(kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid:
Pooljuhtdiood PNP-transistor korpuses 12 Tunneldiood NPN-transistor korpuses Integraallülituse Pöörddiood transistor Stabilitron NPN-tüüpi laviintransistor Kahepolaarne stabilitron Ühesiirdega P-baasiga transistor Ühesiirdega N-baasiga Mahtuvusdiood transistor NPN-transistor põikisuu- Kahepolaarne diood nas nihutatud baasiga
Kui tugi pinge on sisend pingest suurem ja ta on mõistetakse väljundsignaali muutust,mille põhjuseks ei ole mitte sisend sign muutus vaid ühendatud mitte inventeerivasse sisendisse, siis pääseb maksvusele mitte inventeeriva mingi muu põhjus.Op võimendeid iseloomustatakse terve rea parameetritega: sisendi toime ja väljund pinge läheb positiivsesse küllastusse, kus väljund signaal on Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral on tagatud tehnilistes andmetes praktiliselt võrdne positiivse toite pingega. Op võimendite liigid: Tingituna sellest et antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3-200V. Reeglina Op võimendeid kasutatakse küllaltki erinevates valdkondades esitatakse nende töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. parameetritele erinevaid nõudeid
neljakihiline diood. Dioodtüristor on kahe elektroodiga neljakihiline pnpn-struktuuriga seadis. Ta erineb tavalisest ehk trioodtüristorist selle poolest, et tal puudub tüürelektrood ning seetõttu avaneb ta ühel konkreetsel pingel, mida muuta pole võimalik. Dioodtüristori pinge-voolu tunnusjoon vastab trioodtüristori tunnusjoonele tingimusel, kui IG = 0. Dioodtüristoride osa toodetavate türistoride seas on suhteliselt väike. Dioodtüristori edasiarendus on sümmeetriline e. kahepolaarne dinistor e. diiak (ingl.k. diac - diode alternating current switch), mille omadused ei sõltu temale rakendatud pinge polaarsusest. Nende tunnusjoon sarnaneb joon. 3.33 c kujutatud tunnusjoonega ning nende põhiline rakendusala on sümmeetriliste türistoride e. sümistoride tüürimine. 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor Sümistori e. sümmeetrilise türistori e. triiaki (ingl.k. triac triode alternating current
toime). Kuid kui samal ajal tekkib ka teises transistoris, siis püüab see hoopiski väljund pinget liitmist erinevas mastaabis saab teha kui valida sisendite takistused vastavas suhtes. Nii et vähendada, need toimed kompenseerivad teine teist ja praktiliselt triiv kaob. Op võimendeid õhukulumeetri signaal mõjutab väljundit kõige enam ja õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op iseloomustatakse terve rea parameetritega: 1.Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral võimendi baasil on võimalik luua mitme erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3- kujundada nõutav sagedus karakterisitka kuju: 200V. Reeglina töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. 2.Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu väärtus sõltuv
rsis rb + (1 + )rE Kui signaalid on mõlemal sisendil: Ühissignaali võimendustegur: U bil K Usf = ; E sf Ühissignaali nõrgendustegur: KUd KUd ÜSNT = ;ÜSNT = 20 lg ; KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ; Inverteeriv sisend: Uvälj on vastasfaasis Usis . Ülekandekarakteristik: 97 Tegelik ülekandekarakteristik (mitteinverteeriva sisendi järgi): Operatsioonvõimendi põhiparameetrid. Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000. Ühissignaali nõrgendustegur (ÜSNT) üldjuhul on
väljundklemmide vaheline pinge. Kuna OPvõimendeid valmistatakse väga palju erinevaid .. millised on välja kujunenud põhilsielt sõltuvalt kasutusvaldkondadest, siis tuleb nende omavaheliseks võrdluseks kasutada parameetreid. Seejuures on tootvate firmade vahel ka mõningane unifitseeritus st. samatüübilisi op võimendeid valmistavad erifirmad erinevus võib olla vaid markeeringus. 1.6.1 Vastastakt võimendi Parameetrid 1. Toitepinge (Supply Voltage UCC) so. kahepolaarne toitepinge, mille juures on antud ja tagatud käsiraamatus toodud parameetrid. Reeglina töötavad OP võimendid ka väiksemal toitepingel, kuid sel juhul ei ole teiste parameetrite väärtused garanteeritud. Enam kasutavaks toitepingeks on 12 kuni 24V, kuid on ka madalpingelisi toitepingega 3,5V ja kõrgepingelisi toitepingega kuni 150V. 2. Tarbitav vool (Supply current ICC) so. toiteallikas tarbitav voolu väärtus, tema väärtus on tavaliselt 1 kuni 10mA
muutused. Vaadeldavas lülituses toovad need muutused kaasa kollektor voolu muutusi. Kui meil ühel nimetataud põhjusel suureneb esimese astme kollektor vool siis peaks suurenema ka väljundpinge (MI toime). Kuid kui samal ajal tekib samasugune voolu muutus ka teises transisoris siis püüab see hoopiski väljundpinget vähendada need toimed kompenseerivad teineteist ja praktiliselt triiv kaob. Opvõimendeid iseloomustatakse terve rea parameetridega: 1. Toitepinge see on kahepolaarne toitepinge mille korral on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eritüüpi opvõimendidel on toitepinge vahemikus 3 - 200V. Reeglina töötavad opvõimendid ka madalama toitepingega kuid see toob kaasa parameetrite muutusi. 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbidav vool normaalses tööreziimis. Tarbidava voolu väärtus sõltub väljund takistusest ja koormustakistusest. 3
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
