult
haigeks jääb ja kuude kaupa töölt
eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-
eeskiri tema
asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada
lausendid , milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne.
Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega
audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta
selgituste andmisel (Otsus-
Carpenter , 52).
Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse:
- kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
- majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,
- algdomumentide liikumist ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist,
- tulu ja kulu kajastamist kasumiaruande kirjetel, vara ja kohustuste inventeerimist,
- raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi,
- aruannete koostamise korda,
- arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises,
- raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4).
1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega
Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab
kontokoodi esimene number:
aktiva kontod ( varad );
passiva kontod ( kohustused, kapital );
äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu);
muud äritulude kontod;
ärikulude kontod;
muud ärikulude kontod ( ka finantskulud );
tulude-; kulude koondkontod.
Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja
lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate
lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara,
konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks , tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass
56 - büroo ja sidekulud , konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad
kulud jne (annaabi).
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on
kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse
bilansi aktiva- ja passiva kirjed .
Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude
jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis
ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks
kasumiaruandes (annaabi)
Kontoplaani näidis:
111
Kassa
112
Aruandvad isikud, majandus kulude avanss .
113
Arvelduskonto , pank.
122
Nõuded ostjate vastu
137
Muud lühiajalised nõuded
143
Pangakontolt laekumata intressid .
152
Käibemaksu ettemaks
161
Tooraine ja materjal
167
Müügiks ostetud kaubad
168
Lühiajalised ettemaksed tarnijatele
180
Maa
182
183
Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)
Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)
184
Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses)
Bilansi passivakirjete kontod:
215
Laenukohustused
215/1
Lühiajalised pangalaenud
215/2
Pikaajalised pangalaenud
221
Käibemaks
224
Palgast kinnipeetud tulumaks
225
Sotsiaalmaks
226
Töötuskindlustus
227
Kogumispension
228
Muud kohalikud maksud
231
Võlad tarnijatele
241
Võlad töövõtjatele
244
Palgast muud kinnipidamised
261
Omakapital (aktsia- või osakapital )
281
Lõppenud aruandeaasta kasum/ kahjum
Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist
Passivakontod
313
Müügitulu
314
Muud tulud( üür, rent jne)
Muud äritulud ja finantstulud
421
Saadud trahvid, viivised
429
Muud tulud
436
Kasum valuutakursi muutusest
437
Intressitulud
439
Muud finantstulud
Mitmesugused ostukulud
Aktivakontod
517
Väikevahendid
521
Elektri ostukulud
526
Bensiini jne. ostukulud
541
Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud
545
Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon)
551
Veoteenuse kulud
552
Remondikulud
556
Pangateenuste tasud
558
Koristuskulud
559
Muud ostetud teenused
561
Büroo- ja sidekulud
565
566
Töölähetus
Majanduskulud
567
Reklaamikulud
568
Esinduskulud
581
Mitmesugused muud rahalised kulud
Palgakulud ja sotsiaalkulud
613
Palgakulud
614
Preemiakulud
615
Juhatuse liikmete tasud
621
Sotsiaalmaks
622
Töötuskindlustus
Muud ärikulud
632
Makstud viivised
633
Kohalike maksude kulud
645
Intressikulud
646
Kahjum valuutakursi muutusest
647
Väärtpaberite müügikahjum
648
Erakorralised kulud
Tulude koondkonto
711
Müügitulud
712
Muud äritulud
Kulude koondkontod
721
Üldhalduskulude koondkonto
727
Finanskulude koondkonto
728
Muude ärikulude koondkonto
791
Tulude ja kulude koondkonto
2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse
kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites tehingu toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.
Iga kirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või
algdokumendi alusel koostatud koonddokument.
Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama
kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele
maksuseadustele.
Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele
antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number,
märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad
kontod ning summad , majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi
number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel
dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad
ja krediteeritavad kontod ning summad.
Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks
registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik
majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus
registreeritakse tehingud kontode lõikes.
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis
õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse
paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava
raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine
algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend
(paradusdokument).
Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal
parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse
sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile.
Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus
väiksemas mahus , koostatakse kreeditarve üldise korra ja
numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale.
