Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 (0)

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012
Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti):
Kaardiõpetus 12-18p 16-24%
Geoloogia 4-8p 6-11%
Pinnamood 4-8p 6-11%
Kliima 4-8p 6-11%
Veestik 4-8p 6-11%
Mullastik kuni 3p kuni 4%
Loodusvööndid 5-10p 7-14%
Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11%
Majandus 5-10p 7-14%
Keskkond ja inimene 5-8p 7-11%
Üldine geograafia kuni 5p kuni 7%
sh Eesti geograafia 22-30p 30-40%
sh maailma geograafia 45-53p 60-70%

GEOLOOGIA

• kirjeldab joonise abil Maa siseehitust;
  
• iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine;
  
• tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega;
  
• teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest;
  
• iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust;
  
• tunneb ära graniidi , liivakivi, lubjakivi , põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni;
  
• teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
  

Mõisted: maakoor , vahevöö, tuum, laam, magma , laava, aluspõhi, pinnakate , rändrahn, sete, settekivim , tardkivim, moondekivim , paljand, kivistis ehk fossiil , karjäär, kaevandus ;

PINNAMOOD

• kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud ( kiltmaad , lauskmaad, madalikud , alamikud);
  
• kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;
  
• iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad , madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik , karstikoobas, luide , maasäär, rannavall , meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo);
  
• selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel;
  

Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus, kurrutus , samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon , karst ;

KLIIMA

• teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus,
  
• pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused , selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale;
  
• iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat;
  
• leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
  

Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm;

VEESTIK

• iseloomustab joonise abil veeringet;
  
• teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi;
  
• teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue , delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg , ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot ;
  
• iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse vahel;
  
• selgitab sälk- ja lammoru kujunemist ning delta ja soodi teket;
  
• iseloomustab jooniste põhjal jõgede ja järvede veetaseme muutumist ning selgitab kaardi või muude infoallikate abil selle põhjusi;
  
• toob näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved, tehisjärved);
  
• teab soode tekkimise põhjusi ja selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;
  
• selgitab liustike tekkepõhjusi ning toob näiteid mandri- ja mägiliustike levikust;
  
• teab vee (veekogude sh põhjavee) tähtsust looduses ja inimtegevusele, toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta;
  

Mõisted: veeringe, maailmameri , vee soolsus , riimvesi, soe ja külm hoovus , rannajoon, rannik , laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed , põhjavesi, allikas, geiser;

MULLASTIK

• iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis;
  
• teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad;
  
• tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla;
  

Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus ;

LOODUSVÖÖNDID

• teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad , kõrbed, savannid , vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust;
  
• iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
  
• tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid , mullad , maastiku, taimed ja loomad;
  
• toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites;
  

Mõisted: põhja- ja lõunapöörijoon, seniit , põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts , taiga , stepp , oaas, alepõllundus, rändkarjandus;

RAHVASTIK JA ASUSTUS

• teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid ning maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid;
  
• analüüsib kaardi abil etteantud riigi (sh Eesti) või selle osa rahvastiku paiknemist;
  
• iseloomustab ja analüüsib jooniste, tabelite ning kaartide abil etteantud riigi rahvastikku ja selle muutumist;
  
• iseloomustab riigi (sh Eesti) rahvastiku soolis -vanuselist koosseisu rahvastikupüramiidi abil;
  
• teab Eesti rahvastikku iseloomustavaid näitajaid: rahvaarv, linna- ja maarahvastik, sündimus, suremus , iive, migratsioon , hõive;
  
• iseloomustab jooniste abil Eesti rahvastiku rahvuslikku koosseisu ja teab seda mõjutanud tegureid;
  
• teab rände põhjusi, toob näiteid olulisematest rännetest maailmas ja seoses Eestiga;
  
• võrdleb linna- ja maaelu , toob näiteid sotsiaalsetest probleemidest linnas ja maal;
  
• selgitab arenenud ja arengumaade erinevust;
  

Mõisted: rahvaarv, rahvastiku tihedus, tööhõive, tööpuudus, ränne ehk migratsioon, vähemusrahvus, linnastumine , arenenud ja arengumaa ;

MAJANDUS

• analüüsib etteantud riigi (sh Eesti) loodus- ja majandusgeograafilist asendit;
  
