TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioo...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS
Öeldi, et neid allkirjastajaid reaalselt ei eksisteeri.) o Valimisprogrammide propaganda. Jälgitakse väga hoolega, et kõigil parteidel oleks võrdsed võimalused. Avalikõiguslik meedia peab andma kõigile parteidele võrdse aja ja ruumi oma põhimõtete tutvustamiseks. Parteid võivad omarahaga lisa reklaami teha, aga valimiskampaania ajal ei tohi välireklaami teha ja see pannakse tavaliselt varem üles. Peab olema avalik finantsaruandlus. o Hääletamine, millest suur osa on eelhääletamine. Valijate arv näitab võimu legitiimsust. Eestis valimisaktiivsus on tõusnud. Enamasti on valimistest osavõtt vabatahtlik, aga nt. Belgia ja Austraalias on see kohustuslik. 1 o Häälte lugemine. See sõltub valimisüsteemist(2): Majoritaarne valimissüsteem
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid......................................................................................3 3. Oodatavad tulemused.......................................................................................................3 4. Projekti huvigrupid.........................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks.........................................3 2. Projekti korrigeeritud rollid............................................................................................. 3 3. Valminud tu...
möödudes on frantsiisi saajal kohustus uuendada ja hooldada näiteks kontori sisustust või seadmeid. Lisaks, juhul kui frantsiisi saaja asukoht sobib frantsiisi andja sooviga, võib olla lepingud tingimus et asukoha riigi frantsiisi saajal on kohustus vajalik hoone ehitada vms. (üldiselt on see tingimus enamikes riikides vastuvõetamatu). · Raamatupidamine ja dokumentide arhiveerimine. Perioodiline auditeeritud finantsaruandlus ning info edastus, mille põhjal on võimalik frantsiisi andjal teostada kontrolli frantsiisitasude üle, juhul kui need on kindlaksmääratud protsendiga näiteks käibest. · Standardid ja kvaliteet. Frantsiisi andjale on oluline, et toodete/teenuste müügiga tagatakse kaubamärgi kvaliteet. Seega peab frantsiisi saaja lähtuma oma tegevuses rangetest kvaliteedistandarditest. Vaatamata näiliselt ebameeldivale tingimusele on see
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani lõpuaruanne 3. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks...............................................3 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs.................................. 3 1.1.3 Projekti eesmärkide saavuta...
- Konkurentide väljasöömine turult - Osanikud võivad tülli minna - Ei suuda piisavalt efektselt turule tulla 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Raamatupidamisteenuses sisaldub algdokumentide töötlemine ja majandustehingute konteerimine ning pearaamatu ja ostu-ja müügireskontro pidamine. Samuti maksu- ja finantsaruandlus, palga- ja põhivara arvestus, majandusaasta aruannete ja vahearuannete koostamine. Vajadusel esindame teie ettevõtet Maksu- ja Tolliametis ning pakume finantsnõustamist. Teenuste hinnad: 1. Üks kanne – 0,4€ 2. Kuutasu – 25€ 3. Liitumistasu – 15€ 4. Aastaaruanne – 35€ Teenuste hinnad on kujundatud konkurentide alusel. 8. Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis.
