Bussiettevõte teeb parasjagu strateegilist otsust, kas kasutada klientide transpordiks kasutatud v bussidega bussipargi maksumus 8,1 miljonit eurot. Uued bussid kestaksid 10 aastat, misjärel nen maha müüa. Kasutatud bussid kestaksid 6 aastat ja seejärel on nende jääkväärtus ja turuväärtus miljonit eurot võrreldes 13,9 miljoni euroga kasutatud busside korral. Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235 Müügitulu 14.8
Algväärtus 23000 eur kulu 8050 eur jääkväärtus 23000-8050 14950 eur 8050 23000 0.35 = 35% Vastus 35% 2) Mudel, mis kirjeldab jääkväärtuse sõltuvust ajas aeg= (t) jääkväärtus=algväärtus*(1-am.määr)t j=k(1-am.määr)t 3) Mitme aasta pärast on jääkväärtus 2669 €? t=? 2669=2300*(1-0,35)t/1300 2669 23000 = 0,65t t=log 0,65*2669/2300 = 5 0,65 t = 0.11604 t = 5 Vastus: 5 aasta pärast
(nimetatakse ka vara jääkmaksumuseks) Life - Kestus perioodide arv, mille jooksul vara amortiseerub (nimetatakse ka vara kasulikuks tööeaks). Period - Periood periood, mille jooksul toimunud amortisatsiooni soovite arvutada. Periood peab kasutama samu ühikuid kui kestus. Factor - Tegur kiirus, millega amortisatsiooninorm väheneb. Kui argument tegur puudub, eeldatakse, et see on 2 (topeltdegressiivne amortisatsioonimeetod). Seadme soetusmaksumus oli 2 400. Jääkväärtus 300, Kasulik tööiga 10 aastat. 1. Esimese päeva amortisatsioon, 2. Esimese kuu amortisatsioon, 3.Esimese aasta amortisatsioon, 4. Neljanada aasta amortisatsioon, 5.Teise aasta amortisatsioon teguri 1,5 kasutamisel, 6.Kümnenda aasta amortisatsioon DB -Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades degressiivset amortisatsioonimeetodit Month - Kuude_arv esimese aasta kuude arv. Kui argument kuude_arv puudub, eeldatakse, et see on 12. Seadme soetusmaksumus oli 2 milj
Ekspluatatsioonikulu 76,00 78,28 80,63 83,05 85,54 88,10 Netotulu 2774,00 2857,22 2942,94 3031,22 3122,16 3215,83 Diskontokordaja 0,91 0,83 0,75 0,68 0,62 0,56 Diskonteeritud netotulu 2521,82 2361,34 2211,07 2070,37 1938,62 Jääkväärtus 41299,14 Jääkväärtus müügikuluga 40473,16 Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04 Turuväärtus 33949,25 Analüüsime Kuressaares olevat korterit, mis hetkel üürile antakse 250 euroga kuus. Korteris on 38 m on kaks tuba
Money measurement raha mõõtmine Prepayments ettemaksud Price earnings ratio hinna kasumitegur N Prime cost hankekulu Net neto Private company erafirma Net book value puhas arvestusväärtus Profitability index tasuvuse indeks Net present value neto jääkväärtus Profit and Loss (P&L) Account kasumi ja Net realizable value neto reaalarv kaotuse aruanne NIFO : Next in first out hindamine Pro Rata propotsionaalselt materiali väärtuse järgi Prospectus prospect, reklaamprospekt Nominal value nominaalväärtus Provision lepingutingimus, preemia
Registrite- ja infosüsteemide Keskus info(ät)rik.ee 24. november 2011 Andmekaitse Inspektsioon info(ät)aki.ee TAOTLUS Asjas number 1.3.7/11/1236 Palume maha kanda ja hävitada Andmekaitse Inspektsiooni bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 moodustab 0 eurot. Inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhataja Kessu Kess, tel 652 2286
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti a...
Püsikulu kasv 4% 607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000 400,000 Tootmisliini jääkväärtus 400,000 532,364 1,772,085 Käibevarad 15% Dividendid 200,000 asub end ära, tuleks vastu võtta. WACC 12% -300000 -50,000 -50,000 1 2 3 4 tk 250,000 275000 302500 332750 eur/pudel 4.00 4
ülesanne 1 intress 2% aasta tegevus kulu tulu rahavoog 0 maapinna ettevalmistus 123 -123 0 taimede ost 500 -500 0 istutamine 250 -250 1 hooldus 109 -109 2 hooldus 109 -109 3 hooldus 109 -109 7 noorendiku hooldus 200 -200 15 noorendiku hooldus 200 -200 30 harvendus ...
