Ametlik(ud) vabariikides keel(ed) kohalikud keeled Rahvaarv 141 904 000 (2009) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin NSV Liidust; deklaratsioon 12. Iseseisvus juunil1990, lõplik 26. detsember 1991 Rahaühik Vene rubla (RUB) maailmaaeg +2 kuni Ajavöönd +12 (dekreediaeg) Tippdomeen .ru Telefonikood 7 Venemaa lipp Venemaa vapp
ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5.2 astronoomilist ühikut, arvuta Kepleri 3.seaduse põhjal Jupiter aasta kestvus. 28.9 Neptuun, mille Keskmine kaugus päikesest on 30 astronoomilist ühikut avastati 1846
Pindala 9 826 630 km2 Ametlik(ud) Inglise keel(ed) Rahvaarv 310 053 000 (2010) Rahvastiku 32 in/km2 tihedus Riigikord Presidentaalne liitriik President Barack Obama Asepresident Joe Biden Iseseisvus 4. juuli 1776 14 256 SKT mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku 46 380 dollarit (2009) [1] kohta Rahaühik Dollar (USD) Ajavöönd Maailmaaeg -5 kuni -10 Tippdomeen .us, .edu, .gov, .mil Telefonikood 1 Lipp Vapp
Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort Riigikeel(ed) hindi, inglise (Red Fort), mis on samuti UNESCO Rahvaarv 1 210 193 422 maailmapärandi nimistus. Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik ruupia (INR) Ajavöönd maailmaaeg +5.30 India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Osariigid 1.Andhra Pradesh 2.Arunchal Pradesh 3.Assam 4.Bihr 5.Chhattsgah 6.Goa 7.Gujart 8.Haryana 9.Himachal Pradesh 10.Jammu ja Kashmir 11.Jharkhand 12.Karnataka 13.Kerala
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast.
reisiks kaks nädalat. Austraalia pindala on 7 704 366 km2 ja pealinn on Canberra. Uluru asub Austraalia Põhjaterritooriumil. Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Kõige soojem on ja kuivem on seal jaanuaris. Austraalia pealinna Canberrasse saab kahe ümberistumisega Frankfurtist ja Sydneyst. Kokku kestab lend 30 tundi ja 30 minutit. Austraalias on maailmaaeg +6 kuni +11. Põhjaterritooriumil on meiega ajavahe 6 tundi. Kell tuleb edasi keerata. Austraalias on kasutusel Austraalia dollar AUD. 1 AUD =0,80 EUR-iga. Austraalia riigikeel on inglise keel. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt. Põhjaterritooriumi kirdeosas asub Arnhemi maa, kus elavad ainult aborigeenid. Huvitav oleks nende elu jälgida. Lõunaosas asub Uluu-Kata-Tjua rahvuspark, mille suurim vaatamisväärsus on maailma suurim monoliit Uluru. Põhjaosas asub Kakadu
Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi. valitseb MandriHiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. · Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast . Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, PõhjaKorea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietna...
Madagask ar Üldinfo » Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) » Pindala: 587 041 km2 » Rahvastiku tihedus: 33 in/km² » Pealinn: Antananarivo » Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR » Liiklus: parempoolne » Riigikeel: malagassi » Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel » Ajavöönd: maailmaaeg +3 Asukoht Huvitavaid fakte » Seal on » Madakaskaril on kalliskivikaevand oma siidiuss usi (kare siid, parimast siidist tehakse surilinasid) » See on vanillisaar » Madagaskaril (3/4 maailma kasvavad vanillist) maailma kõige magusamad banaanid » Küla sepakodades toodetakse peamiselt labidad
LK 4 KASUTATUD KIRJANDUS ASUKOHT JA ÜLDANDMED Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 1947 15 893 811 1960 20 013 793 1970 23 364 431 1980 27 947 446 1991 32 615 528 2001 36 260 130 2009 40 134 425 16
Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualadest ja kaitsealadest ( Tsavo rahvuspark (20808 km²) kagus). Suurim välisvaluuta tuleb Kenyasse turismist. 2006. aastal tõid turistid riiki sisse USA$ 803,000,000.
