Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on ...
Martin Talimets 8.B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo. London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu
Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2. Kõige soojem kuu, selle keskmine August, 17°C Juuli, 17°C temperatuur 3. Kõige külmem kuu , selle keskmine Jaanuar, Veebruar, -7°C
Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2. Kõige soojem kuu, selle keskmine August, 17°C Juuli, 17°C temperatuur 3. Kõige külmem kuu , selle keskmine Jaanuar, Veebruar, -7°C
Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm, kuus 351 mm ja ööpäevas 148 mm. Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min. Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. KLIIMADIAGRAMME Tallina ja Tartu kliimadiagrammid on parasvöötmelisele kliimale iseloomulikud. 3 PILDID: Eesti keskmine talv. Aasta 2003, Eesti üks kõige karmimatest talvedest. On näha, et Soome laht on enamasti ära jäätunud. 4 KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://koolielu.edu
Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm) Levik Kliima Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Kliimadiagrammid Pinnamood L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Loodustingimuste mõju pinnamoele kivimite keemiline murenemine vee-erosioon Loomastik tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele väga palju linnuliike vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata eriti palju putukaliike
E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M C niiske lähistroopiline e. humiidne (h; Louisiana) A A B C A T E A D
lühike taimekasvuperiood; vähe erinevaid taime- ja loomaliike; suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu. 3 TUNDRA ASUKOHT JA KLIIMA Põhjapoolkera lähispolaarses kliimas, polaarjoonest peamiselt põhjapool, levib tundravöönd. Lühida ülevaate tundra kliima kohta annavad järgmised kliimadiagrammid: TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. 4 Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva
Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad, paremad tingimused asukohtade lähedus looduskatastroofid, õnnetused majandustegevuseks: reljeef ja kliimavõõtmed, kaevandamiseks, töötlemiseks, Hõre:mägised alad kaubateede lähedus KLIIMADIAGRAMMID Vaata üle!!! TÕMBE-JA TÕUKETEGURID migratsioon ehk ränne- püsiv elukoha vahetus immigratsioon ehk sisseränne- on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna (migratsiooni liik) põhjused: 1. looduskatastroofid 2. keskkond, poliitika (sõda) 3. vaesus emigratsioon- väljaränne teise riiki (migratsiooni liik) põhjused: 1. majanduslikud raskused 2. valitsev tööpuudus
suved on soojad vihmased ja niisked; taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Okasmetsade vööndis valitsev kliima Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Üldise pildi annavad meile jällegi kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised.
sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; lühike taimekasvuperiood; vähe erinevaid taime- ja loomaliike; suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu. Tundras valitsev kliima Põhjapoolkera lähispolaarses kliimas, polaarjoonest peamiselt põhjapool, levib tundravöönd. Selle väite kontrolliks on võimalus taas kaarti vaadata. Lühida ülevaate tundra kliima kohta annavad järgmised kliimadiagrammid: TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal
Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites; Mõisted: põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts,taiga, stepp, oaas, alepõllundus, rändkarjandus; RAHVASTIK JA ASUSTUS · teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid ning maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid;
Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL e. Tee - Aasia f. Suhkruroog kasvatatakse: peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna- Ameerikas. Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina g. Puuvill kasvatakse: Põhiliselt USAs ja Aasias Eksportijad: USA, Usbekistan, Hiina, India, Brasiilia 10.Milliste agrokliimavöötmete kliimat iseloomustavad juuresolevad kliimadiagrammid? Iseloomusta selle kliimavöötme põllumajandust (taime- ja loomakasvatus, peamised põllumajandusliku tootmise viisid) Tirana Lähistroopiline kliimavööde. Traditsiooniliselt karjakasvatus, rantsod. Karjakasvatus ka praegu tähtis, aga 2/3 põllumajandustoodangust tuleb põlluviljadest. Peamine tervevili on nisu, seejärel mais. Lisaks ka riis, puuvili, suhkrupeet, kartul, juurvili ja söödavili
Kliima Mereliste ekvatoriaalsete (mE), mereliste troopiliste (mT) ja kuivade kontinentaalsete troopiliste (cT) õhumasside, mis lähtuvad lähistroopiliselt kõrgrõhualalt, vaheldumine tekitavad Mato Grosso piirkonnas väga märja aastaaja ja väga kuiva. Suvel, kui päike käib kõrgelt sajab (oktoobrist märtsini) ja aprillist septembrini kuivatab sealne talv. Näidetena on mul toodud kahe platool asetseva linna kliimadiagrammid Caseres ja Cuiaba (worldclimate.com). Caceres 16S 57W 250 30 kraadi Celsiuse järgi 200 25 20 150 mm 15 100
47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu,
prb.org/ http://www.theplaceswelive.com/ www.opec.org www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html Energiamajandus riikide lõikes Rahvusvahelised firmad http://www.investmentsandincome.com/investments/multinational- corporation.html, Transpordigeograafia veebipõhine õpik http://people.hofstra.edu/geotrans/ Maailma Turismiorganisatsioon: http://www.unwto.org/index.php Inimarengu indeksi statistika koduleht: http://hdr.undp.org/en/statistics/ ilma- ja kliimakaardid, kliimadiagrammid, kliimaandmed kogu maailmast: http://www.worldclimate.com; http//klimadiagramme.de; FAO kodulehekülg põllumajandusstatistikaga http://www.fao.org/ EL portaal http://europa.eu/pol/agr/index_et.htm FAO kodulehekülg metsatööstuse statistikaga http://www.fao.org/ http://www.world-tourism.org Maailma Turismiorganisatsioon http://www.wttc.org Maailma Reisi ja Turismi Nõukogu
Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. · Asend ja kliima Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 C. Üldise pildi annavad kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. · Taimestik Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus
kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 14 K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust MUSSOON e.SESSOONSED TUULED - talvel, kui maa on külmem kui meri,
)) Küsimused 1. Nimeta Euroopa põhi- ja vahekliimavöötmed. Millised klimaatilised tingimused (temperatuur ja niiskus) neid iseloomustavad? 2. Nimeta Euroopa riike, mis kuuluvad lähistrooplisse kliimavöötmesse. 3. Millist mõju avaldab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa erinevatele kliimavöötmetete? --- 50 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ((Kaart: Eesti ilmastikku mõjutavad tsüklonid.)) Vilsandi ja Tartu kliimadiagrammid väljendavad Eesti kliima erinevusi. Kummal paigal on merelisema, kummal mandrilise kliima tunnused? Põhjenda. Vilsandi kliima Kuu Õhutemperatuur (kraadi C) Sademete hulk (mm) Jaanuar -3 35 Veebruar -4 25 Märts -1 25 Aprill 4 28 S Mai 9 30
annaabi.ee 