majanduskonjuktuur. Eraisikul vaadatakse põhiliselt varalist seisu, aga ka sotsiaalset seisundit(vanus, sugu, perekonnaseis, ülalpeetavate arv), elukutselised tegurid(haridus, elukutse, tööstaaz), suhted laenu andva pangaga ja teiste kreeditoridega. Infot nende kohta saab peamiselt vesteldes. Aitavad ka panga kartoteek, spetsiaalsed firmad nagu näiteks krediidiinfo, statistikakogumikud, konkurendid, äriplaan, finantsaruandlus. Viimastel kuudel on laenuvõimekus viimastel kuudel tõusnud."Oleme teinud elanikkonna laenuvõimelisuse analüüsi juba mitu aastat. Me arvutame välja palju on neid perekondi, kellel jääb järgi nii palju vaba raha, et nad saaksid laenu võtta. Selle alusel võiks väita, et laenuvõimelisus on kasvanud küll võrreldes suvega. Aga numbreid ei tahaks öelda. Vahepeal oli olukord, kus laenuvõimet jagus kuuks kuni aastaks. Me vaatame, kui me sama tempoga
isik või ettevõtlusega tegelev füüsiline isik) on kohustatud: arvestust pidama; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid; säilitama raamatupidamise dokumente. Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a raamatupidaja) üle. 11. Tsiviilõiguslik vastutus. Tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise alused: kahjujuhtum (varaline või mittevaraline kahju); õigusvastane tegu;
kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud TARKVARAUURING Arvutiõpetus Mõdriku2011 SISUKORD 1.1MS Office Kodu ja kool 2010..........................................................................................................................4 1.2MS Office Kodu ja äri 2010............................................................................................................................4 1.3MS Office Professional 2010 .........................................................................................................................5 1.4MS Professional Plus 2010.............................................................................................................................5 1.5MS Office Standard.................................
Kinnitatud akreditiivid Ülekantavad akreditiivid Uuenevad akreditiivid Koheselt makstav akreditiiv Edasilükatud makstav akreditiiv Negoteeritav akreditiiv Ootel akreditiiv b)Inkasso makseviis, mida kasutades soovitatakse kindlustada, et raha kauba eest laekuks enne kui kaup või selle kättesaamist võimaldavad dokumendid loovutatakse ostjale (tagurpidi süsteem akreditiivile). Turvalisem, kui tavaline makseviis. 12.Panga finantsaruandlus ja järelvalve. Traditsioonilised aruanded. Keskpanga normatiivid. Raamatupidamiskohustuslane peab esitama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamisaruandest ja tegevusaruandest (aastaaruande sõnaline osa). Raamatupidamise aruanne · Bilanss (vara, kohustused, omakapital) · Kasumiaruanne (tulud, kulud, kasum, kahjum) · Rahavoogude aruanne (aruande perioodi rahavood, raha ja raha ekvivalentide laekumised ja väljamaksed ) · Omakapitali muutuste aruanne
SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE 23.01.2014 10.03.2010 audiitortegevuse seadus Sisekontrolli süsteem (toimib igas EV-s) igasse organisatsiooni sisse kodeeritud, võiks koosneda kolmest komponendist: 1) Käsuliin ehk administratiivne liin liigub ülevalt alla (juhist madalamate töötajateni) 2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille a...
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud ...
Ootel akreditiiv, nii nagu kagarantiikiri, ei ole maksevahend, vaid tagab saajale makse juhul, kui ostja ei täida oma akreditiivis näidatud kohustust. Inkasso makseviis, mida kasutades soovitatakse kindlustada, et raha kauba eest laekuks enne kui kaup või selle kättesaamist võimaldavad dokumendid loovutatakse ostjale. Sisuliselt on tegemist vastupidise süsteemiga võrreldes akreditiiviga. Turvalisem, kui tavaline makseviis. 30. Panga finantsaruandlus ja järelvalve Raamatupidamiskohustuslane peab esitama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamisaruandest ja tegevusaruandest (aastaaruande sõnaline osa). Raamatupidamisaruanne: · bilanss (vara, kohustused, omakapital) · kasumiaruanne (tulud, kulud, kasum, kahjum) · rahavoogude aruanne (aruandeperioodi rahavood, raha ja raha ekvivalentide laekumised ja väljamaksed) · omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil tehtud muutusi ettevõtte omakapitalis
konkurentsieelis, turu areng ja selle mõju o Riskianalüüs – riskid ja maandamisvahendid o Peamised protsessid – tootmine, tarnijad, partnerid, inimkapitali roll, müük ja turundus 14. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Finantseerijate ootused: Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos.