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11...
2.Energialiik Soojuselektrijaamad Hüdroenergiajaamad 3.Riigikeel Inglise Hiina 4.Rahvaarv Ületab kuskil 300 miljonit 1 314 480 000 5.Rahaühik Dollar (USD) Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar 6.Ajavöönd maailmaaeg -5 kuni -10 maailmaaeg +8 2 7.Pindala 9 826 630 km 9 596 960 km2 8.Rahvastiku tihedus 31,1 in/km2 137 in/km² 9.Iseseisvus 4. juuli 1776 1. oktoober 1949 DIAGRAMM Hõive tekstiili- ja rõivatööstuses 2001.aastal 8 PORTUGAL RUMEENIA BULGAARIA EESTI LEEDU ITAALIA UNGARI LÄTI HISPAANIA BELGIA
Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas. Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum. Muud Keel inglise Pealinn Kingston Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Kenneth Hall Peaminister Bruce Golding Pindala 10 991 km² Rahvaarv (2003)2 695 867 Rahvastiku tihedus 245,3 in./km² Iseseisvus 6. august 1962 Rahaühik dollar (JMD) Ajavöönd maailmaaeg -5 Riigihümn Jamaica, Land We Love Üladomeen .jm Maakood 1-876 Kaart Lipp Vapp
Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù kiltmaad, kust voolab läbi mitu jõge, mis kujutavad endast ainsat juurdepääsu riigi sisealadele. Suurimad jõed on Cacheu, Geba, Corubal ja Colufe. Guinea-Bissaule kuulub ka Bissagose ehk Bijagose
Saadus müüakse USA firmadele.Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19. sajandi teisel poolel. Argentina lipp Argentina vapp Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Cristina Fernández de Kirchner Asepresident Julio Cobos Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2007) 40 302 000 Asustustihedus 14,6 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen .ar Maakood 54 Rahvastik Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle kolmandiku elanikest on Itaalia päritolu
Venemaa Riigihümn Venemaa Föderatsiooni hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 Ametlik(ud) keel(ed) vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv 141 945 000 (2010) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima
KUUBA Kerte Einula & Sofja Ümarik Geograafia Kuuba on riik LadinaAmeerikas. Hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. Ajalugu 27. oktoobril 1492 aastal avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. Kuubasse toodi palju orje, tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Faktid Pealinn Havanna Pindala 110 860 km2 Riigikeel hispaania Rahvaarv 11 263 400 (2003) Rahvastiku tihedus 101,6 km2kohta Ajavöönd (maailmaaeg) 5 President Raúl Castro LIPP/VAPP Muusika Kuubas on peale suhkru ja tubaka väga tähtsad ka muusika ja tantsud, mis kannavad tugevaid hispaania ja Aafrika muusika mõjutusi . Kuuba muusika on rütmikas ja tantsuline. Põhilised taktim...
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi mere rannikul on säilinud kogukond
India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18
ALBAANIA Kätlin Mänd Albaania vabariigi faktid Pealinn: Tirana Pindala: 28 748 km² [ 1350km² (4,7%) vett] Rahvaarv: 2 831 741 Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km² Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa)
tekkisid põhjapoolsete aladel vara feodaalsed riigikesed. Tõenäolislelt suure osa Ghanas elavast rahvast on sisserännanud. Üldist. Riigihümn God Bless Our Homeland Ghana Pealinn Accra Pindala 239 460[viide?] km² Riigikeel(ed) inglise Rahvaarv 23 837 000 (2009) Rahvastiku tihedus 100 in/km² President John Dramani Mahama Iseseisvus 6. märts 1957 Rahaühik uus cedi (GHC) Ajavöönd maailmaaeg Tippdomeen .gh ROK-i kood GHA Telefonikood 233 http://www.youtube.com/watch?v=IkOts4dwtQg Link hümniks!! Kasutatud kirjandus. 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ghana 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ghana 3. Ene 3 lehekülg 159. 4. Eneke 1 lehekülg 250. Ene 2 (esimene trükk) lehekülg 372.
