Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel. Ärisaladus - niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Taotlus - Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav kirjalik avaldus. Raamatupidamisseadus Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;
3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine
kui neid vajatakse. Säilitustähtaja määramiseks analüüsitakse dokumendi väärtust asutuse jaoks, sh võimalikku kasutamist. Võib öelda, et säilitustähtaeg ongi dokumendi väärtuse hinnang. Põhimõte on, et dokumente tuleb hoida nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Säilitustähtaeg määratakse kõikidele asutuse dokumendiliikidele. Säilitustähtaeg võib tuleneda mõnest õigusaktist näiteks Raamatupidamisseadus sätestab säilitustähtajad raamatupidamise dokumentidele. Samuti on säilitustähtajad esitatud ministeeriumide koostatud dokumentide näidisloeteludes. Lõplikult määrab aga säilitustähtaja oma asutuses olemasolevatele dokumendiliikidele ikka asutus ise. Säilitustähtaeg määratakse üldiselt täisaastates 3 aastat, 10 aastat, 50 aastat. Vahel on vaja siduda säilitustähtaeg mingi sündmuse toimumisega näiteks 10 aastat peale lepingu tähtaja lõppemist
teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri majutusteenuse osutamist ( VEEL ?!) Majutusettevõtlust reguleerivad Eesti seadusandlikud aktid : · Turismiseadus · Käibemaksuseadus · Tubakaseadus · Alkoholiseadus · Raamatupidamisseadus · Töö- ja puhkeajaseadus · Töölepinguseadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigus Seadus · Euroopa Liidu kodaniku seadus · ja paljud muud seadusandlikud aktid ja määrused - "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes"( RTL 202,145, 2120) kehtib pärast 01.01.2003 ehitatud või rekonstrueeritud hoonete puhul - "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" ( RTL 2001, 100, 1369) 3
rohkem kliente ja talvel vähem). Piirkonnas arendada aiasaaduste ja metsaandide kokkuostu, mis annab kohviku tegevuseks rohkem eeldusi – küpsetised ja road odavamalt kätte ja kodumaisest toorainest. Pakub hooajalist tööd inimestele, kes seda vajavad. Poliitiline keskkond – rahvusvaheline konflikt. Õiguslik keskkond – töölepinguseadus, palgaseadus, rahvusvaheliste lepingute muutumine, reklaamiseadus, raamatupidamisseadus, kaubandusseadus. Makrokeskkond – Konkurendid – konkurente pole, on ainult Konsum tüüpi kauplus. Kohviku eeliseks on kohapeal tarbimise võimalus. Tarbijad – igas vanuses maksuvõimelised isikud. Teaddlik tarbija, kes eelistab kohapeal tarbimise võimalust kiirsöögikohtadele. Huvigrupp – Facebookis luua huvigrupp, kust on leida uudiseid firma tegevuse kohta. Reklaam. 5. SWOT analüüs
aastal oli ÜF projekti raames ehitati uued reoveesüsteemid Võru linna, peale ÜF-projekti oli Võru linnas kokku 36 ja Antsla linna 15 reoveepumplat. Ettevõte tegeleb ka hangetega. Antud ettevõttes õnnestus mul olla 2010. aastal õppekava raames praktikal, kui ka hiljem puhkuste asendaja juhi abina. Antud ettevõttele olen ka teinud finantsanalüüsi ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema 3) Tööseadusandlus vastavalt, mida muudetakse 4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima.
siis lisanduvad notarikulud avalduse eest. · Juhul, kui tulenevalt tegevusala spetsiifikast peab FIE end registreerima Majandustegeuvuse registries, siis võib lisanduda asutamiskuludele riigilõiv.majandustegevuse registries registreerimise eest. · Raamatupidamine FIE-l on kassapõhine, st tulud ja kulud kajastatakse aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. (Raamatupidamisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769864 ). · Riiklikud maksud tulult: · Tulumaks: 21% · Sotsiaalmaks 33% · Tootuskinldustusmaks FIE-l endal puudub. · Kohumispensionimakse 2% juhul kui FIE on liitunud kogumispensioni 2. sambaga · Juhul kui FIE-l on töötajaid, swiis maksab ta töötajale makstavatelt tasudelt kõik riiklikud maksud vastavalt seadusele või lepingule (nt töövõtulepingu alusel töötajate puhul).