lisakoormaga. Kogu küsimus taandub sellele, kuivõrd tõhus ja efektiivne see süsteem on. Sisekontrolli liigid Sisekontrolli võib liigitada süsteemis: Rakendatavate meetmete alusel: · Ennetavad meetmed, mis on suunatud vigade ja pettuste ennetamisele. Meetmed nt funktsioonide lahusus. · Avastavad meetmed, mis on suunatud normide või plaanitud ja tegelike näitajate hälvete avastamisele, nt projekti järelevalve, finantsaruandlus. · Parandavad meetmed, mis on suunatud olemasoleva olukorra parandamiseks ning avastatud hälvete kõrvaldamiseks. · Toetavad meetmed, mis on suunatud eesmärkide saavutamisele, toimiva sisekontrolli tugevdamisele ning vajaliku lisakontrolli rakendamisele. Sisekontrolli rolli alusel: Juhtimiskontroll, mis tähendab org-i töökorraldust ja mille moodustavad kõik plaanid, strateegiad, protseduurid ja tavad, mis on kehtestatud kõikidele töötajatele, et saavutada
55. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude prognoos. BILANSS - ...on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga · Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. · Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte Põhivalem: eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged.
o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust o Osaleb ettevõtte juhtimises Finantseerijate ootused äriplaani suhtes Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos. Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi
o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust o Osaleb ettevõtte juhtimises Finantseerijate ootused äriplaani suhtes Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos. Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi
sellest, kuhu ollakse teel. · Äriplaan on hiljem mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, hinnata ettevõtte arengut, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjusi. · Äriplaani koostamine võib muuhulgas korvata senise ärikogemuse nappust. 14. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Ootused: · Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne. · Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. · Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. · Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. · Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos. · Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi
2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis tuleb kliendile selgitada nimetatud auditi suuremaid riske ning võimalust, et kasutatav info ei ole piisavalt adekvaatne, täpne. Kui audiitor hindab varasemate audiitorite tööd, siis tuleks seda teha võimalikult kriitiliselt ja hinnata eelneva audiitori erialast kompetentsust ja sõltumatus
2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis tuleb kliendile selgitada nimetatud auditi suuremaid riske ning võimalust, et kasutatav info ei ole piisavalt adekvaatne, täpne. Kui audiitor hindab varasemate audiitorite tööd, siis tuleks seda teha võimalikult kriitiliselt ja hinnata eelneva audiitori erialast kompetentsust ja sõltumatus
2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis tuleb kliendile selgitada nimetatud auditi suuremaid riske ning võimalust, et kasutatav info ei ole piisavalt adekvaatne, täpne. Kui audiitor hindab varasemate audiitorite tööd, siis tuleks seda teha võimalikult kriitiliselt ja hinnata eelneva audiitori erialast kompetentsust ja sõltumatus
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel. Vastutuse määramine ja selle delegeerimine. Rühmade vaheliste seoste määratlemine et saavutada harmooniline rühmatöö JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada o...
Ökonoomika- ja Infokeskuse haldusalasse ning Metsaametile jäeti järelevalvefunktsioon. Lisaks riikliku metsapoliitika heakskiitmisele pandi 4. märtsil 1997 Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskusele ülesandeks metskondade, puukoolide, riigijahimajandite ja koolituskeskuste tegevuse korraldamine. 13. märtsil 1997 ühildati Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, regionaalosakondade, metskondade, jahialade, metsakoolide ja koolituskeskuste finantsaruandlus ning finantseerimine hakkas toimuma ühtse kontsernikonto baasil. 9. detsembril 1998 võttis Riigikogu vastu uue metsaseaduse, millega määrati riigimetsade haldamise ülesanne Riigimetsa Majandamise Keskusele. 23. detsembril 1998 kuulutas president uue metsaseaduse välja. 1. jaanuaril 1999 alustas keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegevust Riigimetsa Majandamise Keskus, mis sai endiste metskondade, metsakoolide, koolituskeskuste, jahialade ja Metsamajanduse Ökonoomika- ja
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