• teab ja oskab analüüsida olulisemaid Eesti majandust mõjutavaid tegureid: looduslikud ressursid , tööjõud, kapital , turg ;
  
• analüüsib jooniste abil majandusharude arengut Eestis;
  
• teab Eesti peamiste majandusharude: põllumajandus, metsamajandus , energiamajandus, toiduainete-, masina- ja kergetööstus, turism arengueeldusi (positiivsed ja negatiivsed küljed);
  
• teab erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning arengueeldusi Eestis;
  

Mõisted: majanduse struktuur, majandusharu , eksport, import , transiitveosed;

KESKKOND JA INIMENE

• teab üldjoontes globaalsete keskkonnaprobleemide (kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere ja siseveekogude reostumine),tekkepõhjusi ja tagajärgi;
  
• oskab iseloomustada ja hinnata inimtegevuse mõju loodusele (sh Eesti loodusele) ning tuua näiteid;
  

Mõisted: kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, veekogude eutrofeerumine , bioloogiline mitmekesisus , säästev areng;

KAARDIÕPETUS

• iseloomustab üldgeograafilise ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, nähtusi ja piirkondi;
  
• teab ilmakaari ning oskab määrata suunda plaanil ja kaardil;
  
• kasutab mõõtkava ja mõõdab kaardil vahemaad;
  
• määrab geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust ;
  
• määrab ajavööndite kaardi abil kellaaega maakera eri kohtades;
  
• koostab suuremõõtkavalise kaardi abil maa-ala kirjelduse (pinnavormide kuju ja kõrgus, maakasutus , veestik, teede ning asustuse paiknemine );
  
• iseloomustab üld- ja temaatiliste kaartide abil konkreetset piirkonda või riiki: geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, taimestik , maakasutus, loodusvarad , rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
  

Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus , paralleel, ekvaator , meridiaan,
algmeridiaan , kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg;
Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile:
Mandrid ja ookeanid ;
Mered ja lahed : Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri , Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht;
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche , Gibraltar, Beringi , Magalhaesi;
Saared ja saarestikud: Gotland , Öland, Ahvenamaa , Suurbritannia , Iiri, Island, Gröönimaa, Madagaskar , Uus-Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa ;
Poolsaared : Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia , Hindustani, Indo-Hiina, Labradori;
Mäestikud: Skandinaavia, Alpid , Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus , Himaalaja, Andid ,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatšid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas ;
Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik ,Mississippi madalik , Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Jõed: Rein , Doonau, Volga , Jangtse, Huanghe , Indus, Ganges , Mississippi, Amazonas , Niilus, Kongo ;
Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal , Suur Järvistu, Victoria,
Tanganjika ;
Kõik Euroopa riigid;
Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile:
Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk;
Saared: Saaremaa, Hiiumaa , Muhu, Vormsi , Kihnu, Ruhnu , Vilsandi, Osmussaar, Naissaar;
Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi , Sõrve, Kõpu, Tahkuna;
Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu , Pärnu, Narva;
Järved: Peipsi , Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv;
Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita , Jägala, Keila , Narva;
Suured pinnavormid , kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja , Karula , Vooremaa ,
Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa , Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik;
Eesti haldusjaotus : maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve;
Rahvuspargid : Lahemaa, Soomaa , Vilsandi, Matsalu, Karula;
Looduskaitsealad : Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe.
SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS VALMISTUMISEL
Õpikud
1) Raivo Aunap, Are Kont , Ülle Liiber, Ene Saar. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002.
2) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 2. osa. AS BIT, 2003.
3) Are Kont, Jussi Jauhiainen. Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003.
4) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 4. osa. AS BIT, 2004.
5) Kalev Kukk. Geograafia põhikoolile 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Euroopa riigid.
AS BIT, 2004.
6) Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen Loodusgeograafia õpik 7. klassile. AS BIT, 2011.
7) Are Kont. Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse. Avita , 2009
8) Kalev Kukk. Rahvastiku- ja majandusgeograafia 9. klassile II osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2010.
9) Liisa -Kai Pihlak , Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002.
10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003.
11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja
ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003.
12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005.
13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011.
14) Lea Koppel , Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008.
15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010.
16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa . GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011.
Atlased
17) Maailmaatlas . Jana Seta , Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005.
18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010.
19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007.
Lisamaterjalid
20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene-eesti
sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
21) Lea Koppel. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist. Argo, 2008.
22) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
Kus said?