Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%.
ja taaskiirgumine ümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole PÄIKESE EHITUS KONVEKTSIOONIVÖÖND temperatuuri kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamiseks energiaallikaks PÄIKESEKIIRGUS PÄIKESE AKTIIVSUS Mõõdetakse Päikeseplekkide aastase arvu, säilinud puutüvede aastaringides salvestunud
vastuvõtupinnal saavutatakse tavaliselt kiiritustihedus kuni 600 kW/m2, mis võimaldab kuumutada soojuskandjat (nt sünteetilist õlitaolist vedelikku või leelismetallinitraati) temperatuurini kuni ligikaudu 1000 oC. Enamasti kasutatakse siiski madalamat temperatuuri (500...600 oC). Rennpeegel-elektrijaam Mõnevõrra lihtsama ehitusega on parabool silinderpinnal põhinevate rennpeeglitega päikeseelektrijaamad, mille ehituspõhimõte on esitatud joonisel 2. Rennpeegel-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 rennpeeglite väli 3 kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja 4 aurugeneraator 5 soojussalvesti 6 auruturbiin-generaator Joonis 2. agregaat 7 kondensaator 8 soojuskandja varu Kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja kulgeb mustapinnalistes suure neeldumisteguriga terastorudes, mis on paigutatud rennpeeglite fookusesse, ja kuumeneb enamasti temperatuurini 300...400 oC; aurugeneraatoris jahtub see tavaliselt temperatuurini 120...130 oC. Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud
Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab aset organismi osaline alajahtumine, mille tulemuseks on ebamugavustunne ja/või külmetushaigused. Mis on päevavalgus? Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus koosneb otsese päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab esemetele varju, hajuskiirgus aga mitte. Energeetiline erinevus? Mõju inimesele? Interjöör? Päevavalguse kavandamine hoone planeerimisel=suurima kasuteguriga rohelise energia kasutamine!!!! Otsene päikesekiirgus elamutes/eramutes. Planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruum...
Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse, mida kasutavad päikesepaneelid elektri tootmiseks, saab jagada kolme klassi: otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. 1. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat. 2. Hajuskiirgus e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. 3. Kolmas liik on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus. Eesti puhul on täiesti arvestatav lume pinnalt peegelduv päike. Saksamaa on suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest.
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all.
elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. Homoloogia - Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud sruktuurilt või talitluselt erinevad organid. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Taimede puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained, mulla/vee pH, CO Loomade puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, mulla/vee pH, O 10. Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral
Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, soojusenergiaks muundub, neelab osoonikiht, veeaur, pilved, aerosool. Maa pinnale jõuab pool kiirgusest, pilvitu ilmaga jõuab rohkem kiirgust kui pilvisega. Maapind soojeneb päikese energia neeldumisel, teine osa peegeldub tagasi, tumedam neeldub paremini. Albeedo- tagasipeegeldamise suhe, kui kiirgus on 0,9 või rohkem, iseloomustab alupinna peegeldumisvõimet, taimakattega albeedo 0,2-0,25, põllul 0,1-0,15, veepinnal 0,05-0,1.
mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms
11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. 2 1. Päikeseenergia kasutamine Päikeseenergia kasutamise all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist soojusenergia või elektrienergia tootmiseks. Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: geograafilisest asukohast ning kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %). 3
· Lehed on väikesed või asendunud okastega. · Sügavale ulatuv ja tugevasti hargnev juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja põhjavee tase kõrgem, tõuseb maasisene vesi pinnale ning aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid, mais, oder, nisu, hirss) · Maavarade kaevandamine Datlipalm · Kõrberahvaste põhiline toit
klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%.
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid, polükristallilised paneelid, sadestatud kilega paneelid. · Päikesepaneelis energia kogumine ülekandmiseks vedelikule toimub läbi päikesekollektori. Päikesepaneelidest koostatud päikesepatarei Päikesekollektor · Jaguneb kaheks: lamekollektor ( tasapinnaline ja vasest plaat) ja vaakumkollektor( vaakumtorudega). · Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks. · Päikesekollektorite kasutegur lamedal ja vaakumtorudega kollektoril vastavalt kuni 75- 96% . · Juhtiv päikesekollektorite tootja maailmas on Hiina. Päikesetornid · Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis on võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal.
või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev Kiirgusbilanss- maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe. Ilm- õhkkonna seisund mingil ajahetkel või lühikesel ajavahemikul. Kliima- mingi piirkonna iseloomulik ilma keskmine režiim paljude aastate jooksul. Otsekiirgus- päikesekiirgus, mis saabub maapinnani paralleelsete kiirtekimpudena otse Päikeselt. Hajuskiirgus- päikesekiirgus, mis teel maapinnani pilvede, tolmu, veeauru ja muude gaasidega kokku puutudes hajub. Kogukiirgus- otse- ja hajuskiirguse summa Maakera kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri vastastikusel toimel. Maale jõuab kogu päikesekiirgusest vaid kalduvväike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk.
