HALVAATORT RETSEPT NR. 1 Portsjoni kaal (kg): 1,000 Valmistatavaid portjoneid: 5 Retsepti kaal Tootmise kaal Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 5 bruto 5 neto Ühiku hind Koguse hind Põhi 1 Muna tk/kg 4 0,200 20 1,000 1,01 kr 20,20 kr 2 Peen suhkur kg 0,128 0,128 0,640 0,640 13,20 kr 8,45 kr 3 Nisujahu kg 0,090 0,090 0,450 0,450 6,17 kr 2,78 kr 4 Jahvatatud mandel kg 0,018 0,018 0,090 0,090 72,00 kr 6,48 kr 5 Küpsetuspulber kg 0,008 0,008 0,040 0,040 842,00 kr 33,68 kr ...
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine ...
Registreerimiskaart Registration form Perekonnanimi Saabumiskuupäev Surname Date of arrival Eesnimi Lahkumise Fist name kuupäev Date of departure Tänav Tasumis viis / Way of payment Street Sularaha/ Cash Voucher Panga üllekanne/Bank Transfer Krediitkaard/ Credit card Valid thru / Nr Postiindeks Toa number/ Room no Postal(zip) code Linn ...
Kalkulatsioonikaart TOIDU NIMETUS: Portsjoni kaal: Valmistatavaid portsjoneid Kokku: Valistamise Retsepti kaal Hind 20% ta kaal Ühik Kao 2 Retsepti Toiduained Ühik 1bruto 1neto 2 bruto u % neto hind hind Kokku: Hind km-ga Valmistamine:
e-pankades teha tehinguid, vaadata kulutusi ja sissetulekuid . Koodikaartide aeg hakkab mööda saama ning üldiseks isikutuvastamise vahendiks saab ID-kaart. Läbi pankade saab ka audentida end e-koolis, Eesti Energia veebilehel ja paljude teiste teenusepakkujate veebilehtedel. Võti, mis avab kõik uksed ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN. Digiretseptid Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass, juhiluba. 1
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vadu...
docstxt/1391687027883.txt
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012 Tomatipasta ...
Roheline kaart Soomes kehtiv seadusandlus annab objekti omanikule/valdajale õiguse kehtestada objektil viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded, nii on tal õigus nõuda territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist ehk rohelist kaarti. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Koolitus koosneb: · Tööohutus: vastutus ja kohustused · Tööohutusriskide tähelepanek · Ohutegurid ja nende vältimine · Valmisolek ja tegutsemine õnnetusjuhtumi korral · Valikvastustega test Iga osaleja, kes osaleb koolitusel täies mahus ning sooritab selle lõpus edukalt testi (75% õigeid vastuseid), saab sellekohase personaalse, Soomes 5 aastat kehtiva plastikkaardi.
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 ...
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemi...
docstxt/14247706322329.txt
samad nõuded ja töötab sama tarkvaraga, mis ID-kaardi puhul. Juhul, kui ID-kaart on kaotatud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ja isikul on olemas kehtiv Digi-ID, võib seda kasutada elektroonilises keskkonnas kaotatud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud ID-kaardi asemel. Digi-ID ja ID-kaardi erinevused 5 Digi-ID ID-kaart Sertifikaadid ja kaart kehtivad 3 Sertifikaadid ja kaart kehtivad 5 aastat aastat Isikuandmete failis vaid kaardi Isikuandmete fail tavapärane number Sertifikaadi Subjectis O väli Sertifikaadi Subjectis O väli ESTEID (DIGI-ID) ESTEID Väljastaja ESTEID-SK 2007 Väljastaja ESTEID-SK 2007 Uue PIN ümbriku saab vaid PPA- Uue PIN ümbriku saab PPA-st, st pangakontorist
docstxt/1446651439509.txt
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar ...
Empaatia kaardi näide
docstxt/14375271926184.txt
docstxt/14466520663393.txt
docstxt/136120361022.txt
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
docstxt/12402467436784.txt
docstxt/1304757087107786.txt
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Toidu nimetu Portsjoni kaal Valmistavaid portsjoneid Oper. Töötlemis- Operatsiooni Jrk. operatsioonide läbiviimise Nr. teostmise Toiduained Ühik Kogus seadme või järjekorras töökoha nimetus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ü...
docstxt/13950996854304.txt
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4
Interaktiivne Eesti kaart arvutitund 9. klass õpilane Claid Ülesanne nr. 1 Ava internetibrauseris leht aadressiga http://www.regio.ee Vali ülalt menüüst Kaardid Interaktiivne Eesti kaart Kirjuta Otsingusse kooli aadress vali tee aktiivseks - kooli aadress: Liivalaia 23 - vajuta nuppu kooli kohta avanevas aknakeses – lisa teekonda Teosta kohaotsing koduse aadressiga: Katkuniidu 13(aadress). Sinu koduaadress märgitakse punktiks B ja kuvatakse teekond A-B Kaardile tekkis teekond ja teekonna kirjeldus. Kui pikk on Sinu koolitee? 15 min.Kui pikk on sõiduaeg? 22 min. Kopeeri teekonna kirjeldus siia: Tänav, sõida 140 m
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiuma...
Toidu nimetus: Ühe portsjoni kaal: Vajaminev kogus (portsjonite arv): Sisesta brutokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 10 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % NETO BRUTO 1 NETO 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 ...
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on...
docstxt/126019872856548.txt
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kah...
Esitamise aeg 20.02.2012 Kodutöö teema Lõunasöök, mis muudab argipäeva erilisesks Toidukorra kirjeldus (kellele, mida ja kuidas) Minu pakutav menüü sisaldab endas kolme käiku: Eelroog, pearoog, magustoit. Toidud on valitud vastavalt kliendi soovile. Kliendiks on keskealine paar, kes hindab lihtsust kuid samas head maitset ja peent väljanägemist. Sellepärast ei ole roogades toiduainete kooslused liiga üllatuslikud ja harjumatud, lihtsalt erilised. Samuti on road valitud küllaltki tervislikud, kuna klientidel pole plaanis kaalus juurde võtta. Vaid säilitada head välimust. Eelroaks olen valinud värske salati graavlõhe ja maitsestamata jogurti-küüslaugu kastmega. Krõbedust lisavad toidule grillitud krutoonid. Eelroog on mahlane ja värske ning eeldab isu suurendamist pea roa ajaks. Punane kala ja värsked köögiviljad sisaldavad rohkelt kasulike vitamiine. Küüslaugu kastme serveerin eraldi, sed...
docstxt/13804574005339.txt
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium
docstxt/14171088907712.txt
docstxt/124093737015939.txt
docstxt/124093753115939.txt
docstxt/124145900715939.txt
docstxt/124145902515939.txt
docstxt/124145905515939.txt
docstxt/124145907615939.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
