Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUV...
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandam...
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberi...
Kuidas inimene keskkonnale, nõnda keskkond inimesele Elamiseks on igal organismil vaja keskkonda, kust saada eluks vajalikke toitaineid ja enamuste organismide puhul ka hapnikku. Keskkond, mida inimesed teavad ja hindavad ei saa eksiteerida ilma elusorganismideta. Keskkond, nagu inimesed seda tunnevad, koosneb elusloodusest - taimedest ja loomadest. Inimene ja keskkond on paratamatult seotud. Inimene ei saa elada ilma teda ümbritseva keskkonnata ning keskkond oleks ilma inimesteta praegusest drastiliselt erinev. Ajaloos on keskkond mõjutanud inimesi tugevalt. Sadu ja tuhandeid aastaid tagasi sõltus inimeste elupaik suuresti kliimast ja teistestki keskkonnateguritest, näiteks maa viljakusest ja maatüübist ning kas tegu on kõrbega või veeäärse alaga. Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse ja...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ...
KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude ...
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I. kursus Natalja Vesselova ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivsel...
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on moraalne probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond o...
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad. Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees. keskmisest suuremat kasvu,...
Süsteem Managers Central Risk Unit Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnik...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas peaksid inimesed toimima tänapäeval, et tagada majanduse areng ja säilitada elamisväärne keskkond järeltulevatele põlvedele. Tihtipeale leiame end mõtlemast, missugune on elu 20, 50 või 150 aasta pärast. Noorukitena soovime me, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi ka on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Minu arvates peaks igaüks meist panustama oma tänaste tegemistega tulevikku. Nagu on öelnud ka Inimesed peaksid suutma elada rahus ning sallivamas maailmas. Säilitades riigikorrana demokraatia saab iga valimisõigusega isik valida just endale meelepärased riigijuhid, kes edendavad meie majandust ning eluolu. Rahulolematuna riigi seisuga peame me ise võtma ...
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õenduster...
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Teooria lühikokkuvõte 12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virg...
Diana Ljasenko, AM13-3/6 "ÕENDUSE KESKSED MÕISTED JA NENDEST TULENEVAD ÕE ÜLESANDED" ESSEE Õdedel on oluline roll ühiskonnas, sest nad on tihedalt seotud teiste inimestega. Nad peavad abistama ja juhendama nii haigeid kui ka tervenevaid inimesi. Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema ja kuidas aitama inimesi. On olemas ka õenduse kesksed mõisted. Neid mõisteid on neli: inimene, tervis, keskkond, ja õendus. Nendest mõistetest peaks juhenduma iga õde. Inimene on esimene keskne mõiste. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka nei...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
Pisut head leidub igas inimeses Headust defineeritakse kui midagi, mis on kõlbeliselt heakskiidetav. Headus on väga suhteline mõiste, kuna seda võib iga inimene erinevalt tõlgendada. Headus on miski, mis esineb igal inimesel, kuid headuse märkamine teise inimese poolt on palju keerulisem. Ükski inimene pole sündinud siia ilma, et olla halb, kuid sellegi poolest ei pruugi headus inimeses püsida. Headus võib kaduda aastate jooksul, mil võib olla kokkupuudet mõne halvema isiksusega. Suurimaks mõjuallikaks inimesele on keskkond, kus ta on üles kasvanud. Tahes- tahtmata hakkab inimesele miski külge, muidugi võib külge hakata ka hea omadus, kuid üldjuhul nii siiski ei juhtu. Noorele avaldavad kõige suuremat mõju sõbrad. Nähes sõprade käitumist ning iseloomu jääb seegi suure tõenäosusega külge .Ma ei saa väita, et ainus mis külge jääb on hea, kuna sõbrad on üldiselt need, kes julgevad teha igasuguseid lollusi ja s...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea ...
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja e...
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Tänapäeva materiaalses ühiskonnas soovib iga vähegi pragmaatilisem inimene teenida võimalikult vähese panuse eest võimalikult palju kasu, säärane inimtüüp küsib iga võimaliku tööpakkumise kohta: Palju mulle säärase töö eest makstakse, mida ma selleks tegema pean või kui palju vaeva nägema? Tänapäeva inimene mõõdab igasugust omapoolset panust ja hüvangut rahas. Kuidas me siis väärtustame vabatahtlikku tööd, mida pole võimalik hinnata materiaalselt vaid immateriaalselt? Vabatahtlik töö tähendab sõna otseses mõttes inimese vaba tahet teha midagi, mille raames ta on nõus end kulutama ning soovi tegema midagi ühiskonna hüvanguks, seega on vabatahtlik töö võrdeline ühiskondliku panusega. Pragmaatilisele inimesele, kes pole iial kogenud vabatahtliku töö eksistentsi võib jääda ekslik mulje, et säärane töö on tühine ning majanduslik kasum olematu. Jah, majanduslik kasum võib olla tõepoolest olenematuks, ku...
