"laadumine" - 16 õppematerjali

Füüsika II praktikum nr 13

docstxt/135498344338.txt

Kondensaatori aperioodiline laadumine ja tühjenemine

Kondensaatori aperioodiline laadumine ja tühjenemine

14 65 37 37 0,268116 0,3109244 -1,31634 -1,16821 15 70 34 34 0,246377 0,2857143 -1,40089 -1,25276 16 75 32 32 0,231884 0,2689076 -1,46152 -1,31339 17 80 28 30 0,202899 0,2521008 -1,59505 -1,37793 Lineaarse regressiooni abil eelpool toodud graafikute tõusude leidmine: R1 Laadumine Tühjenemine xi yi (yi-Axi-B)2 (xi-)2 yi (yi-Axi-B)2 5 -0,2177 0,00541 3969 -0,1232 0,02922 10 -0,3121 0,01583 3364 -0,2359 0,11256 15 -0,4055 0,10637 2809 -0,3321 0,26682 20 -0,4846 0,29246 2304 -0,4386 0,47238

Kondensaatori aperioodiline laadumine ja tühjenemine

SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANO...

Kondensaatori aperioodiline laadumine ja tühjenemine

Tühjenemine Tabel 13.2 U=.......... i01 =............ i02 =............. Jrk nr. Aeg i I / I0 ln( I / I 0 ) (s) ( µA ) R1 R2 R1 R2 R1 R2 

Labor 13

12 60 31 33 0,36 0,28 -1,01 -1,29 13 65 29 30 0,34 0,25 -1,08 -1,39 14 70 27 27 0,32 0,23 -1,15 -1,49 15 75 25 25 0,29 0,21 -1,22 -1,57 µA  Kondensaatori laadumine 0,0 -0,2 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 -0,4 Column G Column H -0,6 ln (I/I0) -0,8 -1,0 -1,2 -1,4 -1,6 -1,8 t (s) Graafikult:

Viimistlemine elektriväljas

Lisaks saavad raskesti ligipääsetavad kohad kergemini kaetud Laadimine Pihustatud aerosooliosakesi ka laetakse, seda elektriliselt kasutades kolme põhilist meetodit: Otsene laadimine: Elektrood pannakse värvireservuaari või värvitorustikku. Pihuse laadimine: Pihustatud vedelik satub elektrivälja düüsist väljudes. Elektriväli tekitatakse elektrostaatilise induktsiooni, koroona või ühe või enama elektroodi abil (rõngaselektrood või elektroodide võrk). Tribomeetriline laadumine: Kasutatakse hõõrdumist, mis tekib värvi söötmisel värvipritsile. Värv hõõrdub vastu torustiku seina ja laadub. Elektrostaatiline pealekandmine Meetodi olemus: lakk dispergeeritakse (pihustuspüstolites, kiirestipöörlevatel ketaselektroodidel jne) ja dipergeeritud osakesed laaditakse potentsiaalide vaheni laki ja toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk (­) laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%)

Elektromagnetism kontrolltöö konspekt

elektritakistuse liigist. See takistuse liik on seotud endainduktsiooni pidurdava mõjuga elektrivoolu kulgemisele. Elektrimootor/pool/mähis. Pooli magnetvälja mõju tagajärjel jääb voolutugevuse muutumine pidevalt pinge muutumisest veerand perioodi maha, ehk nende vahel tekib faasinihe. Mahutuvustakistus - iseloomustab seda, kuivõrd avaldab elektrivoolule vahelduvvooluahelas takistust kondensaatori plaatide laadumine, mis toimub seetõttu, et vool kannab neile laenguid. Kondensaator Võimsustegur – P=I*U*cos(fii) , näitab kui palju elektriseade saab vooluvõrgust kasutada Trafo (ehitus, tööpõhimõte ja kasutus) - seade, mis on mõeldud pideval sagedusel voolutugevuse ja vahelduvpinge muutmiseks, seadme töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, seade koosneb kahest mähisest, mille keskel on raudsüdamik.

füüsika praktikum

omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Antud katseseadmes tekitatakse võnkeringis võnkumisi lühiajaliste pingeimpulssidega. Selleks kasutatakse generaatorit, mis tekitab impulsse sagedusega 50Hz. Iga impulsi korral toimub kondensaatori laadumine, kahe impulsi vaheajal (0,020s) aga toimuvad võnkeringis vabad võnkumised. Nende võnkumiste jälgimiseks antakse pinge kondensaatorilt C ostsillograafi Y sisendile (joonis 10.4). Ostsillograafi laotusgeneraatori sagedus reguleeritakse võrdseks impulsside kordumise sagedusega (50 Hz). Sel juhul kattuvad sumbuvate võnkumiste üksikud seeriad ekraanil pidevalt ja me näeme seisvat graafikut. Töö käik __

