näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. -Sputnik esimene Maa tehiskaaslane. Ta startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957. Armstrong 07.1969 Kuul. Gagarin esimene inimene kosmoses 1961 12.04. -Tähtede omavaheline side püsiv, kuna me liigume kaasa, kaugused nii suured.
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11...
Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia) Maailmajagu- suur maismaa ala, mille piirid on kokkuleppelised ning välja kujunenud inimasustuse ja kultuuriajalooga (Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika, Antarktika) Ookean- maaimamere suurim osa (Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-jäämeri)
asukohad maapinnal. Geograafiline laius on nurk, mis moodustub ekvaatori tasapinna ja sirgjoone vahel ning mis ühendab Maa keskpunkti ja vaadeldavat punkti Maa pinnal. Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril, poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani. 10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel. -*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg- 11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid. Kuidas kujunes Euroopas
maailma" kirjutamine" Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!" kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp,
ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma
· iseloomustab üld- ja temaatiliste kaartide abil konkreetset piirkonda või riiki: geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid; Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island,
mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile. On kokku lepitud, et rahvusvahelise meremiili pikkus on täpselt 1852 m kuupäevaraja- kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev polaarjooned- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38" poorijooned- kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (pohjapoorijoon) voi 23,5° S (lounapoorijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pooripäeval).
kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S. Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus.
geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa
Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 10. Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline.
annaabi.ee 