3. dokumentide käive ja säilitamine
Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult
kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja
poolt, kes koostab raamatupidamise alg-või koonddokumendile lausendi
(lausendid).
Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja
töötlemiseks
Dokumendi nimetus Esitaja
Pangadokumendid Juhataja
Kassadokumendid Juhataja
Hankijate arved Juhataja
Müügidokumendid Juhataja
Peale jooksva arvestuse ja aruandluse on raamatupidamiskohustuslasel
ka raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus. Nii
raamatupidamise seaduse kui ka maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb
tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente ning
raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja
muid äridokumente säilitada vähemalt seitse aastat dokumendi
koostamisele või kajastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates
(Äripäeva käsiraamat).
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb
säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödusmist.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast
selle muutmist või asendamist.
Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on
raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt.
Elektrooniliste andmete loetavud peab olema tagatud kogu säilitusaja
jooksul (Äripäeva käsiraamat).
4. tulude ja kulude kajastamine
Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade
suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt
teostatud sissemaksed omakapitali.
Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade
vähenemine või kohustuste suurenemine ja misvähendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele
teostatud väljamaksed omakapitalist.
Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara , ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid
sissemakseid. Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad
vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks
teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt– see tähendab sellel hetkel, kui leiab
sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte
sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood .
Kulusid kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud
tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu
tekitamisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise
hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale).
Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande
perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse
kuluna nende tekkimise perioodil.
Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid
ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav
tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel
nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu
õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja
soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik
olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale,
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav
ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse
müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus
osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
5. Varade arvestus
Põhivarade arvestus
Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muu viisil käsutamine (ka mahakandmine ) on
reguleeritud juhataja otsustega.
Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised
finantsinvesteeringud, pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud , materiaalne põhivara, immateriaalne
põhivara.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on
639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa,
mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister,
hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja.
Põhivarade soetamine
Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara,
deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele.
Juhataja määrab iga põhivara/põhivara grupi kohta eraldi
kasutusaja ja amortisatsiooninormi.
Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust,
kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil.
Amortisatsiooni arvestus
Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil
alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku
amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni.
Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja
jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta , kui need
ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele
põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid:
hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel,
bürooseadmed 5 a 20 %, muu inventar 5 a 20 %, immateriaalne põhivara
4 a 25 %.
Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara
järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik
kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab
ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks.
Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja
järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei
arvestata.
Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik
demonteerimine, lammutamine , hävimine, kahjustumine , kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus.
Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust,
tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud
kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste
maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt.
Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse
raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne.
Põhivarade müük ja mahakandmine
Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet
müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum , kreedit põhivara soetusmaksumus .
Müüdud põhivara kantakse bilansist välja
Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on
hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta
vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus).
Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse
deebet põhivara amortisatsioon , deebet põhivara kogunenud kulum,
kreedit põhivara soetusmaksumus.
Varude arvestussüsteem
Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi:
- varu pidev ( jooksev ) arvestussüsteem,
- varu perioodiline arvestussüsteem.
Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise
sise-eeskirjas.
Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:
- üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
- müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse;
- raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust;
- inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu;
- selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi.
Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema
suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja
teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine.
Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad:
- ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi
- kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta;
- varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt – kuu, kvartali või aasta lõpus;
- aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur;
- väljaläinud varu kogust ja soetusmaksumust määratakse inventuuri andmeil järgmiselt: varu jääk aruandeperioodi algul + varu sissetulek perioodi jooksul – varu jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri andmeil.
6. Kohustuste arvestus
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus, mis on
tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ning millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas
juriidilise või faktilise kohustuse. Juriidiline kohustus on
kohustus, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu) või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest .
Faktiline kohustus on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus,
mille puhul:
• ettevõte on kas oma senise tegevusega, avalikustatud põhimõtete
või konkreetse avalduse kaudu andnud teistele osapooltele mõista,
et ta aktsepteerib teatud kohustusi ja
• on selle tulemusena tekitanud teistes osapooltes põhjendatud
ootusi nende kohustuste täitmise suhtes.
Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille
realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega mõõt.
Kohustuste kajastamisel on oluline kas näidata bilansis,
avalikustada lisades, või üldse mitte avalikustada.
Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on
ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti
tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest
ressurssidest loobumist.Võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi
bilansis ei kajastata, vaid avalikustatakse lisades. Kui selliste
kohustuste realiseerumine on ebatõenäoline, siis ei pea neid
avalikustama ka lisades.
Audiitorfirma KPMG soovitus on eristada järgmiselt:
• kindel – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 90% ja rohkem;
• tõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 50–90%;
• võimalik – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10–50%;
• ebatõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10%
või vähem.
Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja
pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see
tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul
või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.
Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
7. Varade ja kohustuste inventeerimine
Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja
antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade,
raiskamiste ja varguste kohta.
Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised.
Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see
viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi
liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete
täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide
kindlakstegemiseks.
Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja
raamatupidamislikke inventuure.
Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja
raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine
raamatupidajate poolt.
Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla
kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud).
Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte
iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades,
näiteks:
Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad:
1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).
2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus).
3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus).
Erakorralised inventuurid viiakse läbi :
1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel
2) tulekahju (viivitamata)
3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel
Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete
ülesannete täitmise käigus vastutab äriühingule kuuluvate
rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise,
väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse
lepingule.
Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud, arveldused ,
põhivara.
Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused ning
koostatakse inventuuriaktid.
Inventuuri(de) läbiviimiseks määratakse komisjon (id), kusjuures läbiviimisse kaasatakse inimesi, kes ei ole materiaalselt
vastutavad.
Inventeerimisel koostatakse varaloend. Inventeerimisel märgitakse
loendi tühja veergu tegelik loetud kogus ja arvutatakse tegelik
maksumus. Neid lugemistulemusi võrreldakse analüütilise või
sünteetiliste kontode jääkidega.
Kõik väärtuse liigid, mille osas esinesid lahkuminekud
arvestusjääkidest, kantakse võrdlusandmikku. Seal näidatakse
erinevused nii rahas kui ka koguseliselt . Kõik puudu- ja ülejääkide
põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt
vastutavate isikute poolt.
Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus
näidatakse puudu-ja ülejääkide iseloom ning nende
reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja
riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda.
Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte , vaid
koostatakse raamatupidamise aruanded .
Kreditoorsete ( tarnijad ) ja debitoorsete ( ostjad ) võlgnevuste
inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega.
8. Aruannete koostamise kord
Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid
aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad.
Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed.
Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised:
1) ostjate maksmata arvete aruanne,
2) tarnijate maksmata arvete aruanne,
3) tulude- kulude aruanne,
4) maksudeklaratsioonid.
Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel.
Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne , mille eesmärgiks on
anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest.
Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) raamatupidamise aastaaruanne,
2) tegevusaruanne,
3) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanek,
4) audiitori järeldusotsus (kellel on kohustus),
5) aastaaruande kinnitamine,
6) informatsioon ettevõtte põhiaktsionäridest, osanikest või
liikmetest.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:
• bilanss
• kasumiaruanne
• rahavoogude aruanne
• omakapitali liikumiste aruanne ja lisadest.
Lisade eesmärk on põhiaruannete kirjete selgitamine ning detailide
välja toomine
9. Sisekontrolli meetmete rakendamine
Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas
mõistetakse töö planeerimist, juhtimist ja järelevalvet
eesmärgiga täita töökeskkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja
2 kohaselt tööandja on kohustatud:
- viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
- vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale.
Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada viide etappi:
1. strateegia kavandamine;
2. personali organiseerimine strateegia elluviimiseks;
3. ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine;
4. detailse töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava
koostamine;
5. järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning
sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.
kasutatud kirjandus
Alver , L, Alver J. Finantsarvestus . Tallinn 2009
Raamatupidaja käsiraamat. Äripäeva Kirjastus
Raamatupidamise seadus
Sise-eeskiri- URL www.rmp.ee/sise_eeskiri/937y/html
Tikk , J. Finantsarvestus. Tallinn 2009
Kõik kommentaarid