Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, subjekt, territoorium, asjaolud, sunni, kinnisasja, riigivõim, scriptum, õigussuhe, objektiiv, moraal, sugukond, esemeks, organisatsioon, õiguskord, normatiivsus, põhiseadus, rakendamise, vallasasi, normis, reguleeritud, keiser, tavaõigus, üldkohustuslik, kohustuslikkus, õigusnormid, käitumisnormid, üksiku, objektiks, lünk, roomaisikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja
Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus..........................................................................
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult
nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus). Sugukondade otsused ja veritasu. Õiguse ajalugu kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero). 3. Õiguse tähistamine. Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A. Thomas
1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!!
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning
Ajast aega on tekitanud umbusku juristidesse keele tõttu. Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus. 1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool. Kuidas õppida? 1. õppejõudude struktureeritud õpetamine 2. koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused. Töö allikatega: 1. ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine õigus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e
Õiguskord Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek
Tegelikkuses aga juba väga ammu niiviisi, et sariaadi elluviimise käigus on lubatud palju võtteid, mis leevendaksid sariaadi rangust. Põhjuseks inimlik arusaam, et nõuded on liiga ranged. Sellest ei ole aru saanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka juhid. Tegu ei ole ühtlustatud, kodifitseeritud õigussüsteemiga. Selle arengus on osalenud terved põlvkonnad õigusteadlasi. Tõlgenduste lähtepunktiks on ikkagi olnud pühakirjadest pärit asjaolud. Karta on, et õiguse erinev tõlgendamise on ka põhjus, miks moslemite kogukond on jagunenud mitmeks - sunniidid (õigeusklikud) ja siiidid. Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, sariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest. 1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis
Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena õiguslaused on laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest
Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus)
õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad ei täida seda mitte lihtsalt harjumusest või kombepärast, vaid sellepärast, et nii on õige) ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavaõigusel on oluline koht rahvusvahelises õiguses, kaubandusõiguses. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna
P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2
Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes. Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud
13. Õigussuhte objekti mõiste. Kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused. Eelkõige materiaalsed esemed, aga ka vaimsed või sotsiaalsed esemed, millega seoses õigussubjektid astuvad õigussuhtesse, kus teostavad oma subjektiivseid õigusi ja kohustusi (nt autoriõiguste teostamine). 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. Juriidiline sisu - õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt
- Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. - Ius non scriptum – kirjutamata õigus. Õigus käis hõimkondade tava ja moraalitunde järgi. Nt lindpriide hõimust väljasaatmine. - Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused. Territoorium – riigipiiriga määratletud osa (ka õhk ning vesi). Rahvas – kõige kõrgema võimutäiusega. Samas ise õigussubjekt. Lisaks: lipp, hümn, vapp 7
Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Nad pole tõesed ega väärad. Nad on kas kehtivad või mitte, ehk nad kas kuuluvad õiguskorda või mitte. Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusnorm anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisnorme, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid lihtsalt määrata, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel. Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus) Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega kapseldunud ühte normi. K. Engisch on leidnud, et õigusele vastavas otsustuses kujundab otsus ise võimalikud konkretiseerimise viisid. Alles juriidilise argumentatsiooniga saab normi tekst oma tähenduse. Moodustuv õigusnorm, mille alusel otsustatakse, koosneb kahest osast: 1) faktid, mida norm seob (tegeliku elu asjaolud) ja mida me subsumeerimismudelit kasutades peame kohale seadma; 2) normi programm – faktide korrastamisega saavutatav õiguslik määr. Õigusega püütakse korraldada tähtsamaid inimkäitumise liike, teisalt aga tüüpilist. Õigusmõtlemine sisaldab opereerimist nö tüüpilisega. Ühelt poolt on see konkreetne, teiselt
Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma
sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma
Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus) Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. * ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE. Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. Õigusnorm abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi. Avaldub õigusaktid tekstis. Säte õigusakti teksti väiksem osa. Normi struktuur *Eeldused osa normist, mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib
omaette. Õigus on ühiskonna staatiline komponent. Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element. Positiivne õigus ei ole primaarne, tegelik õigus tekib hoopis nn õiglase õiguse konkreetsel kohaldamisel praktikas. Selles mõttes on õigus konkreetne kohtu- või haldusakt alates selle realiseerimisest. Sisaldagu norm mida tahes, alles kohtunik või ametnik annavad kohaldades sellele õige sisu. Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad.
3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.(armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks.
väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline.
Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid.
annaabi.ee 
