TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1
kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud Amort. x x x generaatorid x x x elekter x x x õlid ja muud x x x muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x muu üldhaldus x x raamatupidamine x x keskkonna saast. x x Tootmislik omahind Osakuluarvestus müügitulu 51000 muutuvkulud 5400 ...
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid r...
LÄÄN E- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool III R1 KÕ Kay Krimm JUHT, KELLELE EI TAHAKS SARNANEDA Essee Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2009 Meile kõigile on lapsena õpetatud, et teistega tuleb hästi läbi saada ning koos tehes oleme edukamad kui üksi tegutsedes. Enamus juhtimisraamatuidki räägib sellest, et suhtlemisel on juhtimises väga suur osa. Kuid paljud raamatupidajad või finantsspetsialistid arvavad, et juhtimisalaseid teadmisi pole vaja. Soovitaks siiski kätte võtta Ruth Alase "Juhtimis alused"ja läbi lugeda kasvõi eessõna. Siis järsku nii mõnigi juht saab aru, et peaks ka eessõnast edasi lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" t...
küll olulised, kuid juht ei saa olla kindel, et järgnev periood on eelmise kordus. Majanduslikud tingimused, tarbijate vajadused ja soovid on pidevas muutumises. See tingib planeerimise hinnangulise iseloomu. ÜLDISELT AKTSEPTEERITUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Finantsarvestuse puhul kehtivad kõigile firmadele üldised reeglid, et väliskasutajad suudaksid pakutavat informatsiooni üheselt mõista ja usaldaksid ettevõtte informatsiooni kogumise ja töötlemise meetodeid. Juhtimisarvestuses aga võivad juhid kehtestada omaenda reeglid vajaliku informatsiooni saamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. ANDMETE OLULISUS JA PAINDLIKKUS Sisemiseks kasutamiseks on juhid sageli palju enam huvitatud olulisest ja paindlikust infost, kui selle informatsiooni absoluutsest täpsusest. Kuluinformatsioon, mida vajatakse tütarettevõtete vaheliste transpordihindade määramisel või välistarbijatele kehtestatavate hindade määratlemisel, on kardinaalselt erinev.
Küsimus 5 Küsimuse tekst JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b. koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmade kasulikud c. on suunatud aktsionäridele d. lähtutakse maksuseadustikust Küsimus 6 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c
Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. analüüsimisest b. controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Variant Inventeeri- Toote- Perioodi- tavad kulud kulud kulud a) ei ei Jah b) ei ei Ei c) jah jah Ei
Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast kuulub juhtimismeeskonna igapäevaste tegevuste hulka Vali üks: a. planeerimine b. kontroling c. otsustamine d. kõik ülaltooodu e. tegevuste suunamine Küsimus 7 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 8 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. omanik b. tegevjuht c. ametiühing d. krediteerija e. ei ükski Küsimus 9
Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav. Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega: 1) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest); 2) kulude käitumine tegevuse muutumisel; 3) eelarvete koostamine. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutajaorientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Olemuselt on juhtimisarvestus laiahaardelisem.
Pervan Cost stickiness võib eesti keelde tõlkida kui kulude kleepuvus. Artikkel on Horvaatia toiduaine- ja joogitööstuse näitel. Üks viisidest, kuidas ettevõtted suudavad säilitada ja parandada oma konkurentsieelist on juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu suurenemisel kui vähenemisel. Teisisõnu tootmismahu muutudes muutuvkulud suurenevad ja vähenevad sama protsendi võrra, sõltumata sellest, kas mahtu suurendatakse või see väheneb. Mitmed majandusteadlased aga usuvad, et tootmismahu suurenemisel muutuvkulud suurenevad enam kui sama tootmismahu langedes muutuvkulud langevad. Ehk et muutus ei ole proportsionaalne.
b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667 EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu
leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust;
Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet.
heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud, Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad. • Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks. Kuluarvestussüsteemide taksonoomia (kuluarvestuse põhimõtted) • Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist: –tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) – normkuludel põhinev (normal costing system) – standardkuludel põhinev (standard costing system) • Lähtuvalt kulude kogumise meetodist:
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes.
