S VT1 VT2 Usis R RE1 C RE2 C 2 E1 R E2 4 E Joon.1.31 1.9. Lõppvõimendid Lõppvõimendite erinevuseks eelvõimenditest on see, et nad töötavad mitte kollektor takistusele, vaid reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei
1.4. Mittmeastmelised võimendid .............................................................................. 6 1.5. Lõppvõimendid .................................................................................................... 7 1.6
Viies ümberlüliti kanal kaks asendisse toimib samaviisiliselt kanalis kaks olev pinge. Asendis üks kasutatakse sünkroniseeriva pingena mingit välist signaali allikat näiteks võrgusagedust, kui uuritakse sõrgusagedusega toimivaid protsesse. Elektronkiire hälvitamiseks üle ekraani on vaja pinget 50 kuni 100V. Sisendvõimendite väljundpinged on palju väiksemad ka on üsnaväike laotusgeneraatori väljundpinge. Sobiva laotuspinge saamiseks on nii Y- kui X- kanalis lõppvõimendid, mis on ehituselt sarnased. 3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused
.....60 7.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid ..........................................................................................60 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused....................................................................................................................62 7.3 Mitmeastmelised võimendid ....................................................................................................................................64 7.4. Lõppvõimendid.......................................................................................................................................................67 7.5. Tagasiside võimendites...........................................................................................................................................71 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID.......................................................................................................................... 77 9
Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1 Võimendi korral on generaatori sisetakistuseks võimendus astme väljund takistus. Ja selleks, et rahuldada sobituvuse tingimus ühendatakse koormus võimendus astmega väljundtrafo kaudu. Joonis. 2.5.2
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
13. Praktiliseks probleemiks otsesesidestuse võimenditel on ikkagi stabiilsus, sest esinevad mittestabiilsused võimendatakse järgnevates astmes. Sel põhjusel ei ühendata praktiliselt otseses sidestuses enamat kui 3...4 astet, samal ajal on aga otsese sidestuse võimendi praktiliselt ainsaks võimaluseks mikroskeemidena teostatud võimendites, sest integrallülituste sisse pole võimalik tekitada suuremahtuvuslisi kondensaatoreid. Nende lisamine väljastpoolt on aga tülikas. 7.4. Lõppvõimendid Lõppvõimendite erinevuseks eelvõimenditest on see, et nad töötavad mitte kollektortakistusele, vaid reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