-40,000 -40,000 -40,000 Muud kulud aastas 80,000 80,000 80,000 Seadmed 350,000 -40,000 -40,000 -40,000 Käibekapital mida saadak 50000.00 Amortisatsiooni kulu 40,000 150,000 Seadme jääkväärtus 40,000 40,000 40,000 Turuuringud 10,000 40,000 40,000 40,000 3 4 5 40,000 40,000 40,000 Nõutav tulumäär 10.0% 50,000 150,000 40,000 40,000 240,000 Projekti ei kulu ära, sest NPV on negatiivne ja IRR on 0 ehk tootlus on null
0 788 545 0 28 617 0 1 615 179 0 Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2006 2 746 409 3 849 318 310 807 6 906 534 Jääkväärtus Jääkväärtus seisuga 31.12.2005 11 728 977 5 125 112 50 289 16 904 378 Jääkväärtus seisuga 31.12.2006 12 419 551 5 080 078 37 498 17 537 127 Lisa 6. Lühiajalised laenukohustused 31.12.2006 31.12.2005 Ettemakstud tulevaste perioodide Pikaajaliste liisingukohustuste tulud
Liisingu suurus 51 900,00 Sissemakse 10% 5190 Liisingu % 3.47% Aeg 60 kuud Kuumaksesuurus 651,00 Jääkväärtus 25% 12 975,00 Jrk. Nr Laenu jääk Intress Laenu kustutamine 0 51 900,00 0 0 1 46 710,00 135,07 515,93 2 46 194,07 133,58 517,42 3 45 676,65 132,08 518,92
väiksemate tööde jaoks raha iseseisvalt remondifondi (variant I) ja hiljem võtta selle võrra väiksem laen või variant II võtta kohe suur pangalaen ning suurendada remondifondi makset laenumaksetest tulenevate kohustuste võrra, kusjuures säilib oht, et võlgnikud ei suuda ka seda tasuda, kuid selleks on ühistutel omad meetmed. II variandi puhul saavad kõik tööd eeldatavalt varem valmis ning hüved ilmnevad selle võrra varem. 1.10 Turuväärtus, taastamisväärtus, jääkväärtus 1.6 Turuväärtus Hoone turuväärtus sõltub mitmetest teguritest. Hoone turuväärtuse hindamisel on väga tähtis tema asukoht. Vaadeldav hoone asub Lasnamäel, mistõttu teatud määral on inimeste privaatsus piiratud, sest majad on suured ja seinad mitte väga helikindlad. Teisalt, vaadeldav maja asub Lasnamäe kaugemas nurgas, kus väga lähedal on Pirita-Kose jalgrajad ja Pirita jõe ürgorg. Lähedal on ka gümnaasium ja lasteaiad. Bussipeatusesse on 3 minuti tee ning kesklinn
Ettevõte soetab 22. jaanuaril põhivara: auto 220 000, tootmisseade 460 000, arvuti 15 220 ja kontorimööbli ostuhinnaga 34 677 ja lisaks saadakse arve arvuti kohaletoimetamise ja paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks on kinnitatud 8 aastat, arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks kinnitatud 6 aastat. Ettevõttes kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. • Arvestage esimese kvartali amortisatsioon. Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod:
täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu:
täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €. Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 € pöördumatu kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust. Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest. Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on segakulu kulu 4. Alternatiiviks on maksta ajatasu. Sellisel juhul madala tootmismahu korral vajatakse ühte
RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) – regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) – makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost – algväärtus Salvage – jääkväärtus Life – kasutusaeg Period – ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) – ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) – kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) – mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) – investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed
tehtud netoinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering») võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega pluss renditava vara tõenäoline jääkväärtus (ehk «garanteerimata jääkväärtus») rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle
see enam ei puuduta 5. Maksunõue on muutunud lootusetuks, D kulud 543 K Maksunõue 543 hinnata alla 6.Tasaarvlemine vähendab varasid ja D Maksukohustus 99 K Maksunõue 99 kohustusi (ei puuduta kasumit) 7. Varud kajastatakse bilansis madalamas, kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, varusid üles ei hinda 8. Kajastame amordikulu 5 000 D Kulud 5 000 K Põhivara 9. Kaevamismasina jääkväärtus on D Kulud 1 000 K Põhivara järelikult 10 000, masina kaetav väärtus on 9 000 (kasutusväärtus), seega masin tuleb alla hinnata 1 000 10. Kõigepealt klassifitseerime maa D K Põhivara 5 000 kinnisvarainvesteeringuks, siis hindame Kinnisvarainvesteering üles õiglasele väärtusele 5 000 D K-Kasum 500
(puurmasin) 0.97 Soetamiskulu, eur 9000 Turvamaja 9000 Kokku Taustandmed Kulu Väärtus Püsikulu 10 Kaevandatav varu 12845.345 Ekspluatatsiooniaeg 30 Masina jääkväärtus 20 Hoolduskulu masina aastasest kulust 12 Masina töötundide arv aastas 1500 Kütusekulu 1.2 Mahumass 2.2 Hinnatõus 5 aasta kohta 11 Aastane intressimäär 0.1 Tabel 2 Masinate töökulu (eur/h) Masin Tootlikkus
soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata. 7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. a) Ostjale nõude esitamine D: Nõue ostjale 18 000 D: Muu ärikulu 5 000 (kui jääkväärtus müügihinnast suurem, vahe on kulu) K: KM 3 000 K: Põhivara (jääkväärtus) 20 000 b) Kulumi ehk amortisatsiooni kontolt mahakandmine D: Põhivara kulum 30 000 K: Põhivara 30 000 PÕHIVARA KULUM K D K D S: 50 000 S: 30 000
Worksheet 4. Teie ülesandeks on hinnata järgmise projekti tasuvust. Ettevõte töötab praegu masinaga, mis osteti 5 aastat tagasi 2m EUR eest. Masina majanduslik eluiga on 10 aastat (seega 5 aastat on veel alles). Kasutatakse lineaarset amortiseerimist, mille tulemusel masina bilansiline väärtus 10 aasta pärast on 0. Masina praegune turuväärtus on seevastu 700 000 EUR (ja bilansiline väärtus 1milj EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega hinnanguliselt 50 000 EUR. Projekti lõppedes realiseeritakse varud ning tasutakse kreditoorne võlgnevus - seega puhtasse käibekapitali paigutatud raha saadakse täies ulatuses tagasi. Ettevõte on
Eelarve peab sisaldama ehituskulusid, projekteerimise maksumust, juurutamise kulusid, investeeringu- ja ekspluatatsioonikulusid, hoolduskulusid ning muid kulusid nii ehituse kui ka opereerimise ajal näidates ära nende tekkimise Projekti eluaja jooksul. Projekti tulud Projekti tulud määratakse vastavalt koostatud prognoosidele, võttes arvesse sõitjatevoo liiklusprognoose, mis esitatakse Projekti finantsanalüüsi tegevustuludena. Investeeringu jääkväärtus Projekti viimasel aastal on tulutegurite seas ka investeeringu jääkväärtus. Jääkväärtus peab sisaldama ka kõigi tulevikus pärast prognoositud perioodi lõppu saadavate diskonteeritud tuludega. Inflatsiooni järgi kohaldamine Inflatsiooni mõju või pigem hinnaindeksi üldine kasv või võnked suhtelistes hindades võivad mõjutada investeeringu finantsilise kasuminormi arvutusi. Jätkusuutlikkus
01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Jääkväärtus -50 000 40 aasta depretsiatsioon 500 000 Raha 100 000 1/2 aasta depr. = 6/12 * (500 000 / 40a) 6 250 Vekslinõue 600 000 Akumul
Ehitise kindlustusväärtuseks loetakse tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehituse seisund, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. · Taastamisväärtus - kahjujuhtumi korral kahjustunud varaga samaväärse vara hankimiseks tehtav kulutus ehk taastamiseks vajalike ning muude hüvitatavate kulude summa. · Taassoetamisväärtus uue samaväärse vara soetamismaksumus. · Jääkväärtus taastamis- või taassoetamisväärtus, millest on maha arvatud kulum. · Turuväärtus - samasuguse eseme taassoetamise hind ehk vastava vara kohalik keskmine müügihind. · Päevaväärtus - rahasumma, mis saadakse taastamisväärtusest selle väärtuse osa lahutatamisel, mille vara on kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise või muu taolise põhjuse tõttu. · Aegväärtus - ehitise kulumi võrra vähendatud taastamisväärtus. 7
üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale. OMAHINNA KUJUNEMINE -Tegevuste piiritlemine tööpanus haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses ruumid materjalivoog tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid kasutusaeg jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades PERSONAAL Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika.
ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas.
Piisavust krediidi- väljamaksmisega liisimisperioodi jookul. Tähtaja lõpuks 1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga ja valuutariskide katmiseks. Kap.adek= norm. omavah./ liisimisfirmale kõik kulud tasutud. Omand läheb üle ja liisitaval asjal on jääkväärtus, siis LM=(PV-PVn):a, (riskiga kaalutud varad+ riskiga kaalutud bil. välised rentnikule. Üldjuhul lepingut ei lõpetata enne tähtaega. kus PVn-jääkväärtus. Me peame arvutama jääkväärtuse kohust.+ 2% om.vah. taset ületav ANVVP ) ANVVP-
Liisinguperioodi lõpus võite auto tagastada. Tagastatav auto peab olema heas korras ning selle seisukord ja kulumine peavad olema vastavuses sõidukite loomuliku ja ebaloomulike kulumise määramise juhendiga. LHV pakub autoliisingut alates 3000 eurost. Sõiduki vanuse piirang ei tohi olla liisinguperioodi lõpuks mitte üle 12 aasta. Liisinguperiood kestab 6 kuud kuni 6 aastat. Sissemakse vähemalt 10% vara hinnast. Lepingutasu 1% vara maksumusest, kuid vähemalt 150 eurot. Jääkväärtus on pangaga kokkuleppel. Intressimäär on iga lepingu puhul individuaalne ja seotud kuue kuu Euriboriga. Pakkumine tehakse isiklikult pärast seda kui on esitatud liisingutaotlus. Sõltuvalt sellest, kas soovite sõiduki liisinguga välja osta või seda ainult kasutada, saate valida kapitali- või kasutusrendi vahel. Kapitalirendi korral tasutakse liisinguperioodi jooksul kogu sõiduki hind koos intressidega ja saate lepingu lõppedes selle omanikuks
kulud ja Müügi.tulud Käibemaks Inventar.nr inventarisatsiooni number Nimetus põhivara nimetus Algväärtus Mahak.summa mahakandmise summa Osakond ettevõte osakond, kellele kulub põhivara Tab.nr vastutav isik Sissetul.kuup.- sissetuleku kuupäev Amort.kuup. amortisatsiooni kuupäev Amort.norm.(%)- amortisatsiooni protsent Kulum Mahak.kulum kulumi mahakandmine Deebet bilansi konto Kreedit bilansi konto Artikkel IVC-Raamat Tulu konto Jääkväärtus põhivara jääkväärtus Amortisatsioon Kuupäev dokumendi kuupäev Dok.nr dokumendi number Alg.kuu arvestuse algkuu Lõpp.kuu arvestuse lõppkuu Osakond ettevõtte osakond Kanded kuu kohta märkige, kui vajab kuukandeid Vajutage nupule "Arvestus", ekraanil ilmub informatsioon amortisatsioonist. Kande kuupäev Osakond ettevõte osakond Summa amortisatsiooni summa Deebet bilansi konto Kreedit bilansi konto Artikkel Aruanded Pearaamatu aruanded Koostatud pearaamatu aruanded:
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
Indrek Karu TERASE TOOTMINE JA KASUTAMINE Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm:AT-31 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2019 SISUKORD 2 Indrek Karu................................................................................................................................................1 2.2.1Hapnikkonvertermeetod...................................................................................................................10 2.2.2Martäänmeetod.................................................................................................................................10 2.2.3Terase elektrometallurgia.................................................................................................................11 1Võllid ja teljed..............................................................................................................
laenu Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu). Hüpoteeklaen. See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole 15. Liisingu võrdlus laenuga 1. kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik. 2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5. Liisingul tulevad käibemaksud juurde, laenu puhul ei tule Ettevõtte finantseerimine slaid 18. 16. Laenuintressimäära kujunemine lähtutakse eelkõige kliendi riskantsusest, mida riskantsem klient, seda suurem riskipreemia pannakse (riskantne suurem kui kasutatakse
· Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara.
Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600
Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24 Muu vara 893 1152 259 KOKKU AKTIVA 15415 17482 2067 PASSIVA (kohustused ja omakapital)
Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24 Muu vara 893 1152 259 KOKKU AKTIVA 15415 17482 2067 PASSIVA (kohustused ja omakapital)
Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24 Muu vara 893 1152 259 KOKKU AKTIVA 15415 17482 2067 PASSIVA (kohustused ja omakapital)
amortisatsioon arvutatakse jääkmaksumuselt. Sobiv kasutada olukorras, kus uue soetatud seadme abil on võimalik valmistada uusi, kõrgendatud nõudlusega tooteid ja kõrgem müügihind võimaldab saada suuremat kasumit. Järgnevatel aastatel nõudluse vähenedes müügihind alaneb ja kasum väheneb. Näide. Põhivara maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 2*20% = 10000.- Jääkväärtus = 25000 10000 = 15000 Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.- jne 13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta. MÜÜK: Müüdi seade, müügihind 2000+ km 400.-. Vara soetusmaksumus 2500.-, akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum 700.- D ostjatelt laekumata arved (10311) 2400.- D kulum- masinad ja seadmed (10931) 700.- K masinad ja seadmed (1093) 2500.- K käibemaks (21511) 400.- K kasum põhivara müügist (3202) 200.- (3100-2900=200)
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidami...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
n maksekordade arv liisimisperioodil, i liisingu intressimäär liisingu ajavahemikus (nt kuus) Ülesanne! Ilma jääkväärtuseta liisingumakse arvutamine: PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) 27 a=[1-1/(1+0,0154)6]:0,0154=(1-1/1,096031294):0,0154=(1-0,912382707):0,0154=5,68943455 PMT= 20 000/5,68943455=3515,29 2. Kui peale liisimisperioodi lõppu on liisitaval varal säilinud jääkväärtus: PMT = (PV - PVn) / a PVn = FV / (1+i)n vn = 1 / (1+i)n a = [1-1 / (1 + i)n]: i vn - diskonteerimistegur FV - vara jääkväärtus PVn - jääkväärtuse nüüdisväärtus pärast n perioodi n - maksekordade arv perioodis a - rendifaktor Ülesanne! PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) Vara jääkväärtus 10% alghinnast FV=20 000*0,1=2 000 a=5,68943455 (sama, mis eelmises ülesandes) PVn=2 000/(1+0,0154)6=2 000/1,096031294=1 824,765416
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Väljalangev p/v - - - Kulum (tootmisseadmed) - - 25 000 Kulum ( mitte tootmisseadmed) - - 65 500 Aasta lõpp 90 000 525 000 -119 500 485 500 (p/v jääkväärtus plaaniaasta lõpus) 8. TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE EELARVE Iga toote müügi pealt saab müügimees preemiat 2 krooni, püsivad kulud on järgmised: reklaamikulud 15 000 kr kvartalis, palgakulud 25 000 kr kvartalis, lähtekulud 7 000 kr kvartalis, kindlustuskulud 12 000 kr kvartalis, mitte tootmisseadmete kulum vastavalt investeeringute plaanile. Kindlustust maksti esimesel kvartalil 4500, teisel 5000, kolmandal 7500 ja neljandal 9000 krooni.
Bilanss Algseis 2008 2009 2010 Aktiva Raha 40000 73000 140000 150000 Nõuded ostjate vastu 15000 42000 40000 50000 Laoseis 20000 52000 60000 80000 Muud varud 10000 34000 43400 64000 KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara 40000 140000 380000 520000 Kulum 16000 40000 80000 110000 Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000 Muud lühiajalised võlad 0 0 8000 20000 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 0
Valmistoodete laoseisu hindamisel tuleb arvestada, kui kiiresti te oma tooted suudate maha müüa, pooltoodete all olev raha sõltub tootmisprotsessi pikkusest, tooraine hulk laos sõltub tarnetingimustest ning tooraine iseloomust. Põhivara. Summeerige kõigi ostetud seadmete, hoonete jm põhivara ostuhind. Akumuleeritud kulum. Igal aastal kahaneb põhivara väärtus kulumise arvel. Bilansis summeeritakse iga- aastane amortisatsioon. Põhivara jääkväärtus. Põhivara jääkväärtus võrdub tema ostuhind miinus akumuleeritud kulum. PASSIVA Lühiajalised võlgnevused. Koosnevad kreeditoridele tasumata arvetest, maksuvõlgadest, võlgadest töötajatele, laenudest, mille maksetähtaeg saabub järgneva aasta jooksul. Pikaajalised võlgnevused. Kõik laenud, mille makstähtaeg on pikem kui aasta. Pikaajalise laenu osa, mis tuleb tasuda järgneva aasta jooksul, arvestatakse lühiajaliseks võlgnevuseks. Omakapital. Omakapitali moodustab:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