133 on dokumendi järjekorranumber registris DOKUMENTIDELE SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE Säilitustähtaja määramise eesmärk on tagada, et dokumente hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse. Säilitustähtaja määramiseks analüüsitakse dokumendi väärtust organisatsiooni jaoks sh võimalikku kasutamist Säilitustähtaeg määratakse kõikidele organisatsiooni dokumendiliikidele Säilitustähtaeg võib tuleneda õigusaktist (raamatupidamisseadus, töölepinguseadus) Säilitustähtaeg määratakse täisaastates Vahel seotakse säilitustähtaeg mingi kindla sündmusega ( näit. 10 a peale lepingu tähtaja lõppemist) Organisatsiooni kõige olulisematele dokumendiliikidele antakse alatine säilitustähtaeg st org-n hoiab neid dokumente alles oma tegevuse lõpuni. Kui avalik arhiiv hindamise käigus leiab, et mõned dokumendid võivad huvi pakkuda ka
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle.
c) 1 000 000 kr; d) 250 000 kr. 51. Raamatupidamises osutavad mõisted ,,deebet" ja ,,kreedit" vastavalt: a) suurenemisele ja vähenemisele; b) vasakule ja paremale poolele; c) vähenemisele ja suurenemisele; d) paremale ja vasakule poolele. 52. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Varakontod omavad enamasti deebetsaldot, kohustuste ja omakapitali kontod aga kreeditsaldot. T V b) Eesti Vabariigi raamatupidamisseadus kehtib alates 01.01.2004. T V c) Deebitorid on firmad või isikud, kellele meie firma on võlgu. T V d) Raamatupidamise põhivõrrand on järgmine: VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL T V
normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad Kohaliku omavalitsuse määrused Eesti ja rahvusvahelised standardid Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus 2. Nimeta organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid). Dokumendisüsteemi infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Vajalik regulatsioon (dokumendihalduse korralduse alusdokumendid) Kes, mida, millal, ja kuidas teeb Vastutus toimingute, protseduurireeglite järgimise eest Vastutus andmete kasutamise eest! 3
Metaandmed- on mingeid andmed kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. *tekst *seosviit *autor *allkirjastaja *kuupäev 39.Milliselt lehelt leiad asjaajamist reguleerivad õigusaktid, valitsuse seadused dokumendihalduse kohta? www.riigiteataja.ee www.rahvusarhiiv.ee 40.Nimeta asjaajamist reguleerivad seadused ja valitsuse määrused, millest lähtud oma ettevõtte asutuse asjaajamisekorra koostamisel: Arhiiviseadus Avaliku Teabe Seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused 41.Standard EVS-ISO 15489:2004 dokumendihaldus on mõeldud kõigile organisatsioonidele. 42.Nimeta milliseid asjaajamist sätestavad normdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid) on vaja kehtestada igas asutuses/ettevõttes? Asjaajamiskord , eesmärk on tagada tema kaitse tema loomisest, kuni tema arhiveerimiseni. Dokumentide loetelu, eesmärk on dokumendi liigitus ja säilitamine. 43
passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4 RTJ 2 6 Sellest võib tuletada raamatupidamisbilansi põhivõrrandi: VARA=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL või laiemalt: KÄIBEVARA+PÕHIVARA= =LÜHIAJALISED KOHUSTUSED+PIKAAJALISED
Le Coq, kui kindel tunnus õllede garanteeritud kõrgest kvaliteedist. Ettevõtte majandustulemuste järgi võib öelda, et ettevõte on suutnud omale seatud eesmärgid saavutada ja osalislt neid ka ületada. Tartu Õlletehase näol on tegemist kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu. VIIDATUD ALLIKAD 1. TTÜ TK kirjalike tööde juhend http://tk.ttu.ee/109 2. EV Raamatupidamisseadus RT I 2002 3. K. Kallas. Finantsarvestuse alused, Tallinn 2002 4. Eesti Maksumaksjate Liit. Kommenteeritud maksuseadused, Tallinn 2004 16 5. EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, 2004 6. Äriseadustik, RT I, 1995 koos hilisemate täiendustega. www.easb.ee 7. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Tartu Õlletehas majandusaasta aruanne 2003 8. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, ,,Firmast" www.alecoq.ee 2004 9
(2) Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; 3) Eesti kaitsevägi. KEELESEADUS: Reguleeritakse eesti k. ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses. RIIGIVAPI SEADUS: kehtestatakse EV riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord. Raamatupidamisseadus ja Töölepinguseadus, mis reguleerivad teatud dokumendiliikide loomist ja alahoidmist NÕUDED ELEKTROONILISELE DHS FUNKTSIONAALSUSELE- Moreq2 ja Eesti 0 peatükk, mis on EDH näidisnõuete versioon, hea ülevaade, kuidas DH Eestis korraldatakse, peamiselt elektroonilisele dh-le. Valdkonna olulisemad Eesti standardid: EVS 8:2008 "Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas"; EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dok.haldus
Aruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Tunnus Kohustuslikkus Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik Koostamise Tekkepõhine Tekkepõhine Kassapõhine põhimõte Aruandes Majandusaasta Majandusaasta Majandusaasta hõlmatud aeg lõpukuupäeva seis Aruande Määratud Määratud Raamatupidamisseadus struktuuri raamatupidamis- raamatupidamis- määrab üldpõhimõte määratlus seadusega seadusega kaks vormi (rahavood kolme tegevuse lõikes) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY) on oluline osa firma bilansist, mis kajastab omaniku huvi firmas. Omakapitali muutus näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul,
välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused). 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad,
koordineerimine; o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; 16 o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud
annaabi.ee 
