TALLINNA EHITUSKOOL RAKENDUSELEKTROONIKA Kursuseprojekt Õpilane: XXX Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähis...
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
-Osade, perioodide ja faaside nimetused ja nende eesmärkide kirjeldus -Liigutustegevuse nõuete kirjeldus, üldeesmärk -Detailne liigutustegevuse kirjeldus osade, perioodide ja faaside kaupa -Illustratsioonid, pildid, videoklipid Liigutustehnika jaotamine detailideks: Osad – peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud terviklik tegevus. Tsükkel – Liigutustegevuse süstemaatiliselt korduv terviklik osa Periood – korduva faasilise koosseisuga osa liigutustsüklist Faasid –liigutustehnika väikseim funktsionaalne osa, millel on konkreetne eesmärk. Kindlad alg- ja lõppmomendid. Võib olla ettevalmistav-, põhi- või puhkefaas. Liigutustegevuse omandamine: 1. Mentaalne – ettekujutuse loomine 2. Praktiline – harjutamine ja omandamine 3. Automatiseeritud – stabiilsuse ja varieeritavuse saavutamine Liigutuste õpetamine: 1) Algõpetuse etapp – baasoskuste arendamine 2) Vajalike kehaliste võimete arendamine
Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi.
Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülit...
välja osasid teemasid. Sellegi poolest on referaat ülevaatlik. Autor püstitas töö kohustuste väliselt iseseisvalt ka ühe küsimuse. Kuidas lõppes nii eduka leiutaja elu? Sellele üritas ka autor lõpuks vastuse leida. Varajased eluaastad Nikola Tesla (1856 1943) oli Serbia päritolu leiutaja, kes leiutas luminofoorlambid, Tesla asünkroonmoototi, Tesla kera ja arendas vahelduvoolu elektritoite süsteeme, mis koosnes mootorist ja muundajast ning kolme faasilise elektri. (inventor.about, 2012) Nikola tesla sündis Austria-Ungari Empeeriumis aastal 1856 mägisel Balkani poolsaarel. (pbs, 2012) Neil Ardley(1994) entsüklopeedia andmetel oli Tesla Horvaadi-Ameerika päritolu ning teda nimetatakse Serbia leiutajaks, kuna praegusel ajal asub tema sünnikoht Serbia aladel. Tema ema ja isa olid puhtad serblased. Tesla isa oli Õigeusu kiriku preester, kes oli samuti andeks kirjanik ja poeet. Juba varases eas sukeldus Nikola oma isa raamatukokku.
aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid paigutuvad põhikomponendi aatomite vahele. 6. Mida nimetatakse keemiliseks ühendiks? Sulami komponentidest koosnevat ühtlast kristallilist ainet, mille aatomid on omavahel seotud keemilise sidemega. 7. Mida nimetatakse mehaaniliseks seguks? Kaks komponenti ei lahustu. Olekudiagrammid. 1. Mida nimetatakse olekudiagrammiks ja milleks seda kasutatakse? sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide kontsentratsioonist. Mis temperatuuris vahetab metal/sulam faasi. 2. Kuidas olekudiagrammi põhimõtteliselt ehitatakse? Tasakaaluolekus sulami kohta, väga aeglasel jahutamisel või pikaajalisel kuumutamisel. 3. Mida nimetatakse eutektikumiks ja mida eutektiliseks sulamiks? Kaht või enamat liiki metallide mehaanilist segu, mis kristalliseerub vedelast sulamist üheaegselt.
Valige üks: a. 15 - 20 korda b. 6 - 9 korda c. 2 - 4 korda Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 6 - 9 korda Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele b. 3 faasilise trafo ühendamise klemmid c. Kolmnurkühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. 3 faasilise trafo ühendamise klemmid b.
funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika UPS ehk akkumulaatoti toite abil ajavahemikul kui reservtoide sisse lülitub ehk 30 sekundi jooksul. 5.) diiselgeneraator, kus diiselmootor on ühendatud mehaaaniliselt on kolme faasilise sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet. Elektri kadumise puhul käivitab teatud aja jooksul umbes kolmekümmne sekundi jooksul reservtoite kilp diiselgeneraatori. Diiselgeneraatori tööd juhib täielikult reservtoite kilp. Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem Sissepuhkeventilaatori ajam Joonis 2 Skeemil võime näha katkendliku joonega tähistatud kaste, mis kujutavad endast elektriseadme kilpi, mis omakorda moodustab elektriajami ja kõik need elektriajamid kokku
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
See trafo võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Selliseid trafosid kasutatakse elektrimootorite käivituspinge reguleerimisel või laboriseadmetes pinge sujuval reguleerimisel. b)Keevitustrafod – tingimused kaarkeevitamisel kasutatavatele trafodele:1)Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise. 2)Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühisel. c) Kolmefaasiline trafo on trafo, mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamiseks. Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule. Kolmefaasilised trafod on tavaliselt nii suured ,et need pannakse hermeetilise korpuse sisse ja täidetakse trafo õliga jahutamiseks. Kolmefaasilisel trafol on 4 transformeerimise viisi:Kolmnurgast kolmnurka, Kolmnurgast tähte, Tähest kolmnurka, Tähest tähte. 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. a)Pöördemoment
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine....
