Finantsarvutus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine (1)

4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis.
4.1. Mõisted
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus.
Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed.
Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid , nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid .
Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.
Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees.
Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting ), juhtimisarvestus (managerial accounting),
kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing).
Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital , tulu, kulu, kasum ja kahjum .
Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada.
Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek.
Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
Tulu , majandusliku kasu selline suurenemine aruande perioodil, millega kaasneb vara sissetulek või suurenemine või kohustuse vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest).
Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega.
Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum.
4.2. Finantsarvestuse printsiibid
Igal teadusel , õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9).
Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest.
Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad , kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam , lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes.
Perioodilisuse printsiip, finantsaruandeid koostatakse teatud ajaperioodi (kuu, kvartal , poolaasta, aasta) möödudes. Eestis on kohustuslik koostada finantsaruandeid üks kord aastas pärast majandusaasta (pikkus 12 kuud) lõppu.
Soetusmaksumuse printsiip, raamatupidamises võetakse vara arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses.
Tulude ja kulude vastavuse printsiip, aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel , kajastatakse kuludene samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Seega kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatavad kulud.
Avalikustamise printsiip , aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik raamatupidamiskohustuslase varast, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse lõpptulemist (kasumist/kahjumist) tõese ja usaldusväärse ülevaate saamiseks.
Olulisuse printsiip, selle põhimõtte sisuks on olulise eristamine ebaolulisest. Raamatpidamise aruannetes tuleb kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav kogu oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.
Konservatiivsusprintsiip ehk ettevaatlikkuse printsiip, aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruannete kasutajate jaoks varjatud reservide tekitamine aruannetes.
Järjepidevuse printsiip, raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
4.3. Majandusaasta aruanne
Majandusaasta aruande üldiseloomustus
Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne.
Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek.
Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded ( bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15).
Audiitori järeldusotsus lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele. Aastaaruande põhjal otsustatakse, kas tasub investeerida sellesse ettevõttesse või mitte - saadakse oluline informatsioon investoritele.
Tegevusaruanne
Ettevõtte majandusaasta aruande koostisosa on juhatuse tegevusaruanne, mille avalikustamisele kuuluva info nõuded on kindlaks määratud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ning 1. detsembril 2005 täiendatud raamatupidamise seaduse § 24.
Tegevusaruanne on eriti oluline ettevõtetele, kelle aruannetel on palju erinevaid kasutajaid (nt börsiettevõtted). Rahvusvahelise tava kohaselt sisaldab hea tegevusaruanne järgmist infot:

• Ettevõtte juhi (või juhtide) ülevaade eelmise aasta tähtsamatest sündmustest ning eesmärkidest lähitulevikuks
  
• Möödunud aasta tulemuste analüüs tegevusvaldkondade kaupa
  
• Olulisemad soetused (nt uued tütarettevõtted) ja müügid
  
• Uute projektidega seotud uurimis- ja arenguväljaminekute kirjeldus
  
• Ettevõtte nõukogu, juhatuse ja teiste oluliste organite koosseis ning kohustused
  
• Juhtkonna, juhatuse ja nõukogu tasustamispoliitika ning neile väljastatud garantiide ja võimalike kohustuste avalikustamine
  
• Juhtkonna osalus ettevõttes ( aktsiad , optsioonid jne)
  
• Auditi komitee olemasolu ja roll ettevõttes
  
• Töötajate keskmine arv ja töötasu üldsumma
  
• Ettevõtte dividendipoliitika
  
• Eesmärgid järgmiseks aastaks ja tulevikuks
  
• Ülevaade olulisest finantsinfost viimase viie või kümne aasta kohta.
  

Raamatupidamise aastaaruanne
Majandusaasta aruande tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb tegevjuhtkonna deklaratsioonist, bilansist, kasumiaruandest , rahavoogude aruandest, omakapitali muutmise aruandest ja aastaaruande lisadest.
Raamatupidamise seadus näeb ette , et raamatupidamise aastaaruandega tuleb esitada kirjalik deklaratsioon , millele kirjutab alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et

• raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga;
  

• raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
  

• kõik teadaolevad olulised asjaolud , mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
  

• raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev.
  

Bilanss (vt lisa1) on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga.
Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul.
Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine .
Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba. Esimese variandi puhul klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes; teise variandi puhul on tähtis kulude tekkimise (kasutamise) koht.

Kasumiaruande skeem nr 2 (vt lisa 2)

Kasumiaruande skeem nr 1 (vt lisa 3)
Kasumiaruande skeem 1 on tootmisele orienteeritud teda on traditsiooniliselt kasutatud tootmistegevuse analüüsimiseks ja sellele hinnangu andmiseks.
Kasumiaruande skeem 2 on palju informatiivsem ning võimaldab tuletada mitmeid analüütilisi näitarve, mida ei saa arvutada skeem 1 põhjal.
Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte raha ja rahalähendite muutumist perioodi jooksul.
Bilanss, kasumiaruanne ja omakapitali muutumise aruanne on tekkepõhised, siis rahavoogude aruanne on kassapõhine.
Omakapitali muutuste aruanne on bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kõrval neljas põhiline finantsaruanne. Omakapitali muutuste aruanne võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. Omakapitali muutus näitab omanikele osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud .
Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom – nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms.
4.3.4. Audiitori järeldusotsus
Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Vastavalt audiitortegevuse seadusele on auditeerimiskohustus näitajate alusel
§ 91. Auditi kohustus
(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 30 inimest.
(2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
(3) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

