7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosf...
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ...
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Arvestustöö geograafiast 7. klassile Kliima I osa Õpilase nimi Kuupäev Punkte Hinne 1. Märgi joonisele, missugustes Maa piirkondades on alati: - külm; - soe ja niiske; - palav ja kuiv; - neli aastaaega. 2. Märgi joonisele õhkkonna kolme maapinnalähedasema kihi nimetused, temperatuuri ja õhurõhu muutumine nendes ja jooni alla õhkkonnakihi nimetus, milles kujuneb ilm ja kliima. 100 km 80 km 60 km 40 km 20 km -100°C 0°C 100°C õhurõhk 3. Selgita mõistet "osoonikiht" ja osoonikihi vajalikkust elusorganismidele. 4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5. Nimeta kõige olulisem kliimat kujundav tegur. 6. Mida nimetatakse kiirgusbilansiks? 7. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? 8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi...
Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta glob...
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1...
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Geograafia-Atmosfääri KT 1. Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõ...
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad merean...
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: ...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
Tundravöönd Kliima Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonist põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesim...
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineeti...
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
Geograafia kontr.töö küsimused. 27.10.2014 1. Õhk koosneb lämmastikust ja hapnikust ning ka süsihappegaasist, osoonist ja veeaurust. Õhkkond jaotatakse troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2. Ilm - pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kliima - mingile paigale iseloomulik ilmade vaheldumine pika aja jooksul. Ilma ja kliimat iseloomustatakse temperatuuri, õhurõhu, õhuniiskuse, tuule kiiruse ning suuna ja sademete hulga järgi. 3. Kliimakaart näitab pika aja jooksul mõõdetud ilma näitajaid, kuid ilmakaart näitab teatud ajahetke ilma näitajaid. Kliimakaart näitab kogu maakera või paikkonna kliima peamisi keskmisi tunnusjooni: temp, sademete hulk, õhurõhk, tuulte suund ja tugevus. Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma. 4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes. Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne ver...
Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: ...
Harjutusülesanded vastustega Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves ...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aast...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli...
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuu...
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omav...
Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest ...
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 ...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
Salme Põhikool Uraan Referaat Karl Juhandi 9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad ...
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, ...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann El...
Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt. Tegelikult erineb maakera magnetväli siiski tublisti magnetvarva väljast, sest ta vormub päikesetuule survel. Päikesepoolsel küljel ehk p...
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt......................................................................................
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