Aasia lõunaosa India ja Nepal India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner
18. San Juan 6. Córdoba 19. San Luis 7. Corrientes 20. Santa Cruz 8. Entre Ríos 21. Santa Fe 9. Formosa 22. Santiago del Estero 10. Jujuy 11. La Pampa 23. Tulemaa 12. La Rioja 24. Tucumán Fakte · Pealinn: Buenos Aires · Pindala: · Ajavöönd: maailmaaeg 3 Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² · allpool · Ametlik keel: hispaania · Pikimad jõed: · Rahaühik: peeso (ARS)
Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E. Pealinna kaugus Tallinnast on 2894,31 km. Ajavahe Eestiga on maailmaaeg +1 tund. Rahvaarvuks on 5,613,380 2012 juuli arvestusega.Minu arvates on Liibüa rahvaarvult keskmine riik. Ei leidnud rahvaarvu muutusi viimase 60 aasta jooksul. Rahvasiku tihedus on 3,65 in/km². Liibüa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on kõige väiksem, sest teistes riikides elab rohkem rahvast. Naaberriikide rahvastiku tihedus jääb vahmeikku 8.7 – 82 in/km² kohta. 90% rahvastikust elab riigi põhjaosas Vahemere rannikul.
Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Austraalia riigikeeleks on inglise keel. Pealinnaks Canberra. Austraalia pea on Kuninganna Elizabeth II ning peaminister Kevin Rudd. Iseseisvuse saavutas Austraalia 1. jaanuaril 1901 aastal, riigi rahaühikuks on Austraalia dollar (AUD). Austraalia pindala on pea 7,7 miljonit km² ning rahvaarv 2006 aasta andmetel on üle 20 miljoni. Rahvastiku tiheduseks on 2,6 inimest km² kohta. Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. 2. MAJANDUS Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980
saar ning mitmed teised väikesaared. · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra · Kuninganna Elizabeth 2 · Kindralkuberner Quentin Bryce · Peaminister Kevin Rudd · Pindala 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
lennundusinsenerina. 1962. aastal valiti NASA astronautide gruppi. President John Kennedy kuulutas 1961. aastal, et kümnendi lõpul kõnnib inimene Kuul. 20. juuli 1969 sõitis apollo 11 Kuule. Neil Armstrong (38), Michael Collins (38) ja Edwin Buzz Aldrin (39). Poolteist tiiru ümber maa, seejärel suund Kuule. "See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud
· Geograafiline pikkus määratakse lähtuvalt 0 meridiaan joonte abil · Kohalik aeg päikese järgi määratud aeg. Oli kasutusel veel siis kui kella polnud , kui oli pilvine ilm siis jäi aeg vaatamata. · Ajavöönd Maakera on jaotatud 24'ks ajavööndiks, kus igas vööndis kehtib ühesugune kellaaeg, mis naabervööndist erineb tunni võrra. · Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi. · Maailmaaeg esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks. · Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi · Kuupäevarajad 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine · manner maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6 · maailmajagu suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane
Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit. ( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl ) 2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA Pindala : 1 285 220 km2 Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis) Rahvastiku tihedus : 23 in/km2 Pealinn : Lima Riigi keel : hispaania Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN) President : Ollanta Humala Ajavöönd : maailmaaeg -5 Haldusjaotus : 25 piirkonda, mis jagunevad provintsideks ja mis omakorda jagunevad ringkondadeks ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu , http://en.wikipedia.org/wiki/Peru ) Peruu on pindala arvu järgi maailmas 19. riik. Temast ülespoole jääb Mongoolia, mille pindala on 1 564 116 km², ja allapoole jääb Tsaad, mille pindala on 1 284 000 km². Esimesele kohale jääb Venemaa, mille