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
Koostasid: Olulised faktid · Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus · Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. · Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa- asukale jätkuks 27 aastaks... Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi!!! Päikeseenergia kasutamine · Päikesepatareid · Vee soojendamine päikeseenergiaga · Päikeseahjud Päikeseenergia kasutamise miinused
- õhurõhk on väga väike (100mb 1 mb ) 3. MESOSFÄÄR. - 55-80 km kõrgusel - temperatuur langeb, sest pole osooni - rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED Päikese tuul 1 * päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus.
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toiduahel Puukoor>Kapibaara>Alligaator>Inimene Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Rainforest http://en.wikipedia.org/wiki/Agalychnis_c allidryas http://images.google.com Tänan tähelepanu eest!
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained.
Päike 1. Päike tõuseb idast ja loojub läände. 2. Lapsed saavad keskmiselt kolm korda rohkem päikesekiirgust kui täiskasvanud inimesed. 3. Vihma ja päikese koostöös sündiv vikerkaar on nähtav ainult hommikuti ja pärastlõunatel. 4. Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevu...
4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus
PÄIKESEENERGIA Reelika Tuum, Liselote Kollom G1KT Päikeseenergiast · Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. · Taastuvenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast · Kasutatakse soojuse ja elektri saamiseks, loomulikus valgustuses · Vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel · Inimesed kasutavad vaid 1% sellest energiast, mis kiirgab Maale ühe päeva jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid
edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi päikesekiirgus niisket (viljakas t saanud huumuserikas kohad muld) kaotavad kasvukohta. rohelise Liigniiskus värvuse. põhjustab juurte mädanemist. Äsja istutatud jugapuu vajab eriti kastmist. 2
Siiski, teatud juhul võib ka taastuvate energiaallikate kasutamine ökosüsteemile ohtlik olla, kui see toimub liiga intensiivselt ning juurdekasvu põhimõtteid arvestamata (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b). Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesekiirgus on puhtaim ja mõjusaim energiaallikas (Remmelg, 2011b). Üldiselt võib taastuvenergia tehnoloogiad jaotada päikeseenergiat otseselt kasutavateks (päikesepaneelid, päikesepatareid, passiivenergia) ja päikest kaudselt kasutavateks taastuvenergiatehnoloogiateks (tuuleturbiinid, biomass, soojuspumbad jm) (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia otsene kasutus Passiivne päikeseküte
Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine
Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuringute läbiviimine Loopealsete elus ja eluta osad Väga liigirikas taimestik Ühel ruutmeetril on Päikesekiirgus loendatud kuni 49 taimeliiki Sealsed taimed vajavad Kadakad suurel hulgal valgust Putukad Temperatuur Sademed Rohutirtsud, kiilid, kärbsed Paekivi
Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse k...
Slide 1. Päikeseenergia kasutamine Slide 2. · Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. · Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. · Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa-asukale jätkuks 27 aastaks... Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi!! Slide 3. · Päikesepatareid ( Algselt satelliitide energiavajaduste täitmiseks välja
Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust E= (e-e)(a+b*v), kus E- aurumise kiirus, e- küllastav veeaururõhk veepiiri temp, e- õhu tegelik aururõhk, a,b,c- empiirilised koefitsendid, v- tuule kiirus(km/h)
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse
meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon Kliima on atmosfääri seisundite statistiline kogum, mis mõjutab mõne aastakümne jooksul süsteemi ookean-maismaa-atmosfäär" (A. Monin) 1. Iseloomustage lühidalt litosfääri kliimasüsteemi komponendina. Litosfääri reljeef mõjutab õhumasside liikumist (mäestikud jne). Päike soojendab maapinda ja osa kiirgusest läheb atmosfääri tagasi, osa neeldub maapind soojeneb
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, mer...
Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: ...
klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad põuad laineb kõrbestumine, üleujutused,puhta joogivee nappus,kuumalainete sagenemine. Millised tegurid suurendavad kasvuhoonegaaside hulka õhus (Milline tegur mis gaasi) Süsihappegaas(CO2) = eraldub fosiilsete kütuste põletamisel.
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu
Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine
Viimaste hulka kuuluvad peamiselt süsihappegaas (63%), lisaks metaan jt. Miks mõjutavad need gaasid Maa temperatuuri? Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad küll soojust tagasi maailmaruumi, kuid see toimub infrapunase kiirguse näol. Seda aga absorbeerivad kasvuhoonegaasid, mistõttu kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline tänav. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Äärmuslikuks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC (sulatab tina!). Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas – mitte Veenuse väiksem kaugus Päikesest. Maakera kliima on minevikus mitmel korral drastiliselt 3 muutunud
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