......................................................................... 20 3 SISSEJUHATUS Globaliseerumine, maailmaareng ja üha tihenev konkurents on viinud ka ettevõtluses ootamatute uuenduste ja muudatusteni. Muutunud keskkond nõuab endisest rohkem infot kulude ja tegevustulemuste kohta ettevõtte tegevuste, protsesside, toodete, teenuste ja klientide lõikes. Kahjuks on aga kuluarvestuse külg Eesti ettevõtete juhtimisarvestuses suhteliselt tagaplaanile jäänud. Praegusel majanduskriisi ja kokkuhoiu ajal tuleks aga veel enam pöörata tähelepanu piiratud ressurssidele ja kulude arvestusele. Paljud ettevõtted aga toetuvad oma juhtimisotsustes hoopis finantsarvestusele, mõtlemata sellele, raamatupidamislikult jäävad paljud kulud hoopis tootele või teenusele kandmata. Käesoleva ainetöö eesmärgiks ongi kirjeldada erinevaid kuluarvestusmeetodeid. Millal tasuks
Muutused: 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. KULU Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud on eesmärgi saavutamiseks ära kasutatud või loovutatud ressursside maksumus.
püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoida kulutused võimalikult madalal. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja strateegiate elluviimiseks tehakse konkreetseid mõõdetud tegevusi. Kuna kulu ei teki iseenesest, vaid tekib ressursi kasutamisel organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja vajalike strateegiate elluviimiseks, kasutatakse juhtimisarvestuses järjest enam tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid. Kulude juhtimiseks juurutatakse kulude juhtimise süsteem. Kulude juhtimise süsteemi moodustavad kulude juhtimisel kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis funktsioneerivad koos toetamaks organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.
rakendatakse siiski peamisest kontseptsioonist tulenevaid samme erinevate eesmärkide saavutamiseks. 8 2. PIIRANGUTE TEOORIA RAKENDUSALA Piirangute teooriat (TOC) saab rakendada igas ettevõttes, kuigi praktikas kasutatakse seda enamasti nendes firmades, mis osalevad füüsiliste toodetega seotud tarneahelas. Lisaks tootmisele rakendatakse Piirangute teooriat juhtimisarvestuses, projektijuhtimises, jaotuses ja turunduses (Cohen 2008, 35) Piirangute teoorial on 8 formaalselt rakendusala, mille jaoks on loodud detailne teadmiste ja kogemuste kogum, mida on kasutatud paljudes erinevates ettevõtetes. Käesolevas referaadis on kokku võetud Piirangute teooria rakendamine müügi ja turundustegevustes, millest tulenevalt on rakendusalade arv vähenenud seitsmele. Esimene on TOC tootmislahendus, mis sisaldab planeerimist ja tehasekontrolli tehnikaid, mida
tarbimise juures) · Kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud (koefitsient on väiksem kui üks, kuid positiivne) (tüüpilised toidukaubad) · Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga.
) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vastuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja erinevate tegevussegmentide tulemusi. Sel- lega tegeleb juhtimisarvestus. Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist: · e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realis. kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes); · kulude anal. ja selle rakendusi e/v siseses juhtimisarvestuses (toodete ja teenuste omahinna kal- kuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundusel jne.). E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam., · kulude planeerimine, · kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll.
infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia kujundamiseks ning otsustamiseks. Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavalt infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemide loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige
* Controlling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Termin kontrollimine o leks mõnevõrra eksitav, kuna ei teostata rivijuhtimisele iseloomulikku kontrolli. Different costs for different purposes. 5 2. KULUDE LIIGITAMINE Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud. --- MÕISTED: kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine (laiem selgitus: mistahes majandusressursi loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara
praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind?
variable costs) JUHTIMISARVESTUS JA KULUARVESTUS Juhtimisarvestus (managerial accounting) peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. 17 Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid. Juhtimisarvestuses on kesksel kohal ettevõtte kulud Juhtimise põhifunktsioonid on: PLANEERIMINE organisatsiooni eesmärkide määratlemine ja nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine ORGANISEERIMINE firma ressursside korraldamine plaanide elluviimiseks KONTROLL ettevõtte osade jälgimine, et kindlustada nende vastavus eesmärkidele OTSUSTAMINE ratsionaalne valik alternatiivide vahel
Kui kulude ja tulude omavaheliste seoste ja sõltuvuste mehhanism (mudel) on selge, on võimalik prognoosida kulude ja tulude muutumist ja „näha“ kasumi kujunemist tulevikus. Kui ettevõtte juht on saanud selgeks kasumi tekkimise mudeli, on ta saanud endale võimsa juhtimishoova. Kõik juhtimisarvestuses tehtud murrangulised muudatused on ellu viinud ettevõtete prak- tikutest juhid, kes tahtsid tugineda otsustamisel töödeldud ja põhjendatud informatsioonile. Oldi Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR seisukohal, et juhtimisarvestussüsteem peab olema ühel ajal nii pragmaatiline kui ka suunatud ka toodete ja teenuste väärtuse kasvule.
annaabi.ee 