ühendid, mille koostis avaldub valemiga AB2. nt. MgZn2 , MgCu2 , MgNi2 . Kui metallide aatomite raadiused erinevad vähe, tekivad elektronühendid. Karbiidid, nitriidid, boriidid— Üleminekugrupi metallid moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallide sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid.Sisendusfaase süsinikuga nimetatakse karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks, vesinikuga hüdriidid jne. 7. Fe-Fe3 C faasidiagramm - Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´ Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja
Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. 760mmHg esineb vesi vedelas faasis temp. vahemikus 0- kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja 100C, alla 0 on ta tahkes ja üle 100 gaasilises. Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag., Pv, hs- diag. arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks
saadav aisting ei tekita seda kujutlust, mis vastaks välisele ärritusele, vaid teise, mis ei kajasta ümbritsevat tegelikkust õieti. Hallutsinatsioonide patofüsioloogiline alus võib olla mitmesugune. Ühtedel juhtudel on hallutsinatsioonide aluseks ärritusprotsessi patoloogiliselt inertne kolle, mis 16 on arenenud mitmesuguste analüsaatorite tsoonis. Tunduv osa hallutsinatsioonidest on seletatav faasilise pidurduse ilmumisega. Peamisteks sümptomiteks on: 1. Mälu häire, mida eristatakse kahte liiki: a) meeldejätmise häire kaob võime uute sündmuste, muljete ja faktide omandamine, seda nim. Korsakovi sündroomiks. Kõige sagedamini esinev nähtus on amneesia, see on siis et mälestuste tagavara tervikuna ei kannata, aga peast langevad välja teatud lõigud. Kui haige ei suuda
kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid, kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1 Kw (see piir ei pruugi olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
nõelimpulsse. Kontrolltöö 5 märtsil 2.8 Operatsioonvõimendid Operatsioonvõimendid on integraalselt teostatavad univeraalsed võimendus elemendid milliseid võib kasutada väga mitmeti sõltuvalt lisatud elemenditest. Joonis 2.8.1 Opvõimendil on 2 sisendit 1 väljund ja teda toidetakse 2 polaarse sümeetrilise pingega. (+-maa suhtes). Plussiga tähistatud sisendit nimetatakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekitab väljundis sama faasilise signaali. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Joonis 2.8.2 (graafik) Opvõimendi on alalispinge võimendi see tähendab tema võimenduse alumine sageduspiir on 0. See omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. (joonisel 2.8.1) Opvõimendi võimendustegur on väga suur vähemalt 20 000 kuni miljon ja
Üldjuhul on need ebasoovitavad, kutsudes esile purunemisi, mis on avariide põhjuseks. Seetõttu püütakse selliste sisepingete tekkimist vältida. Nende tekke ja olemasolu korral tuleks detaile täiendavalt termotöödelda. Selleks sobib madalatemperatuurne lõõmutus e. madallõõmutus (nimetatakse ka pingetustatavaks lõõmutuseks) (stress relief annealing, low-temperature annealing). Sellist lõõmutust kasutatakse tavaliselt siis, kui terase algstruktuur on sobiv ja puudub vajadus faasilise ümberkristalliseerimisega lõõmutuse järele. Normaliseerimine Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks.
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule grafiidivõre, siis raudkarbiidile on omane keerukas rombiline kristallivõre (selles on 12 raua ja 4 süsiniku aatomit). 3.Faasidiagramm (lk 33 -45) faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm nätiab sulamite faasilist koostist sõlutvalt temperatuurist ja koostisest (konsentratsioonist). Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele küllaltki lähetastele tingimustele vastavalt. a)Täielik lahustuvus (lk 35-36) Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral Komponentide A ja B omavahelise piiramatu lahustuvuse faasidiagramm ning faaside vaba
Me tõdeme, et P = const ja et N = const.) Süsteem liigub vastu päeva fokaalpunkti ümber. Vektorid näitavad populatsioone muutude suundi. Populatsiooni lained, kus kiskja populatsiooni maksimum järgneb saaklooma populatsiooni maksimumile veerand faasilise nihkega. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 1. Mehhaaniline kaitse siil, kilpkonn 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused · varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast · segav värvus sebrade triibulisus
230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor. Ta koosneb kahest põhiosast: staatorist ja rootorist. Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud terasest plekk rõngastest koostatud õõnessilinder. Selle silindri sisepinnal (avas) on uurded (pesad). Viimastesse paigutatakse tavaliselt kolme faasilise staatori mähis. Mähis koosneb uuretesse paigutatud ja omavahel väljastpoolt ühendatud juhtmetest. Roototi teraskeha koosneb samuti õhukestest, üksteisest isoleeritud terasest ketastest, mis kinnitatakse rootori terasvõllile. Rootori silindrilisel välispinnal on samuti uurded, kus asub lühis või kolmefaasiline rootori mähis. Enamasti kasutatakse lühismähist. Lühismähis valmistatakse kas uuretesse paigutatud vaskvarrastest, mis on
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
Reaalne OP võimendi on üsna ideaalsele lähedaste omadustega st. tal on suur sisendtakistus. Väike väljundtakistus reaalselt 10 20 Ohmi. Suur võimendustegur. Praktiliselt vähemalt 100000 ja väga lai võimendatav sagedusala. Sagedusala kohapealt on erinevus ideaalselt suhteliselt suur ulatudes 1Mhz sageli on aga sellest väiksem. Plussiga tähistatud sisendid nimetatakse mitteinverterivaks sisendiks ja sinna antud sisendsignaal tekitab sama faasilise väljundpinge. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendika ja sinna antud signaal tekitab väljundist vastasfaasilise signaali. Kuna OP võimendi on alasipinge võimendi mille alumine sageduspiir on 0 siis ei saa tema skeemis kasutada sisestuskondensaatoreid ja kogu skeem peab olema teostatud otses sisetsuse. Sellest omakorda tuleneb vajadus sümmeetrilise toitepingeallika järele. Sest muidu oleks võimalik tagada sisendsignaali puudumisel maa suhtes 0 väljundpingend.
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