President Luís Inácio Lula da Silva Asepresident José Alencar Gomes da Silva Pindala 8 511 965 km² Rahvaarv (2007) 190 011 000 Rahvastiku tihedus 22 in./km² Iseseisvus 7. september 1822 Rahaühik riaal (BRL) Ajavöönd maailmaaeg 2 kuni 5 Riigihümn Hino Nacional Brasileiro Brasilia kui pealinn Aastal 1891 viidi Brasiilia põhiseadusesse sisse punkt, mille kohaselt tuleb pealinn Rio de Janeirost tulevikus uude linna üle viia. Uuele pealinnale pandi nurgakivi juba 7. septembril 1922, kuid ehitus jäi soiku, ning võeti uuesti käsile alles 1956. aastal. Linn projekteeriti ja ehitati riigi uue pealinnana ja see valmis 41 kuuga (19561960)
käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) 1 330 044 605 Rahvastiku 141,73 in/km² tihedus Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Jüaan (CNY), Aomenis Macau Rahaühik pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Yìyngjn Jìnxíngqú Riigihümn () Üladomeen .cn Maakood 86 2. Hiina Rahvavabariik Hiina Vabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv on 1,330,044,605, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga
rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat. · Portugal ekspordib: Korki ja
Maastik: savannid ja kõrbed President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali Rahvuskuuluvus: mande 50%(Bambara,Malinke,Sarakole), Peul 17%, Voltic 12%, Tuareg ja Moor 10%, Songhai 6%, muud 5% Religioonid: islam 90%, kohalikud usundid 9%, kristlased 1% Ajavöönd: maailmaaeg Üladomeen: .ml Maakood: 223 Mali asub Aafrika mandril. Mali on maast ümritsetud Nigeri, Alzeeria, Mauritaania, Burkina Faso, Cote D'Ivore, Libeeria, Guinea ja Senegaliga.Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise
Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h Legendi järgi oleva...
referaadiga edastada palju põnevat infot El Salvadori rahvastikust. 3 El Salvador Üldandmed: Riigihümn Saludemos la Patria orgullosos Pealinn San Salvador Pindala 21 040 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 6125512 (juuli 2014) Rahvastikutihedus 294,7 in/km² President Salvador Sánchez Cerén Iseseisvus 15. septembril 1821 Rahaühik dollar (USD) Ajavöönd maailmaaeg −6 Demograafilised andmed: El Salvador on kõige väiksem ja kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salvadorlased on valdavalt katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades. On kogenud demograafilist üleminekut, seal on aeglane rahvastiku
Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 120 000 (2011) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2 Kuningas Juan Carlos I Peaminister Mariano Rajoy Rahaühik euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg 3 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin
Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik Peeso ( CLP ) Ajavöönd maailmaaeg 4 Riigihümn Himno Nacional Seadusandlik kogu asub Valparaisos Rahvastiku tihedus 20,7 in./km² Iseseisvus: 18. september 1810 8.1.13 Kristyna Kokk 3 Kaart 8.1.13 Kristyna Kokk 4 Vapp 8.1.13 Kristyna Kokk 5 Lipp 8.1.13 Kristyna Kokk 6 Geograafilise asendi iseloomustamine Asend algmeridiaani suhtes Põhjapoolesem äärmuspunkt 46°ll 75°lp
Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 3. Kli im a Austraalia mandri põhjaosa asub
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid. Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid. Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307 Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km² Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest. 10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood
Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) Vapp: 2. Geograafiline asend Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ta ulatub põhjast lõunasse 1585 kilomeetri ulatuses ning idast läände 821 kilomeetri ulatuses. Tai piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning
Kingitus peab olema ilusti pakitud (pakkepaber ei tohi olla punane, roheline, must ega sinine). Kingitused võetakse vastu kahe käega. Kingitused antakse tavaliselt üle enne lahkumist. Tai lipp Tai vapp Ametlik keel: tai Pealinn: Bangkok Kuningas: Rama IX (Bhumibol Adulyadej) Peaminister: Surayud Chulanont Pindala: 514 000 km² Rahvaarv: 64 265 276 Iseseisvus: 1238 Rahaühik: baat (THB) Ajavöönd: maailmaaeg +7 Riigihümn: Phleng Chat Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid SÖÖMINE JA JOOMINE Tüüpilised road Tavaline tai köök koosneb peamiselt kohalikest toiduainetest, esmajoones köögiviljadest ja mereandidest, lihast ja nuudlitest. Juustu maitse on suure osa taide jaoks ebameeldiv. Hommikusöök koosneb tavaliselt teest ja riisist; riisi pakutakse kas pudrutaolisena, mida võib lisanditega maitsestada ja lisaks pakkuda erinevalt valmistatud muna või marineeritud köögivilju
vahel. ASUKOHT JA ANDMED Keel: korea Pealinn: Seoul President: Roh Moo-hyun Peaminister: Han Myung-sook Pindala: 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Rahvaarv: (2005) 48 422 644 Rahvastiku tihedus: 490,3 in/km² Iseseisvus: 13. august 1948 Rahaühik: won Ajavöönd: maailmaaeg +9 Riigihümn: Aegukga Ajakirjandus: poliitiline tsensuur puudub Haldusjaotus: 9 provintsi ja seitse keskalluvusega linna Riigi koreakeelne nimi tähendab Suur Hani Vabariik. Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (Lõuna-Hani). Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007
Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Põhiandmed: Riigihümn - Somos libres, seámoslo siempre Pealinn - Lima Pindala - 1 285 220 km2 Riigikeel(ed) hispaania, ketsua Rahvaarv - 28 409 897 (2003) Rahvastiku tihedus - 22,1 in/km2 President - Ollanta Humala Peaminister - Oscar Valdés Iseseisvus - 28. juulil 1821 Rahaühik - uus sol (PEN) Ajavöönd - maailmaaeg -5 Kasutatud materjalid http://wiki.gomaailm.ee/wiki/peruu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
saar ning mitmed teised väikesaared. [1] Austraalia kohta infot: · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra · Kuninganna Elizabeth 2 · Kindralkuberner Quentin Bryce · Peaminister Kevin Rudd · Pindala 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 1. Rannajoon Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. [1] 2. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. [1] 3 3. Veestik Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi
· Lõuna - Korea Jaapani naabrid Venemaa, Lõuna - Korea, Põhja - Korea, Hiina. Vaikne ookean, Jaapani meri, Ohhoota meri Üldandmed · Pealinn: Tokyo ( Tky ) · Keel: Jaapani · Rahaühik: jeen ( JPY) · Rahvaarv: 127 milj · Rahvastiku tihedus 337 in/km 2 · Pindala:377 835 km2 Üldanmed · Keiser: Akihito · Riigikord: konstitusiooniline monarhia · Peaminister: Yoshihiko Noda · Ajavöönd: maailmaaeg +9 · Hümn: Kimi ga yo · SKT : 4366 miljardit USD · SKT elaniku kohta 38 341 USD Territoorium · Jaapan koosneb 4 suuremast saarest ja paljudest väiksematest. · Suurim on Honsh, kus asub ka Tky. · Minevikus iseloomustati igat saart erinevallt : Põhja- poolsed elanikke peeti vastupidavateks ja kannatlikeks, Kesk- Jaapani asukaist usuti, et nad väärtustavad enam au ja väärikust kui raha, ning lõunast arvati pärinevat kõige parimad sõdalasi.
samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU Fidzi asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all. Enamustel saartel elasid asukad väikeste kogukondadena mäeseljakute kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
