Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius
Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik.Suurem osa maad,eriti põhja-ja idaosa on mägine.Valitseb parasvöötme mussoonkliima,tihti on purustavaid rajusid(taifuune). Lõuna-Koresa elab(2007 a.) 50 087 300 milj. inimest,kellest 99% on korealased ning peamine vähemusrahvus on hiinlased.Rahvastiku tihedus on 508,6 in/km² kohta.Lõuna- Korea pealinnaks on Seoul,mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km ja kaugus Narvast 7341.3 km ning mille geograafilised koordinaadid on 37°35 N 127°0 E. Ajavöönd on 6 tundi Eesti ajast ees. Joonis 1.Lõuna-Korea geograafiline asend. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/S%C5%8Ful http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Korea http://et.wikipedia
Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ärikultuur, kombed ja tavad
· Tööstuse põhirõhk on masina ja raske tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus · Tähtis on ka loomakasvandus LOODUSVARAD · Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid väga palju. · Tähtsaim on rauamaak · Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti, uraani, hõbedat ja naftat. RAHVASTIK · 86,7 % elanikkonnast on rootslased · Üle 85 % rahvastikust elab linnades · Suurim vähemusrahvus on soomlased, neid on 2 %. · Elab ka palju kreeklasi, jugoslaavialasi ja sakslasi. · Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal · 77 % rahvastikust on luteri usku · Rahvastiku tihedus on 20,1 in/km² HUVITAVAID FAKTE · Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. · Riigipea on alates 1973 aastast Carl XVI · Parlament koosneb 349 inimesest ja määrab ka peaministri. · Ajavöönd on KeskEuroopa aeg
sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi rahvuseid. Sooline koosseis ja rahvastiku püramiid. Türgi suurimad linnad on: 1) Istanbul umbes 7.3 miljonit inimest 2) Ankara umbes 3.2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja
Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. mon...
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Eesti Vabariigis Tallinna Arte Gümnaasium 11A klass Marit Nõmmik, Caroline Sada, Liisa Piir, Kati Rannit Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased.
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne os...
ABBA HARIDUS Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666) RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL
Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Kaart Asulastik Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Linnad Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Istanbul Linnad Suuruselt teine linn on Ankara. Alates pealinnaks saamisest on see kõvasti
Vene vaimsust oli vanemas põlvkonnas abielude tõttu vene naiste/meestega, venemaal õppinud, elanud ja töötanud haritlaskonnas. Vene aated ja vene eeskuju oli vajutanud tugeva pitseri Eesti poliitikaelule ja erakondade kujunemisel.Näiteks puudutas see just pahempoolseid parteisid,millede populaarsus oli Eesti Vabariigi ajal suur. Vene mõju vene elanikkonnaga piiriäärsetel aladel oli suur. N: õigeusklike vene külade mõju setu kultuurile.Nagu saksalsed, polnud venelased vähemusrahvus selle traditsioonilises mõttes, vaid ühtlasi suure riikliku rahvuse esindajad. A.Annist :,,...meie suurim vaenlane on ikka olnud ja saabki olema slaavlus.See on yhtlasi meie soo ja ka selle kultuuri vaenlane.Germaanlus on meile vähemalt vallutades ikka ka andnud midagi./---/Venelasilt pole me kultuuriliselt saand peaaegu mitte midagi./---/Slaavlus pole annud iial meile midagi positiivset,see on ainult meid söönd ja hävitand." J
ROOTSI Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rootsi.......................................................................................................................................... 4 .....................................................................................................................................................4 Kliima ja taimestik...................................................................................................................... 6 Riik..............................................................................................................................................7 Majandus......................................
Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Rahvastikupüramiid Afganistan Pealinn Kabul Pindala 647 500 km2 Ametlik(ud) keel(ed) pustu, dari Rahvaarv 28 717 200 (2003)
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsis toodetav automark Volvo Rootsis toodetav sõjamasin JAS 39 Gripen 5 RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa 6 HUVITAVAID FAKTE ROOTSI KOHTA
80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.(4) Türgi riigikorraks on parlamentaarne vabariik ja rahaühikuks türgi liir.(1) Põhiosa Türgi rahvuslikust koosseisust on kuni 80% türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1) Valitsevaks religiooniks Türgis on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid . Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.(1) President: Abdullah Gül Pealinn: Ankara
KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“ 1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad ...