TEOREETIK TEOORIA SISUKOKKU INIMENE TERVIS KESKKOND ÕENDUS MUU PEALIRI VÕTE HUVITAV Virginia A. Vajaduste Unikaalse Mõistus ja Põhineb Inimese suhe Õelt Õppis Henderson teooria õendusprakti keha on üksikisiku perekonnaga, oodatakse, et Washingtoni ka lahutamatud võimel moodustab ta täidaks õenduskoolis. määratlemine ja omavahel iseseisvalt ühe osa arsti Bakalaureuse . Inimesel 14 tihedalt talitleda, keskkonnast. raviplaani. ja põhivajadust, seotud. määratletud 14 punkti. Individuaalse m...
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Arengupsühholoogia ül 2 Ülesanne õpipäevikusse: Valige välja kaks erinevat arenguteooriat ning hinnake nende kasulikkust järgnevate kriteeriumite alusel: · Testitavate seoste väljapakkumine. Kas teooria põhjal saame läbi viia uurimuse ja kontrollida mõnda väidet? · Praktiline väärtus. Kas teooria pakub lahendusi probleemidele ning võimalusi käitumise muutmiseks ja arengu toetamiseks? · Arengu selgitamine. Kuivõrd hästi selgitab teooria arengu toimumist? Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu ...
Mikrokeskkond 1. Tarnijad- Põhitarnjateks Depileve OÜ ( täävahendid), Tradehouse OÜ ( töövahendid), Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutu...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2....
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, 1. kursus Triin Kaaver ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga,...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine. Kui vundament on paigas, saab maja ehitamises järgmise sammu juurde minna. Haridusega, nii nagu ka seinade ehitamisega, peab väga kannatlik ol...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
Majanduse arengu ja elamisväärse keskkonna tagamine järgnevatele põlvedele Oleme kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus on äärmiselt tähtis teha väärt otsuseid, et säilitada inimharu areng ning elamisväärne keskkond järgmistele põlvedele. Tihtipeale mõtleme, mis võib olla maailmas teisti 50, 100 või 200 aasta pärast. Vaadates inimese, tehnoloogia ja teaduse arengut viimase 50 aasta jooksul ja spekuleerides, et see jätkub sama tempoga, siis tulevik tundub üsna ulmeline. Noorukitena soovime, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides. Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega p...
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettev...
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised ...
Kokkuvõte videost : „How to Be A Great Leader: Inspiring Others To Do Remarka ble Things Tavaliselt meie töötame inimestega ,keda me kutsume kolleegideks, aga atmosfäär/keskkond tööl muutub,kui hakkame kutsuma ja suhtuma nendesse nagu õedesse ja vendadesse. Just juhtkond loob keskkonda tööl. Kui juht loob õiget atmosfääri, siis inimesed hakkavad tegema õigeid/tähelepanuväärseid asju. Inimesed on „sotsiaalsed loomad“.Meie õnn,edu,kõik sõltub inimeste suhtumisest meisse.Kui sa paned hea proffesionaali valesse töö keskkonda ,siis ta hakkab tegema valeid asju.Kui sa lood gruppile inimestest head töökeskkonda ,siis nad hakkavad tegema õigeid asju.Just juht vastutab õige töökeskkonna eest.Kui sa lood keskonda,kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ,siis inimene hakkab sind usaldama ja tegema sinuga koostööd.Vaja pidada meeles,et usaldus ja koostöö on seotud inimeste tundedega,see ei ole instruktsioon või mingisugune mehhanism.Sa ei saa a...
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia k...
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune m...
Aregngupsühholoogia ül 1 Ülesanne õpipäevikusse: Arutle kirjalikult loengus käsitletu ja raamatust loetu põhjal: mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia paneb arenema inimene. Iga inimene areneb erinevalt. Iga inimese arengut on võimalik vaadelda ja uurida, samas on kõikide inimeste arengus ühiseid jooni. Arengupsühholoogia areneb koos inimkonnaga, tehnoloogiaga ja maailmaga. Kuna maailm muutub muutuvad ka meie arenemis tingimused ja võimalused. Mida rohkem maailm muutub ja areneb seda rohkem areneb ka arengupsühholoogia. Praeguse generatsiooni lapsed on arenenud täiesti teisti kui nt. lapsed 1989 aastal. Sest keskkond oli teistsugune, maailm oli teistsugune. Kõik oli lihtsam,meie vaatevinklist vaadatuna. Polnud sellist tehnikat nagu kaasajal, polnud sellist keskkonda ja inimesed arenesid teisiti. Arengupsühholoogia areneb, siis kui leiame mingi uue arengu meis endas, aga areng meis endas (inimestes/inimrassis) toimub i...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