Maa magnetosfäär

Päikesel toimuvate suurte pursete korral välja paiskuva päikesetuulega ühes liikuv magnetväli on ebastabiilne. Selle tugevus ja suund on muutlikud, nii et see on vahetevahel suunatud lõunasse ja tõhus liitumine saab toimuda ka magnetosfääri päevapoolel. Kui päikesetuul on tihe ja kiire, ei tarvitse rekonnektsioon kesta kaua, selleks et magnetosfääri jõuaks küllalt osakesi, teisisõnu ­ toimuks magnetosfääri laadumine osakestega. Kui planeetidevaheline magnetväli on pikka aega lõunasse suunatud, kestab ka rekonnektsioon kaua. Siis laadub magnetosfäär kestvalt ja sellesse koguneb nii palju osakesi, et virmalised saavad hoogu, kuigi Päikesel polegi toimunud tugevat purset. Aktiivaladelt lähtunud päikesetuule-iilid koguvad eriti jõudu mitu päeva kestvate magnetväljahäirete ehk magnettormide ajal. Siis pääseb maakera magnetosfääri ohtrasti osakesi, mis tugevadavad sealseid elektrivoole

Rakendus elektroonika(3)spikk

Kuna sealt on võimalik leida sisend pinge ja sisend voolu vahelist seost. Suure ajakonstandiga ahelat, kus impulssi kestel jõuab siirde protsess vaid alata. 4.4 Multivibraatorid Multivibrad on laiald levinud lülitused milliseid kasuatakse ristkülikpinge Nimetatud siirde protsesside käigus toimub kas kondensaatori laadumine või tühjenemine (impulssi generaatoridena väga laias sagedusvahemikus kusjuures nad võivad olla vilkuva signaali allikaks või ka lõpul). Mõlemad protsessid eksponent funtktsiooni kohaselt laadimisel tõuseb pinge kondensaatoril häire helisignaali allikaks

Rakenduselekroonika

Eristatakse kahesuguseid sidestus ahelaid. 1. Väikese ajakonstandiga ahelad, kus impulsi kestel jõuavad siirde protsessid lõppeda. Taolise ahela liigi tunnuseks on see, et ajakonstant on tunduvalt väiksem kui impulsi kestvus. Joonis 4.2.1 2. Suure ajakonstandiga ahelat, kus impulssi kestel jõuab siirde protsess vaid alata. Joonis 4.2.2 Joonis 4.2.3 Nimetatud siirde protsesside käigus toimub kas kondensaatori laadumine või tühjenemine(impulssi lõpul). Mõlemad protsessid eksponent funtktsiooni kohaselt laadimisel tõuseb pinge kondensaatoril sisendpingeni tühjenemisel laetuse pingest nullini. Eksponent protsessile on iseloomulik et laadimine jõuab lõpuni (samuti tühjenemine) 3-5 tau möödumisel, kusjuures tau väärtus sõltub ahela elementide väärtustest. Veel on iseloomulik see, et eksponent funtsiooni alg osa kuni 0,5 tauni on lineaarne. Vaatleme väikese ajakonstandiga ahelat: Joonis 4.2.4

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende

Füüsikaline keemia konspekt

negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende tendents

Elektroonika Alused

tema pinge muutus: dq (iC * dt) dvC = = C C Lõpliku ajavahemiku t jaoks t 1 vC = ? vC dt (R1 * C) 0 Väljundpinge vv = -vC. Aja dimensiooniga korrutist R1 * C nimetatakse integreerimiskonstandiks. Vahelduvsignaali jaoks tekitab integraator faasinihke -[PI]/2, sagedustunnusjoone langus -20 dB/dek. Alalise sisendsignaali puudumisel toimub kondensaatori aeglane laadumine inverteersisendi vooluga, ka see põhjustab väljundpinge aeglase triivi. Kui integreeriva signaali spekter ei sisalda alaliskomponenti, saab inverteersisendi voolu integreerimist vältida kondensaatori sildamise teel takistiga R2. [vaata | 20. Mõõtevõimendi. muuda] Lülituse skeem

Soojusautomaatika eksami vastused

= xs d xv = xs dt x = xs dt = xs t T a dt T a v T a 0 T a Hilistuslüli Kõikidel seadmetel ja mehhanismidel on inerts. Signaali kandjaks olev ainehulk või energia salvestub signaali teekonnal olevatesse elementidesse (mahutite täitumine, kondensaatorite ja mahtuvuste laadumine elektrilülitustes). Samuti ei liigu signaal lõpmata suure kiirusega, tema liikumiskiirusel on teatud piirid. Seetõttu kõikide inertsete süsteemide ja nende elementide väljundsignaali muutumine siirdeprotsessi alguses on suhteliselt aeglane ja siirdeprotsessi võrrand ei ühti täpselt standardsete, läbiuuritud standardlülide võrranditega. Ligikaudsel vaatlusel võib väljundsignaali lugeda siirdeprotsessi alguses muutumatuks ja alates ajahetkest, mil väljundsignaali