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus. Sisemise kogutoodangu juurdekasv on olnud kiire, kuid ühe inimese kohta on see rahvaarvu suurenemise tõttu jäänud väikseks
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
0,7% (7600 inimest), lätlasi ja juute alla 0,5%. Teise maailmasõja ja poliitiliste ümberkorralduste tulemusena kaotas Eesti neli vähemusrahvust viiest. Nii moodustasid eestlased Eesti uutes piirides sõja lõpul juba 97,3% kogurahvastikust, samas oli aga ka eestlaste absoluutarv tublisti vähenenud: sõja ja sellele järgnenud repressioonide tekitatud inimkaotusi on hinnatud 17,5%le eestlaste arvust. Säilis vene vähemusrahvus, kelle hulk ulatus 1990. aastate alguses 39 000 inimeseni. Sündimus ja vanuseline koosseis Ehkki Eestis beebibuumi-laadne nähtus aset ei leidnud, tegi Eesti 1960. aastate lõpul ometi läbi ebatüüpilise trendimuutuse: kolme-nelja aasta vältel tõusis põlisrahvastiku sündimus enam kui 17% võrra. Välissündinud rahvastikule kasv ei laienenud ja selle rahvastikuosa sündimus järgis üldjoontes nende päritolumaa langevat trendi.
1949 suri Dmitrov ja uueks peaministriks valitakse Vasil Kolarov ka tema sureb juba järgmine ja võimule tuleb ,,Väike Stalin" ehk Vulko Servonkov. Ta alustab BKP puhastamist ja kollektviseerimist. 1953 sureb Stalin ning Servekovi võim hakkas kiiresti kahanema. Ta annab oma võimu üle Todor Zivkovile, kes kavatses muuta Bulaaria Nõukogudeliidu lahutamatuks osaks. 1968 abistavad Bulgaaria väed Nõukogudeliidu vägesid Tsehhoslovakkiasse tungis. 1984 pidid Türklaste vähemusrahvus endale võtma slaavi nimed. Islamikke õigusi kärbitakse ja algavad ülemaailmsed vastuhakud. 1989 toimus väga suur türklaste väljaränne umbes 300 000 inimest.Sofias toimusid massilised meeleavaldused demokraatlike raformide toetuseks. 1990 oli majanduse kokkuvarisemine, nimelt toidu- ja kütesenappus. Järgmine aastal kaotati piirhinnad; järsk hindade tõus. Juunis kinnitatakse uus põhiseadus. 1992 jätkuvad meele avaldused. 1996 pinged türgi vähemiku poliitiliste õiguste pinnal.
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Root...
hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). [redigeeri] Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). [redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. [redigeeri] Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. [redigeeri] Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. [redigeeri] Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid ja aleviidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
· usulised õigused · õigus ühineda · õigus haridusele. 2.8 Vähemusrahvused Vähemusgruppidest on nii rahvusvahelisel tasandil kui ka siseriiklikult kõige rohkem tähelepanu pööratud vähemusrahvustele. Üldiselt loetakse vähemusrahvuseks riigi põhirahvuse kõrval elavat rahvusgruppi, kes erineb põhielanikkonnast etnilise, keelelise, usulise kuuluvuse või mõne muu tunnuse alusel. Vähemusrahvus peab vastama järgmistele tingimustele: · peab olema arvulises vähemuses võrreldes põhielanikkonnaga; · ei tohi olla ühiskonnas domineerivas positsioonis; · vähemusrahvuse liikmed peavad olema riigi kodanikud või alalised elanikud; · peab olema kas etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega; · peavad end ise rahvuseks pidama.
Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub
(ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). 24 2. Vähemusrahvus. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle kogu riigi ning keda ühendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ühegi teise riigi territooriumil põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole
Aastatel 16951697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on nimetatud ka Suureks Näljaks. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast. Rootsi ametnikud, kes olukorda pärast nälja lõppu hindasid, leidsid, et Eestis kulub näljast taastumiseks umbes 2030 aastat, kuid seda aega ei olnud, sest juba kolme aasta pärast puhkes Põhjasõda. Sel ajajärgul võisid Eesti alale asuda ka kolmas ajalooline vähemusrahvus, vanausulistest peipsivenelased, kuid nende saabumisajaga on mitmeid probleeme ja viimasel ajal peetakse tõenäolisemaks, et nad tulid suurematel hulkadel siia alles pärast Põhjasõda. · Põhjasõda 1700. aasta sügisel ründasid Peeter I juhitud Vene väed Narvat ja asusid seda piirama. Rootsi kuningas Karl XII kiirustas aga oma peavägedega Eestisse ning lõi venelasi Narva lahingus. Kuigi Rootsi vägede üheks lahinguplaaniks oli ka sõja jätkamine Venemaa
seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle kogu riigi ning keda ühendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ühegi teise riigi territooriumil põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused:
1. Põhimõte kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I 2. kitsendused a) kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I b) eestlase omadus § 36 III c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II 26 e) töötaja, tööandja § 29 V f) autor § 39 g) vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a) põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b) põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused * vanemate põhiõigused * kaalumine 4. loobumine
kohustus II Füüsilised isikud 1. Põhimõte kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I 2. kitsendused a) kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I b) eestlase omadus § 36 III c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II e) töötaja, tööandja § 29 V f) autor § 39 g) vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a) põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b) põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused * vanemate põhiõigused * kaalumine 4. loobumine
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
õiguslikult määratleda; homoabielul „taastootmise“ funktsiooni pole, kas see siis on abielu põhiseaduse mõttes? § 27 lg 1 e. töötaja, tööandja § 29 V f. autor § 39 (reguleerib mittevaralisi õigusi, varalisi õigusi reguleerib § 32) g. vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a. põhiõigusvõime – võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b. põhiõigusealisus – iga põhiõigust iseseisvalt teostada; täielik teovõime 18 a - põhiõiguse olemus – füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east * poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused
seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle kogu riigi ning keda ühendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ühegi teise riigi territooriumil põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused:
1. Füüsilised isikud: - Põhimõte kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I - Kitsendused - Kodakondsus kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I - Eestlase omadus § 36 III - Vanema omadus § 27 III; § 37 III - Abikaasa § 26 II - Töötaja, tööandja § 29 V - Autor § 39 - Vähemusrahvus § 56 - Alaealisus - Põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east - Põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - Põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east + Poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused + Vanemate põhiõigused + Kaalumine - Loobumine
Miks ei kehti? Abielu on institutsioon, riik annab talle oma õnnistuse. Sotsiaalset tunnustust siis ei ole, siis ei ole ka selle võrdõiguslikkuse jaoks üksust. · Autor § 39. Kes on autor? See, kes midagi loob. Kui keegi ostab teiselt autoriõigused? See ei kaitse materiaalseid õigusi, see kaitseb immateriaalseid õigusi ja seetõttu kaitseb loomingu loojat ja tema mittevaralist positsiooni, tema autoripositsiooni. Seda kaitset ei saa edasi müüa. · Vähemusrahvus § 50 d.i..c. Algus ja lõpp Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine? Kandjaks on sündinud inimene, kui isik on ilmale tulnud, siis ta on põhiõiguste kandja. Kas idulane ja vililane on ka põhiõiguste kandjad? Mida see siis tähendaks? Kes esindavad seda sündimata elu? Vanemad. Kes ähvradab seda elu? Ema. Isa saab keelata teha emal aborti. Jõuame piirini, kui õigus lõpeb ja algab midagi muud
territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle kogu riigi ning keda ühendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ühegi teise riigi territooriumil eponüümsest põhirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis- poliitilisel põhjusel kusagil suveräänse omariikluseni jõudnud. Selline vähemusrahvus võib elada kas ainult ühes või ka mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele allkomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