§ 92. Ülevaatuse kohustus

(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
(3) Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.
Audiitor peab lähtuma eeskätt infotarbijate huvidest. Audiitor kui ettevõtte väline sõltumatu kontrollija kutsutakse ettevõttesse eesmärgiga kinnitada ettevõttest väljuva informatsiooni tõesust, objektiivsust, ja piisavust. Audiitori valimise õigus on antud aktsionäride (osaühingu osanike) üldkoosolekule, kuna auditi üks eesmärk on kontrollida ettevõtte juhtkonna tegevust. Enne aastaaruande esitamist üldkoosolekule peab see olema auditeeritud.
Formaalselt on audiitori tähtsaim ülesanne anda omapoolne kinnitus ettevõtte aastaruande õigsusele.
Audiitori järeldusotsuseid on nelja liiki:

puhas järeldusotsus

märkusega järeldusotsus

eitav järeldusotsus

hinnangu andmata jätmine
Lisa1
Aktiva (varad)
Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Muud lühiajalised nõuded
Ettemaksed teenuste eest
Kokku
Varud
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad
Ettemaksed varude eest
Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Tütarettevõtjate aktsiad või osad
Sidusettevõtjate aktsiad või osad
Muud aktsiad ja väärtpaberid
Pikaajalised nõuded
Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
Kokku
Immateriaalne põhivara
Firmaväärtus
Arenguväljaminekud
Muu immateriaalne põhivara
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
Passiva (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Konverteeritavad võlakohustused
Kokku
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele
Võlad töövõtjatele
Maksuvõlad
Muud võlad
Saadud ettemaksed
Kokku
Lühiajalised eraldised
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
Konverteeritavad võlakohustused
Kokku
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
Vähemusosalus1
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3
Ülekurss
Oma osad või aktsiad ( miinus )
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
Lisa 2
Skeem 1
Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Kaubad, toore , materjal ja teenused
Muud tegevuskulud
Tööjõukulud
palgakulu
sotsiaalmaksud
pensionikulu
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
intressikulud
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4
Vähemusosaluse osa kasumist 5
Lisa 3
Skeem 2
Müügitulu
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
Brutokasum (-kahjum)
Turustuskulud
Üldhalduskulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
intressikulud
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne maksustamist
Tulumaks
LAHENDA!
Vormi algus
1. Kui pikk on tavapärane majandusaasta?
1 kalendriaasta
12 kuud
Kuni poolteist aastat
Sõltub firma tegevusalast
2. Iga ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp on fikseeritud..
Raamatupidamise seaduses
ettevõtte põhikirjas
raamatupidamise põhimääruse
ettevõtte sise-eeskirjades
3. Majandusaasta võib olla kuni 18 kuud...
kui ettevõtte tegevusala seda soosib
ainult ettevõtte asutamisel
ettevõtte asutamisel või lõpetamisel
ainult riigiasutustel
4. Audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) on Majandusaasta aruande...
osad
lisad
vabatahtlikud täiendused
5. Kes peaks koostama Tegevjuhtkonna deklaratsiooni?
Firma omanikud
Loomulikult raamatupidaja
Äriühingu tegevjuhtkonna liikmed
Äriühingu tegevjuht ainuisikuliselt
6. Kuidas nimetatakse dokumenti, kus äriühing saab end tutvustada, selgitada plaane , näidata tegevusi, mis otseselt bilansist ehk välja ei paistagi?
Tegevjuhtkonna deklaratsioon
Tegevusaruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Majandusaasta aruanne
7. Millist neist printsiipidest EI pea järgima aastaaruande koostamisel?
Maksuühtsuse printsiip
Arusaadavuse printsiip
Võrreldavuse printsiip
Kõiki eeltooduid peab järgima
8. Milline selgitustest EI järgi arusaadavuse printsiipi?
2008 aastal soetati firmale immateriaalset põhivara 2 miljoni krooni eest.
2008 aastal soetas firma 1 950 000.- eest materiaalset põhivara, mis amortiseerub 5 aasta jooksul.
2008 aastal soetas firma suurel hulgal vara, mida võib laias laastus lugeda immateriaalseks varaks, kuid mille kasutamine võib kaasa tuua ka selle vara väärtuse languse teatud perioodi jooksul
2008 aastal soetas firma 2 milj krooni eest tarkvara, mida kasutatakse firma uue teenuse turule toomiseks. Tarkvarainvesteeringu tasuvusajaks on hinnatud 5 aastat. Antud investeeringu tegemiseks kaasati ka võõrkapitali 1 miljoni krooni ulatuses
9. Millist neist lausetest ei oleks korrektne lisada aastaaruandesse? (õigeid vastuseid võib olla mitu)
Juhikonna otsuse alusel mÄäratleti firma esimese tegevusaasta jooksul firmat juhtima uus inimene, kes hakkab firmat juhtima
Ettevõte kasutab varude arvestamisel FIFO meetodit
Jälgides tuleviku ilma ja loodusprognoose leiab firma raamatupidaja, et lähiajal võib oodata looduskeskkonna halvenemist ning sellest tulenevalt ei tasu ettevõtte tegevuses teha pikaajalisi prognoose
Raamatupidamise aruande koostamisel on jälgitud konservatiivsuse printsiipi ja sellest tulenevalt on aruanne koostatud ettevaatlikult ja pika aja jooksul
Vormi lõpp